Sõnale ajad leiti 432 luuletust
pimedad ajad
pimedad tänavad
pimedad on ajad
samad vöötrajad
samad ühesugused -
võõraste väravad
ümbritsevad majad.
millal algab algus
millal tuleb lõpp
puudub ööst valgus
ei kippu ega kõppu.
valdab hetkeline rõõm
arglikult hinges hirm
külma tuule hingesõõm
uniseks kisub inimsilm.
liiga ruttu saabub homme
vajab puhkust elust kurnatud keha
sügisele omapärane komme
tekitada tunde mitte midagi teha.
parimaks sõbraks saab voodi
kuhu embusesse põgened töölt
üüratult pikk uni veab loodi
energia skaala täidab röövides
viimaseid tunde igaviku öölt. .....
MOODSAD AJAD
Värv vahetus marksistil
sõlm pingestus rassistil
nii sündis sürrealist
ja moondus monarhist
ja veendus Vennaskond
et pe-s see pesakond.
On mandunud maneerid
ja vinduvad pioneerid
ehk raksatab rahehoog
vast värskendab vetevoog.
Me oleme vintsked vennad
me oleme AAte vennad.
Suvi
Ilus aeg on täna minna
ilusasse kuldsesse liivaranda,
käärida püksisääred ülesse
ja sumbata põlvistsaati merevees.
Visata pilk sinitaevasse,
saata lahke naeratus kajakatele,
kanda südamesoojust üle lainete,
õrnu suudlusi meremeestele.
Kevad kaunike-.
Suvi soojusega täidab südame-.
Suvi kuum meelitab rännule,
nagu rändlinde sügise-.
Eestipärased on nimed
Mai see tasapisi läheb,
juuni, juuli, august tuleb.
Suvekuudel nii ilusad on nimed,
eestipärased on nad.
Eriti mul meeldib nimi Juuli
vanu aegu meelde tuletab.
Mu kadund tädigi oli Juuli,
ta kaasa August, lahke südamega.
Ise kevade laps ma olen,
sündisin, kui loodus hakkas õitsema.
Minu kulla emake,
nimeks kinkis Mai minule.
Nägin suve tulemas
Nägin suve tulemas,
kuulsin kevadet minemas,
päikene mul lahkelt naeratas,
rõõmsa tuju äratas.
Õrnalt liblikas tiirutas,
mesimumm õiel sumistas,
rohutirts viiulil tinistas,
linnukene hüvastijätuks kevadele vilistas.
Suur kevad meil tuli ja oli,
nüüd suvel tulla on voli
meie keskele,
nagu kevad meil oli.
Nagu võluri kepiga käis kevad
üle metsade, maade,
rabade ja soode,
ilu loomas kõikjale.
Puudutas kõik õunapuud õide,
et õitest kord ubinad saaks,
rõõmu ja lusti kandis põue,
et ei unustaks eal.
Kevade võim
Kevadest ei ole enam jälgegi,
kuid soe on tunne südame peal.
Seda on olnud ju ennegi,
et talv kevadega võitlema peab.
Ei kevade vastu talv nüüd saa,
missest. et lumehanged on maas.
Ei lämmata see kaunist kevadet,
ega võta rõõmu südamelt.
Lumi, see talve viimane varu,
kevadpäikene saab sellest jagu.
Minu süda tunneb ja saab aru,
et kevad talvest võimsam ja tugevam on.
Pole kiiret kuhugi
Näib, et talvel pole kiiret
ei hakka kuhugi-poole liikuma,
maha viskab lumekirmet,
olgugi, et selgroog hakkab murduma.
Ükski kuu ei minna taha
õigeaegselt minema,
ikka tuleb neil oma väge
tunda anda, näidata.
Igast aastaajast jupikene
mällu sööbib, üllatab, mäletab.
Ilus kevad tuleb peagi...
Oi, kuis süda kripeldab.
Palju õnne kooliteel!
Mul meenub esimene koolipäev,
kui vahtralehti hoidsin käes
ja rõõmu täis oli kogu päev.
Sel päeval päike taevas säras
ja valla oli koolivärav,
lilli täis oli terve ilm
ja kõigil rõõmust säras silm.
Koolikella kutsuv kaja,
oli mõnus ärataja,
siiamaani meeles veel,
äratab tunded südamel.
Palju õnne, rõõmsat meelt,
soovin kõigil kooliteel!
