Sõnale aia leiti 595 luuletust
Suvelõpu päevad
Küll need suvelõpu päevad on kaunid
ja hoiavad rõõmu üleval.
Suvelõpu päevad on teistmoodi soojad,
nad kuidagi hinge lähevad.
Lindudelgi pole ruttu
traatidele koguda,
pääsupere räästa all veel
lõbusat viisi vidistab.
Päikegi naeratab veel laialt,
tõuseb sinitaeva kõrgele.
Suvelõpu soojad päevad
säravad veel kaugele.
Gung Ho
Taevas ere nagu päikesetõus
inimtekkeline valgus müskudega
on veel enamat selles šõus
vahendeid jätkub paukudega;
vaenlase kõmmutamine kasti
ja võitlus käest kätte
piirid minema lasti
võidud on läbi karmima võtte;
elusalt ära süüakse
tunda õhus surma õitsengut
sõjakisa välja hüüakse
püssipauk tähistab lahingut;
leek puhastab kaevikuid
ja teeb õhku müüri hall gaas
praetakse elusalt õnnetuid
ning mõni kõhib kopse välja taas;
nobedus ja aeg on võtmetegur
kõri peale minek teras ära pureb
võit on osapoolte kulgur
ning vahet pole, kes su .....
august maal
ärgata hommikul
sellega üles
kõik lehed on puudel
alles astritel õied aias
ma kindel pole
nad midagi tea talvest
kus akna taga lumi maas
pelargoon verandal
üksi vaid potis õitele
harva päikest saab
koos oleme olnud lehtede
suureks saamisega puudel
sumisevate mesilastega
lillede suudel
kui suves kogu maailm
liblikana hing justkui
hetkest hetkele lendas
meil mõlemal sellest
lennust ei narmenda
veel kirendav tiivapaar
igas päevas alles suve
otsatu embus suus krudiseb
esimene puu alt korjatud klaar
*
Eilne augusti tanka
päevapaa .....
kuidas saad sina
ammu olen
hakanud endalt küsima
kuidas saad sina
lasta endasse jõena voolata
päeva kuldsel valgusel
lillede õitsemisel
lindude varju libisemisel
üle su päikeses küpsevate
õunte ja pirnidega aia
kui taevas ja maa on
pahvatustest kogu aeg katki
surm klaasistund silmadega
ei lase ajast lahti
oo elu haljas nurm
vastu mu põske
su hõõguv hurm
juuni hommikul kell neli
elu heldus ja imelisus
päästa mind ära
seegi kord iseenda käest
õhtuks jasmiinil aias
avanes esimene õis
kuslapuu edasi lõhnab
mändide kõrval mäel
valgus on kohal
päev jätkub
tund taeva all endiselt
kinni võtab käest
kes kordki elus
üleni on olnud õitsemises
joobnud elu imest
kel veri põlend
sellest kirest
sel käed pane ümber kaela
koos temaga nuta ja naera
Haydni „ Lahkumissümfooniat “ kuulates
seda suve enam iial
ei tule tagasi neid lilli ja pilvi
puhtevärskeid hommikuid
täis loojangut õhtuid
taeva alust pilgeni täitnud
õitsemist suurt
pikk hüvastijätt ootamas
ees iga astriga aias õunaga
puul kokku pigistan suu
et sa ei näeks
kuidas hinges vallandub
karje valu lämmatav nuuks
nii lahti aias
nii lahti aias õide puhkenud
jorjen lõvisuud et ei usu
ilmas olla
võiks veel miski muu meel
millest täituks praegu nii rõõmust
vaatama päevas mida
kordi pöördub
jah ma tean ilu võimas lumm
on ka tema hukk siit see
ta joomise ahne rutt
enne kui kurku tõuseb nutt
03. 08. 2023
muu kõik jääb maha
nii ööl kui päeval nüüd
meelt kuis rõõmustab
et koos saad olla
aias astrite õitsemisega
mäel pune õhetamisega
noorte mändide varjus
muu kõik jääb päeva
prahina maha
hetke kaasa võtta ei taha
kui saaksin riputaksin sellele
ette veel raske taba
31. 07. 2023
Suve hommikul
Suve hommik toas
kärbeste suminast
unest ärkad üles
läbi praokil akna
tuppa kandunud
flokside hullutavast
lõhnast tunned oled
suve hiigelsüles
põsk eile olnud päikesest
padjal alles õhkab
muud justkui ilmas
enam pole
kui see kuldse valguse
jõena päeva voolamine
aias jorjeniõite lõputu
sirutumine taeva poole
liblika lillelt lillele
hõljuv lend
lahti tõukab kui õielt end
sinugi hing end üleni
andnud vaid suve hoolde
õiena lahti õhtuni
üksnes päikese poole
Lilleõis
Kas tõesti lilledes saab näha seda ilu,
mis on ürgne, olles ajast aega siin,
tärgates ka siis, kui kõikjal vilu
või kuuma kätte oma õied viib.
On peidus igas õies oma lugu,
igas seemnes talletatud silmapilk,
mõni imetleja seda kõike tajub,
teine lihtsalt õie varrelt korjabki.
Olles metsik roos või koduaia tulp,
pole tähtis, millest kasvamas neil juur,
neis varjul hetki, mälestusi terve hulk,
mõni veidi väiksem, teine jälle suur.
