Sõnale aja lugu leiti 93 luuletust
EESTI aja-lugu
Keegi klopib uksele
lähen ja vaatan
võõras mees, võõras kõne
ja hakkab kõhe
löön ukse kinni, kuid tema ei lase
ja lahti ei saa sellest valust
et syydi ma(a).
Koputus uksele
võõrana talus võõras talus
teenrina avan ukse
näen pulstus ja räbalais meest
sõjajalust kes läinud teele...
SUVE LÕPU LUGU
Tähetätraist kirendab taeva tume tahvel. Kuu kui kupakaalikas, öö lõhnab nagu sahver.
Aeg-ajalt kastetilku ja õunu sajab puust. Paar paljast talda tillutab end välja lakasuust.
See on üks muistne lugu, mis parata võib seal: oli suilisel ase aidas ja sulasel aida peal.
See sulane ja suiline - ah, kauge kustuv kaja - nad igatsesid teineteist kogu see kuuma aja.
Nad igatsesid teineteist, ei magadagi mahti: suitsukarva suured silmad nagu kakrad lahti.
Oh, lembe lõikuskuu öö! Oh, kaunid kirglevad tähed! Kõik unistused on ilusad, ka need, mis täide ei lähe.
Ja seis .....
MEIE AJA MUINASJUTT.
Astusime läbi lume,
pilves oli taevas tume.
Mis sääl vastu paistvad ööst?
Need on kodu metsasalud,
metsa taga tutvad talud,
magus uni päeva tööst.
Hingas korra tuulehoog.
Kuulge, mis see öö seest kaikus?
Üles kohkus talve vaikus,
rinnas kerkis hämar voog.
Kelle õhked, kelle nutt?
Mitmekordne hädakaja
kostab üle koduraja.
See on tume muinasjutt.
Süda äkki jahmatas,
luust ja lihast läbi lõikas:
keegi musta öö seest hõikas,
keegi naerma pahvatas.
Ära kaua kuula, mees!
See on hädaohtlik lugu.
Oled ise seda sugu,
see on kodu meie ees.
Astu .....
Hamass
Analoogia: mu vanakool hakkas lõpuks looma;
Alles siis kui enamik tahavad vaid hoora;
Ma ei mõistnid ennast ega kedagi teist;
Seisin püsti ja ees avaral vaateväljal kui sein;
Kõigile vennaks kuid ego aurudel see reis;
Kirjutan kuigi sillutan: mind ta pillutab;
Kedagi ei liigutand; kui see silmeni täis laev:
Selle maksufarmi poole tagasi kihutab;
Kuulen neid seljataga kirumas;
Vaesus nad ära hirmutas: nende joogi sisse;
Samakat tilgutas: mul sinust nii kahju;
Sest iga päev tunnen ennast kiindumas;
Sa justkui elaksid minuna; ega ei pidurda;
Osates vaid liduda; turvapaigast .....
Aegajalt aeg....
Aeg-ajalt aeg meid kiirustama sunnib
Ja iga minutiga uueks ajaks nii ta sünnib
Saab minutitest tunde täis aja-lugu
Ei miski kordu.. Pole ühte-sugu
Puudub jõud ja oskus seisatada aja-voogu
Me aja-rutus murda võime aja-selgroogu
Näpistada peatumiseks sekundeid ja tunde
Et hingata ja talletada naudingute tunde.
Seista ajatult keset osutite alleed
Jälgides Sind ehk näitad mul teed
Tahan jagada sinu aega ja ajatut
Olla keegi.. Keegi selles ajas vajatud
Embuses.. Sõlmitud andmist täis käed
Pikkadeks sekunditeks surun kinni silmad.. Näen
Tunnen su aega.. .....
Tahaksin rääkida
Ma tahaksin rääkida lugu,
et kuidas kõik alguse sai,
et kuidas sa tulid ja mulle
korraga selgemaks sai,
et maailm ei olegi väike -
kuid tee ei olegi lai...
Et tunded on tunded ja neile
rajaneb sepik ja sai
ja mõte ja meeled ja mälu
ja kohati kohatu kolu,
sunnid ja süüd ja seadus,
kõik väärtuslik
elu ja olu.
/Mari Uri/