Sõnale aig leiti 826 luuletust
Tädi Sofia uu' SAASTA lubadus
Sofial on 2 poega
ADHD on nende haigus
ning abielus abikaasast luuseriga
kes vedeleb oma kuseloigus;
tal pole vahet, mis aasta number
kui kõik niigi hall ja tavaline
pereelu on ikka ta ümber
saada muutust oleks imeline;
mil pojad kaklema jäid
lahkus tädi õue soovima
tahab näha uusi inimesi ja häid
asus ilutulestikku vaatama;
uu' SAASTA lubaduseks
on tulevik uue perega
ning soovi alustuseks
sai pihta kodu ilutulestikuga;
nüüd ta lõpuks vaba naine
kes luuletustes enam ei sure
saagu uueks aastaks mõistus kaine
vana elu pole tema mure
Õige või vale
Kuidas vahel aru saada,
kumb on õigem otsus,
süda ühte suunda vaatab,
mõistusel on vastus.
Lähenedes kirega
võid lõpuks saada haiget,
lähenedes mõistusega
tead Sa vastust õiget.
Lõpuks võta kokku end,
tee otsused, mis tahad,
ikka need on saatmas Sind
Su oma teel või rajal.
- Tarmo Selter -
Varjupaik
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui mu hing on nutune
ja süda kurvastada tahab
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui ilm on väljas nutune
ja mul pole midagi teha
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui hing on nõnda nutune
ja süda kurvastada tahab
Mul on varjupaigake
kus rahu leian natuke
Saabki aasta läbi
On mõni päev veel minna,
aeg salamahti kaob,
jättes jäljed sinna,
kus aetud ajavaod
täis tundeid, lubadusi,
armastust ja hetki,
kurbust, pettumusi,
pisarate helki,
kuid ei ole miskit teha,
kõik see alles jääb,
päevades neid selja taga
mälestustes näeb.
Õpi neist ja uuel aastal
oled targem veidi,
teise pilguga nüüd vaata,
mis kõik tehtud saigi..
- Tarmo Selter -
Päkapikul hakkas paha
Päkapikul hakkas paha
Kinke vedada ei taha
Kukkus potsti lumehange
Nina tilkus kui jääpurikas
Kurguvalu piinavalt kipitas
Tuisk lõi lumehanges tantsu
Lumehangel harakas
päkapikul kädistas:
"Väike päkapikuke,
sind tabanud on gripike!
Seitsme ilmakaare tuuled
Sõnumi tõid külmad huuled:
"Kui gripist midagi ei tea,
siis kädistama ka ei pea!"
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Eha?
Tuli omalaadne neid
nõudis kirge jahtis tuld
leekveil silmil sädemeid
miks just mind ta võttis letti
otse vastu küll ei old
tahtis meest või marionetti
Minus polnud küllalt jõhkrust
teda enda omaks teha
suhe sulas suvesuhkrust
jättis sügisesse külma
saanuks justkui koit ja eha
suuga suud ja silmast silma
Elu käib kui aastaring
kaksteist kuud ma üksi koitan
tuleks jumaline hing
tuleks minu armuvaldjas
kaua hoitud armutoitu
jälle kõneleks mul haldjas
Ei tulnudki see aasta
näeme hiljem
pold eha ta kel komme naasta
käis üsna inimeste rada
kirg leek .....
Kodu glögi
Meil on nüüd tore õhtu
sai kodune glögi vaaritatud
kallan selle kõhtu
jõulukuine ülesanne sooritatud;
ingver ja rosinad
ning juurde Dreamerit valasin
suhkur ja piprad
70 kraadini kuumutasin;
kui perega olin lauas
siis põhi jooksis alt
soolestik räigelt1 müttas
jooksuga lahkusin laualt;
vast sai liiga vürtsikas
jook, mille ise vaaritasin
polnud olukord väärikas
ilmaaegu potil passisin;
glögi teha kahetsesin
pellerist välja kõndisin
laua ees seistes pistet tundsin
... nii ma teiste ees püksi sittusin
m7
kas olen tõesti ainus julge kes endas näeb valet
ei mängi ma mingit malet ei näe enam vahet
olen teinud halba olen teinud head lõpuks
nendes asjades ainult igayks ise teab mida tegema peab
vahest veab vahest ei vea
teadmattus mind ei hirmuta
teatud asjad kyl on südant kriimustand
isekus taas end on ilmutand
kui olen lõhkise kyna ees miskit himustand
kõik teavad saavad aru mõistavad aga ikka oma lipu hõiskavad
tõusevad võitjana
ja mina järjest võikamana
täis draama teater ja seda kõikke ise teate
kalduvused suunad kes keda kuulab
tormi käes hullan
ei .....
