Sõnale aia leiti 604 luuletust
Teisel korrusel
kahutas all aias
lambad määgisid
nosisid külmuma
hakkavaid õunu
ülal toas sa meile
valgetest triigitud
linadest tegid
esimese aseme
seisin trepil kohmetult
nõutult süda valmis
polnud maailma
selliseks loomiseks
kus kohal taevas ise
ta puhkema äkki
üleni pidi seitsme
maa ja mere tagant
toodud tulipunaseks lilleks
tsüklist „Poisiiga“
Mesikäpad
Mesikäpad, maiasmokad,
oi neid maragratte küll?
Mesi tilgub moka otsast,
mesimummi pirin piin.
Mesikäpal mitu taru
külastada veel,
müttab läbi kõik koduaiad,
pahandusi teeb.
Mesiköpal aru napib,
seljas nahk on paks,
hing on ulakustest tulvil,
selleks tal on jaks.
Olen
Ma pole küll meremees
kuid laineharjal tahaksin sõuda.
Ma pole küll jahimees
aga osa saagist tahaksin nõuda.
Ma pole lendur
kuid julgust tahaksin kanda.
Ma pole filantroop
aga endast kõik tahaksin anda.
Ma pole mägironija
ent tipus tahaksin käia.
Ma pole kaevur
kuid teemanti tahaksin leida.
Ma pole ehitaja
kes samba püstitaks nüüd.
Ja pole kohtunik
kes tunnistaks kellegi süüd.
Aga ometi kõike ma kogen
ja unistus seisab mu ees.
Kõige tähtsam on see kes ma olen:
Isa, Poeg ja ka Mees.
Käsnajulle Rantpüks
(arvan, et on üks punklugu)
Kes elab mere all ananassi sees
ohtliku vaimuhaigusega käsnamees
kui merevallatusi on, mida soovite
surma saate, kui vette ronite;
ta Krabi kotleti retsepti teab
iga argipäev liha valmis seab
vetesügavus on tema ala
saab kätte, lõigub sind nagu kala;
Refr:
Käsnajulle Rantpüks
Käsnatalle Runtsüks
Käsnamalle Koolijüts
Käsnavalle Müntpüks
Käsnasulle Surmaüks
Käsnatulle Tapamüks
Käsnajulleeeeee Rantpüks!!!;
Kalmaarikalmer:
"ma vihkan sind, Käsn, aga see on hea
retsept on misasi, ma ei tea!"
.....
kellega vaadata
kellega koos vaikides vaadata
kupu kuldsest õitsemist
pilvega järve kohal
raudrohu valgeid õisi
suveöös
tolmuse küla teega
päikest joovaid
januseid karikakraid
liblikaga teist korda
õitsvalt võilille õielt
mu käsi ta ehmatas lendu
*
maailm pole
enam endine
kui peenrale aias
variseb pojengilt
krabisedes õieleht
pilgeni täis sai
seegi hetk
Vanaamat külastamas
Vanaama olnud kaua perest eemal
ja lapselaps istub mõeldes
kuidas sugulast tahab näha tema
ja tegi ettepaneku emale öeldes;
et mis siis, kui talle ise
minna seekord päriselt külla
kodu kaugel nagu kivivise
alati lubab juurde tulla
kuis ise palju niikuinii ei liigu
end vihma all iga päev leotab
ärgem tehkem neid vigu
mis meid vanaduses ootab;
ja ema on lapsega päri
naeratab vastu ja seisab kõrval
kasvõi juurde kolida neid ei näri
alati ootab last, lapselast aia serval;
autoga sõita kohale
kaasas köied ja taburetid
vanaama kutsub enda kõrvale
nad pista .....
Hunnitud Avarused
Время – вот преграда,
Редко, лишь когда-то,
Может повезти,
Для глаз усладу,
Для души отраду,
Охотливо приобрести…
Oivalised avarused rõõmustavad silmi,
Kaunidus kunagi sinu ees laiali lebas,
Pärastiselt kerkivad need ilmed,
Vaiksetel vilkudel ainultki peas.
Ükskord vedas mul tabada ilu,
Püsib see mälus kireva jäljena,
Ega valetama ma ei kippu,
Ilma vapustuseta see ei jäeta...
Simple cure, it gets so warm,
Afterall because of these ones,
Seemed to make restless calm,
Naturaln .....
tuleks kaasa päeva uude
siis kui peas on juba halli
hakkad saama aimu
kuidas murenevad mäed
voolavad kraavid ja ojad
jõed merre
lehtivad metsad küpsevad
okstel aias õunad
valgus saab õhtuks ja
hommikuks talveks suveks
kardinate tagant
ärgates tuppa tuleb
ööseks mis taeva aluse
pimedusse suleb
annab sulle voodis une
muud ei soovi
kui ainult arm jääks me juurde
tuleks kaasa päeva uude
Milleks?
tee nii nagu mina ütlen
ainult nii on parim
aga kuidas sa tead
mis mulle on parim
kui sa pole kordagi
päevagi selles kehas veetnud
kuidas sa tead
see laps kes mulle vastu tuli
hoidsin teda
tema avali ja laiali aura
suurenes oma uudishimus
lapsed on kõige kaitsetumad
kahju nendest, kes saavad haiget
lihtsalt seetõttu
et nad satuvad vale täiskasvanu käe alla
õppima elutarkusi ja kogema eluraskusi
milleks?
milleks meile see piin?
ja siis aasta-aasta järel käia vari kukil
koperdamas mööda tänavaid
kui punaseks võib ikka ühe härja rätik ajada
et loom s .....