- Tarmo Selter -
2023
Murdepunkt
Senikui said ristutud,
Tulevik ja minevik,
Ahastanud ilmega sihkasid,
Omavahel ristuvat ilget ja ilmekat.
Kadedus silmi lausa pimestas,
See, mis kunagi sind imestas,
Saigi lõpuks omana ilmutud,
Virgu nüüd, - liisk sai visatud,
Nüüdseks sai too olu kildunud,
Ütleksin, et ka mälust irdunud.
Tean, sinu murdepunkti eel,
Palju valu, piinu kohtus teel,
Oled täis unistusi aega läbi elanud,
Aheldanud kurbus veel ja veel,
Õnnetunde olemist on keelanud.
Ei jätnud rahule armetu meel,
Seda kõike oled sisse neelanud,
Sellega kõrvu liikusid eemale,
Õnneks laiali mindud t .....
Küpsesaiake ja 7 murjamit
Üks ema soovis last
kellel nahk valge nagu lumi
ja ta punase huultega vast
ning ühel päeval isa astuski ruumi;
ent teame nüüd, et polnud see sakslane
peavad Grimmid konteksti muutma muinasjutult
kui lapse isa oli pagulane
sündis Lumivalguke ka päevitunult;
nii on, sest filmis osatäitja
keegi ladina Ameerikast
ta Disney uus laste südamete võitja
ja pöialpoisid
ei tea kust ilmast ja maast;
pealkiri ongi aus ses mõttes
"Küpsesaiake ja 7 murjamit"
ei tehta filmi päris konteksti võttes
sellega antakse filmilt sõnumit;
me Lumivalguke päikese alt
ei vaja k .....
Teisel korrusel
kahutas all aias
lambad määgisid
nosisid külmuma
hakkavaid õunu
ülal toas sa meile
valgetest triigitud
linadest tegid
esimese aseme
seisin trepil kohmetult
nõutult süda valmis
polnud maailma
selliseks loomiseks
kus kohal taevas ise
ta puhkema äkki
üleni pidi seitsme
maa ja mere tagant
toodud tulipunaseks lilleks
tsüklist „Poisiiga“
Mesikäpad
Mesikäpad, maiasmokad,
oi neid maragratte küll?
Mesi tilgub moka otsast,
mesimummi pirin piin.
Mesikäpal mitu taru
külastada veel,
müttab läbi kõik koduaiad,
pahandusi teeb.
Mesiköpal aru napib,
seljas nahk on paks,
hing on ulakustest tulvil,
selleks tal on jaks.
Olen
Ma pole küll meremees
kuid laineharjal tahaksin sõuda.
Ma pole küll jahimees
aga osa saagist tahaksin nõuda.
Ma pole lendur
kuid julgust tahaksin kanda.
Ma pole filantroop
aga endast kõik tahaksin anda.
Ma pole mägironija
ent tipus tahaksin käia.
Ma pole kaevur
kuid teemanti tahaksin leida.
Ma pole ehitaja
kes samba püstitaks nüüd.
Ja pole kohtunik
kes tunnistaks kellegi süüd.
Aga ometi kõike ma kogen
ja unistus seisab mu ees.
Kõige tähtsam on see kes ma olen:
Isa, Poeg ja ka Mees.
Käsnajulle Rantpüks
(arvan, et on üks punklugu)
Kes elab mere all ananassi sees
ohtliku vaimuhaigusega käsnamees
kui merevallatusi on, mida soovite
surma saate, kui vette ronite;
ta Krabi kotleti retsepti teab
iga argipäev liha valmis seab
vetesügavus on tema ala
saab kätte, lõigub sind nagu kala;
Refr:
Käsnajulle Rantpüks
Käsnatalle Runtsüks
Käsnamalle Koolijüts
Käsnavalle Müntpüks
Käsnasulle Surmaüks
Käsnatulle Tapamüks
Käsnajulleeeeee Rantpüks!!!;
Kalmaarikalmer:
"ma vihkan sind, Käsn, aga see on hea
retsept on misasi, ma ei tea!"
.....
kellega vaadata
kellega koos vaikides vaadata
kupu kuldsest õitsemist
pilvega järve kohal
raudrohu valgeid õisi
suveöös
tolmuse küla teega
päikest joovaid
januseid karikakraid
liblikaga teist korda
õitsvalt võilille õielt
mu käsi ta ehmatas lendu
*
maailm pole
enam endine
kui peenrale aias
variseb pojengilt
krabisedes õieleht
pilgeni täis sai
seegi hetk
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Hunnitud Avarused
Время – вот преграда,
Редко, лишь когда-то,
Может повезти,
Для глаз усладу,
Для души отраду,
Охотливо приобрести…
Oivalised avarused rõõmustavad silmi,
Kaunidus kunagi sinu ees laiali lebas,
Pärastiselt kerkivad need ilmed,
Vaiksetel vilkudel ainultki peas.
Ükskord vedas mul tabada ilu,
Püsib see mälus kireva jäljena,
Ega valetama ma ei kippu,
Ilma vapustuseta see ei jäeta...
Simple cure, it gets so warm,
Afterall because of these ones,
Seemed to make restless calm,
Naturaln .....