m3
avan end taas siia kirjapilti sest muidu hajub mu riim
kui pasahäda hetke seis ma vaatan ikka suht mäda
tänapäeva lood räpiskenes muusikud rohkem haigestunud
juures mõned peded dj del plaat nii hästi enam ei keerle
üksluisus ja muu mis teeb meele ebaterveks
kus on kadunud hip hop nyyd teeb seda jama iga tont
lood eneseupitusest või kui suur on tema lont
kui suur on tema oskus sellel alal kuidas tinti muudkui sulest kallab
unustatud teemad mis ehe mis toimub hetkel
keda kotib kui oskuslikult kadedaks teed terved
m2
tehke aga oma teste
ravige haigusi millest pole aimugi
looduslik valik on abiks ju
populatsiooni number kasvab
ja ikka on nii et kui sööd sitta
siis võib juhtuda igast paska
issand halasta
kas uskuda on kergem valet
kui uurida jutu tausta ...
aus teema on pandud salastatud kausta
et oleks vandenõu
paistab et see elu meil endil ikka käib yle jõu
sa syndisid siia ilma
mis oli sinujaoks esimene asi mis hakkas silma
kas tunned end kindlalt
omas korteris,
tänaval
,maal või linnas
joodavad puhastatud solkki
söödavad keemilist manti
kõhu saab täis .....
m1
olen see kes olen
aga pole see kelleks mind oletad
pole mina deemon
ega tema kaa
need kõigest sõnad
mis meid teineteisele kirjeldavad
valitsuse keerdkäigud
seadused
vastasseis oma rahvaga
kes seadused välja kirjutavad
vahva seis
pole siin kohal vaja kellegil asja ilustada
esoteerika tuhende näo salgad
kes enda tegevuse maha salgab
põgeneb kui ees seisab vangla
puhtad ilmed
sisemus must
luhta läinud teekond
kaitseks seisab nagu post
täielik sabarakk
kirjelduse ohver tont
kas tõesti ei saa me mõistma
et keegi meist pole võitja
niikaua kui .....
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Linnulennult
Linnulennult
Suletud silmade taga näha kõike linnulennult
Maanduda väga ei taha, muudkui lendleks!
Aasta kusagil oleksin ära aga võimalik et piisab ka pikast lennust!
Müra- ja suhteline vaikus küllap see- inimkonna suurim haigus!
Kaua lennelda enam ei jaksa, sinna nüüd tagasi
maanduks, mis tegelt nina all... ent kõik seda otsivad taga!
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel
Põletav mälestus
Isale meeldib päike hinges
ja ilus noorus oli saatuse kingitus
kus kõike teha julges
hea minevik on põletav mälestus;
aga nüüd ta ei tea midagi
istub näotult tugitoolis
ei tunne peres ära kedagi
dementsus on juhtrollis;
peas ta roomab läbi kraavide
mis vanadusega tekkinud
ja hüppab üle aukude
mille haigus ajusse närinud;
ja nii me kõik teda vaatame
kuidas vaim sureb ära, sest
peres armastusega vaevalt ravime
aeglaselt isast saab tühi kest;
ta näotus halveneb iga aasta
päike hinges on uhtunud fantaasia
polet lootust isa päästa
peab sooritama eutanaa .....
Tões ja valguses
Sa ütlesid et tahad tunda
Kuis lõhnab elu täis armastust
Kus hoolivus ja rahu
Mis hinge ei mahu…
Kus on suur tunne
Mida mõistus ei hooma
Ühekorraga…
Vaid kild-killu haaval
Emotsioneerime korda -mööda
Siis kui tõe eest näkku ei lööda..
Usalduses mis on ületanud
Hinge kartuse piiri
Kaitses ennast haiget saamise eest
Sest enam ei taha,
Enam ei mahu minu sisse
üksi olemise valu
Ma ei hoia enam endale
Ühtegi hingepiina torkivat mõtet
Ei ainsamatki valesti öeldud sõna
Mis polegi vale, vaid minu tee
Sinuni
Tões ja valguses,
Tundes ja armastuses! .....