Sõnale aia leiti 604 luuletust
Arvuti kirjutatud Top Gear: I hooaeg
Täna õhtul: meeskond on Columbias
maitsmaks magusat tolmu
trio eksootilise mõnu järel maias
mis sisse võtsid, pole neil aimu;
Clarckson: "Hammond, va idioot, kõik teavad
et tellised on söödavad!"
Hammond siis paarimest ähvardab
ja May juustust unistab;
läheb elektromuuusika käima
ja May teeb preiktantsu
Clarckson hakkas kritiseerima
et juustuga keeralti žüšee untsu;
ja nüüd on su emal aeg testringile
auto asemel näha pole keegi harjunud
antakse valu kannikale, nii pringile
kuna ta paks, siis tippkiirus 3.2 km/tund;
hüppeliiges, ehk rehv
tuli alt massi .....
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Lihtsalt lasta olla
Vahest tahad lihtsalt olla,
sopata, ringi käia
ja jälle lihtsalt olla,
vaadata tuttavatele silma,
pead noogutades tere öelda,
ja siis lihtsalt olla.
Ühe päevagi võiks lihtsalt olla,
see ei tähenda,
et kedagi ei taha tunda
või uhkust täis näin ma.
Vahest soovid ikka
oma mõtetega koos olla,
paista vähem silma,
nautida looduses ilusat ilma
ja lihtsalt lasta olla.
sügishommik
veretab trepil
tuulest toodud vihmast
märg vahtraleht
kirmetab hommikuks
teel lomp
sellest kurku enam
ei tõuse klomp hall
aias et söestas
jorjenil viimase õie
kargus ent tuletab
meelde pärast suve
mis taeva alt
voolama hakkab verre
talve unund karmus
hingedekuus öösiti
ringi hulkuv mardus
Viimane kabe
Üks kaunis naine tuli tantsides me tuppa
üks kaunis naine tuli üleni mustas
ta kohal siis, kui tahetakse tappa
meid õhusuudlusega kostitas;
kuid oma naisega me teame saatust
ja sellele me alla ei vannu
leer peab oma staatust
ta olemasolek tragöödias järjepannu;
ta ütles, et me omi elu ei muuda
ründama tuleb kurjus
liivakella tagasi keerata keegi suuda
häda, et inimesel seda teha nurjus;
me näinud ennegi viimast valgust
me mõlemid, kui infarkt niitnud
kuid, misiganes nüüd juhtub paugust
pole me armastust miski matnud;
me oma kodu ei loovuta
olgugi, et pü .....
eile õhtul
see teadmine
õhtul voodisse heites
suvi üleni pole ära läinud
meele teeb rõõmsaks
ja kergeks hommegi
avatud on astrite jahe
jorjeni kollane päikese õis
nende õitsemist aias
pimedani näha võib tee
ääres pärast hommiku
kargust üksiku võilille
pärani suud vereski
veel alles suve
vabadus ja päike
nagu ees sul oleks
veel miljon heldet
käiku õhtul ehast kumav
akna ruut kõik muu
uus ja hiigelsuur
kui suve hääbumise
kui suve hääbumise
nukrusel viimaks
lahti lased käest
jäävad selja taha
kurbuse kõrged mäed
hing korraga hoopis
valmistub
räästate tilkumiseks
kraavide vulaveeks
uueks haljuseks kevadel
meekarva pajude
sumisemiseks
suvi läbi olemiseks
kõigi õite sees
*
kõik on praegu nii hell
ja üleni lahti
otsatu taeva all
vaatan kuis laps
seda mus ahmib
teada taha ees on
kasekuld aias
lilli söestav hall
päike loojus
kuidas tänada valgust
mis on olnud päevas
kinni hoidsid kus
elu kaelast lase tal
rahuks minna
muidu selle lihtsalt
pillad
*
kui ollakse alles poisieas
päike paistab ütleme
kui valgusest täitub
taeva alune soojeneb õhk
aias flokside hullutav lõhn
õitelt ära ei saa silmi
paljajalu kõrvetavas kastes
üks poiss kõhn ta lendu
tõuseb igast jala astest
tal minna nüüd vaid laskem
Hea, et Ameerikas ei ela
Chicago linn on maas
must mass lällab taas
seekord mõni kuuli pole saanud
politseilt, mis ära haihtunud;
sest ilma munadeta on nende meer
üks paras prillidega nõrk peer
kes välja tegus vabandab
ja pärast konverentsi end täis pasandab;
sest ei saa midagi parata
jõugud saavad linnas laiata
neegrid nad kõik lõunas
mis levis katkuna igas suunas;
suletakse poed ja muud asutused
sest sealt võetud maiustused
mida iga püssiga nolk läbi viib
murtud linna süütuse tiib;
isegi 11 - aastased ringi jooksevad
käes kangid ja kõike sisse löövad
autod, kodud, müür .....
Lugemissaalis ajalehti silmamas
päev sõnadena ajalehtedes
laiali on laotunud
sama teeb järv kui peegeldab
oma vees kaldal kasvavaid
haljaid mände kolletuvaid kaski
pilvi valgeid mis on tõeline
see mis ülal kaldal järve vees
jäta vastamata suu eluahne meel
lausetena mu armas emakeel
Родные края
Родное место – там,
Где суждено появиться,
Останется оно неизменным,
Но родным стать так же заявило,
То, куда по прежним следам,
Выдан шанс тотчас отдалиться,
И всякий раз переродиться…
Laiali laotub mu tee jällegi sinna,
Sinna, kus viimati ma uitasin,
Kahjuks korraks jätan,
Sind enda olekust ilma,
Sinu võlu ei läinud minust mööda,
Sina, nagu alati mu õnnehetki vöötad,
Viid mind hädast välja,
Kustutad mu muresid,
.....
Kaja tüürimees.
Kes küll viskaks üle parda meie Kaja Kallase, tüürimees, kel rikkis kompass ja nahk on tõmbund kollaseks! Aus ja kena tahtis olla, toitis eesti rahva pekki, vaikselt oma aianurgas kastis ärihekki! Nüüd on jama selles, et keegi ei saa tast sotti, ainult reformikad, kes jagavad seal potti! Aga laev ei sõida ilma tüürimeheta, kas siis naera või siis nuta või selle peale peereta! Kaptenil ka suu on lukus, ainult veidi maigutab, ütleb:,, See on tema enda asi! ". Ise aga haigutab!
— AareSu ees põlvitades ja tänus
Ly-le
kuuvalgus
külmund lehe krabin
lambad kahutavas
õunaaias oo mälu
ehmatades kuis avad
ukse ära olnud ilma
jah veelkord
arutult ja vabalt öösse
tollesse end pillan
kuu valgus linadel ja tekil
all aias maja trepil
voolamas meist
hommikuni läbi
tulvaveena veres
vaid õnne värin
Taevas täis on nutupilvi
Taevas täis on nutupilvi,
pisarad maale langevad,
vahest tahaksin teada seda,
kas nad soolased või magedad?
Seisangi nüüd vihmasajus,
suu mul pärani,
silmad suletud,
käed taeva poole laiali.
Ära mekkisin vihmapiisa,
täiesti mage see.
Minu silmavesi aga pisusoolane.
siin mõtteainest jagub ikka veel.
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....