Hinded viimast korda paika
Jaanipäev siin, aga mehepojal vaev
sest ära seilab tuleviku laev
nimelt "Karjäär ja raha"
ja see teeb väga palju paha;
põrus gümnaasiumis hinnetega
pole sama elu tal teistega
bioloogia eksamis hinne O
lõhkeb hinges murede mull;
peagi peol kohtus uuesti õpsiga
kellel pole midagi viga
naudib suve ja näeb õpilast
kellel vaja pääseda võlast;
oma jutust õpsile pihib
"altkäemaksuga" kooli lõppu sihib
õps siis võttis nolgi avalikusest
ja pajatab elutõest tarkusest
"naine tahab mõistliku meest
lükkan püksikud eest
ja sina kuulad minu sõna
mitte ajad e .....
Tuhkatriinu kingad*
tuhkatriinu kingad,
mida mulle ulatati
jah, ma olen küürinud seda elu
piisavalt, et osaleda ballil
aitäh, aitäh, aitäh
kutsumast
maalilisse võlumaailma,
kus ma näen, et prints tuleb eesli
mitte hobusega
talutütreks tagasi
oma peenramaale
vagude vahele sibama
maasikaid korjama
ja rohima
rõõmsalt, krapsti
supsti, sapsti
et öösiti käia võluvatel ballidel
kui silmad sulen
ja umbne õhk
läbi toa valgub
nagu udune loor
unenäo ja tegelikkuse vahel
kes ulatas mulle need kingad
et arvas teadvat,
et mina just olen see koristaja,
kellel on potentsiaali maht .....
Sisin-Susin-Pusin*
milleks rääkida portugaallasest
kellel on mitu alter ego
mille varjus kirjutada tekste
ja esitleda ennast erinevate visiitkaartidega
see on nagu valgusspektrumi
laiali laotamine
ja värvide välja kookimine
võib-olla oli see talle kasulik
tollel ajal tõesti
peidus mängijad on tavaliselt kaitsjad
vahepeal väga vanad nagu meie kilpkonnadki
aga on vaja ka ründajaid
neid kohati agressiivseid jõmme
kes annavad söödu, et palli lüüa väravasse
meil on kõigil kõiki vaja
isegi kui see tundub nagu filoosfiline arutelu
pikkadega matkaõhtuteks
kuidas saab olla mid .....
eile õhtul
õhtu rahu õhkub
päiksest soojaks läinud
tee äärselt männi tüvelt
põllult kus rukis
loob endale terades pead
ülal vihmast tühjaks
jäänud pilvest sellest
et ööselgi aias
õitsevad lilled
suugi enam ei küsi
see kõik on milleks
kui saanud oled
teiste kõrval samuti
päikses avanenud lilleks
Kevadet saadavad õied
Mairoosid on 2 nädalat lahti
ja pane ka mujale vahti
sirelid, kibuvitsad ja jasmiinid
endiselt päevadel on värvid;
kevadet saadavad õied
haaravad neid peotäied
neiud pargist ja aias
iga mesimumm lõhnast maias;
nüüd, kuis nädal soe olnud
me suve nautinud
ootavad noored hinged jaane
mis täidavad unelmate plaane;
ning minagi nende seas
kirevad mõtted on peas
minu tõelised õied on naised
on tunded ebamaised;
ma nägin karikakrast pärjaga
vastutulijat üks päev sõbrannaga
juveeliks oli keskel iirise õis
küllap issand ingli alla saata võis;
seda aura .....
see luuletus jäta kindlasti lugemata
ma ei küsi Pessoa kombel
miks ma end ära ei tapa
kuigi inimese igavene
patt ja süü samamoodi
aja kohal ripub täna nagu
enne tuhandeid aastaid
kärbes aknast sisse lennanud
toas sumisev
valge maikelluke maja taga
peenral ons nendelt keegi
kunagi küsinud soovi loomiseks
igaveseks kohanemiseks küll tuule
küll kuivusest maa pragunemisega
varju puudumisega kõrvetava
päikese sügisese ligeduse eest
paradiisi otsimise ammu
olen jätnud selja taha
Eedeni aias Aadama ja Eeva eest
hea ja kurja puud
valvama pandud inglid
kuis lugeda olen tahtnud
teie .....
Peegeldused (vanast kaustast)
rõhudes päikese tiirlemisele
saan viidata, et poisist on saanud mees,
kui ta on läbinud esimesed kaks kümnendit
läbitud tähendab jõuda elusana kolmega algavatesse aastatesse
kriitiline faas kui toimub ümberhindamine
tsükli lõppedes 27 ,28
paljud nii manala teed läinud
ära lase lapsepõlvel ja sellest tekkinud sõltuvusel enda eest rääkida
pole vaja
mineviku mäletamine on valikuline
mõni kujundab enda terve persona üles valedele
aga ka see on ellujäämisinstikt
kaitsemehhanism
vabandus
emotsionaalselt kättesaamatu
sa ei saa enam olla tulevikupoiss
.....
Kauni suve ootus
Tule kaunis suvekene,
tule meie õuele,
tule suurde ilma laia,
kanna rahu hingele.
Tule kaunis suvekene,
punu pähe pärjakene,
rohus võilillekene,
kollane kui päiksekene.
Tule kaunis suvekene,
küta soojaks ilmakene,
las rõkkab laululinnukene,
las magada rahus lapsukene.
Tule kaunis suvekene,
paista sima ilmale,
kaasa võta valge tuvi,
rahutooja linnuke.
Tule, tule suvekene,
rahulik siis hing ja meel,
et sa ikka kestsd veel,
sind ülistamast ei väsi meel.