Kui mõelda pisut kaugemale
Kui mõelda pisut kaugemale,
mõelda aasta-aegadele.
Kui aasta-aegu lapata,
võid leida midagi põnevat ja elulähedat.
Selgub see, et inimene
on õige lähedane looduse ehitusele.
Kevadel, kui ärkab loodus
ja pungad puudel puhkevad,
siis tunnetad ka ise seda,
et elu uus sus sündimas.
Kui on suvi täies õites
ja päike katab kogu maad,
siis tunneb iga suur ja väike süda,
õnnetunnet suuremat.
Kui tuleb sügis, sammul suurel
ja vihmapilved maad katavad,
siis ronib kurbus sinugi hinge,
tulevad kõiksugu pisarad.
Talvel koged külmatunnet,
viirused kimbutavad m .....
Kiuslik
Miks oled nõnda kiuslik Sa,
miks kiusu kannad endas?
Nii valusalt Sind vaatan ma
ja kiusu Sinus põlgan.
Ei ole mulle võõras kius,
mis mõnel olnud tunda.
Mul olnud on üks kiusatus,
kiusajale õpetust anda.
Kius ei ole ilma sündind,
ta käib kaasas eluga.
Miks peab see kius küll ikka,
läbi elu kulgema?
Septembrikuu
Septembrikuu maitse mul täna suus
ja maskki ees on uhiuus
Mäletan seda septembrikuud
mil seljas oli ranits tuttuus
peos lilled imeilusad
peas mõtted kõige soojemad
Las täna valdab mind see tunne
las magus valu voolab põues
Las olla täna hajevil meel
las olla ikka septembrikuu see
mis muudab uueks me elutee
Merekohin
Merekohin mu kõrvus,
Need kerged sammud liivas,
Ja meie südamed põksumas võidu,
Tundes kaotusest kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need rasked sõnad huultel,
Ja meie silmad pilgutamas võidu,
Tundes võidust kahjurõõmu.
Merekohin mu kõrvus,
Need hellad puudutused kätel,
Ja meie sõrmed higistamas võidu,
Tundes hüvastijätust kahjurõõmu.
Suvi ja sügis. Nüüd talv.
Vaata, sügis, kui saabub taas talv,
Siis meenutan sumedaid õhtuid,
mil udus ma teeradu leidsin.
Olen ärevil, kui neid sealt siis otsin
oh, ei – ma pole õnnetu,
et need hoolega lumme sa peitsid.
Kui mõnda siiski ma märkama peaks, siis
Annan sul kindlasti teada.
Ja kui siis veel eriti hästi meil veaks,
Sulle külla end jälle sean ma.
Vaata, sügis, ehkki talv mulle nüüd väga meeldib,
Ei unusta iial su ilu.
Olid sina ju see, kes mind suvestki trööstis
ja võlgnen sul ilmatu tänu!
Ma otsustasin*
ma otsustasin, et ära täna tule
ühtegi bussi enam ei liigu
ja Lasnamäelt teise linna otsa sõita
taksokuludega oleks pere eelarvele kahjulik
vahel mõtlen, et miks mina
tunnen seda, mida teised elavad läbi
justkui ma elaks teiste eludes
samal ajal ennast trotsides ja taga ajades
et ma ei soovi olla osaline probleemides,
mis minusse kuidagi ei puutu
aga ometi - empaatide ilu ja valu
nii palju sõltub elus otsustest
ka nendest väikestest, mis on automatiseeritud juba
su käeliigutustes ja mälusoppides,
mida närviimpulsside ülekande saatel edasi antakse
põhiline on, .....
Suede - Trash
Võib-olla on asi selles, mida me kanname
Maitsetud käevõrud ja juuksevärvid
Võib-olla on asi meie veidruses
Või võib-olla on asi meie tühistes linnades
Meie mittemidagiütlevates kohtades ja tsellofaanist helides
Võib-olla on asi meie lõtvuses
Kuid me oleme prügi, sina ja mina
Me oleme tuule käes lendlev praht
Me oleme armastajad tänavatel
Lihtsalt prügi, sina ja mina
See on kõiges, mida me teeme
See on kõiges, mida me teeme
Võib-olla on asi selles, mida me ütleme
Sõnad, mida oleme kuulnud, ja muusika, mida mängime
Võib-olla on asi meie odavuses
Või võ .....
