Sõnale aken leiti 220 luuletust
nägu vastu akent
Nägu vastu akent
vaatan -
igatsust täis
pilkudega langevat
lund.
Su padi mu süles
millel veel
sinu parfüümi
hõng.
Iga mööduv mõttelõng
saab kinnisideeks
Sinust -
selle tõttu
pole saanud siiani
korralikult und.
Aega läinud kaua
kuid südamest -
ei kustuta
keegi armastuse tuld.
Oh kallis kus oled?
Miks pole siiani tulnud?
----
Nägu vastu akent
vaatan igatsust -
täis pilkudega
langevat lund.
Ootan Sind mu kallis
Too endaga kaasa
kuu ja tähed -
sest Sinu embuses
on hea uinuda.
mõttemaailm piiritu
Mõttemaailm piiritu .. seina müüritud enese piinades
neli seina, väikene aken tühine lootus üksilduses
loe mu samme.. kuniks tuhmuvad Su jäljed liival
vajun sügavalt .. vajun valusalt läbi unistuste.
Kulda väärt hetki ... mille tähendus ajapikku kaob
tagant järele mõeldes.. valgub laiali nende ilu
kui süsimust masenduses maalitud vesivärv
ning südamest mis lubasid -
jäänud vaid roiskunud valede aroom.
kaardimaja
Kaardimaja ehitamise oskus
on sama oluline kui ellujäämise
oskus.
Isikud kes ilmuvad Su ellu
teod mis tehtud - tegemata
mängivad selles tähtsat
rolli.
Vundamendiks usalda inimesed
talleta mälestused mis
kannaksid raskust ja ei
puruneks võlts illusioonide
all.
Akendeks - usteks saagu
Sinu hinge ja südameavad
nende energia ja valgus
peegeldaks positiivset
aurat -
kui tormised tuuled
räsinud on Sind.
Katuseks olgu perekond
sest nemad lapivad kokku
ka kõige suuremad augud
tühimikud mis tekivad aja
jooksul.
Kauaks püsib Sinu kaardimaja?
Kauak .....
jaotan end osadeks
Ma jaotan end osadeks
et oleksin ja -
mahuksin oma olemasoluga
tähtsust omavate inimeste
ellu pidevalt ma ära.
Molekul.Aatom.
Või hoopiski
Tablett.
Peavalu leevendav
aspiriin ja -
paanikahoogusid
masendust tappev
antidepressant -
Seda kõike olen.
Aga kui tühjaks peaks
saama ükskord vaakum
lapselukuga purk -
Kas lendan tühjana prügikasti?
Või saab sõltumatust viimaks
kellestki sõltuv ja leian
minagi lohutust kellegi purgist.
Tühje pakendeid.
Tühje lehti.
Neid ei visata minema -
Taaskäitluses nad
leiavad oma endise
või uue omaniku -
ke .....
valgusfoorid
valgusfoorid pimeduses vilguvad
majakana sõiduautodele maanteel
vihmapiisad sabistades tilguvad
südamelt ära koduigatsuseks veel.
võõras peatub öös võõra kõrval
tundmatud näod udustel akendel
iseenda tunned ära pilgul õrnal
samad tuhmunud elujooned on palel.
viimaks on koitmas varajane koidik
teelahkmel jagunemas tee kahte suunda
jalg pedaalil puruneb kiirusehoidik
saatus kameeleonina end hetkega muudab.
valgusfoorid pimeduses tasa vilguvad
härdaks kisub meel nii külma õhtu eel
pisarad inimesteks hingedesse tilguvad
udulooris kujudena kodu poole alles .....
täna inglid
täna inglid kurvalt nutavad
taevast langeb pisaratena vihm
piiskadena mööda akent valguvad
aeglane ja raske on nende rütm.
maailma kohal muredest mustad pilved
on tänaval üksikute inimeste laviin
silmades - peegeldumas katkised elud
ei ole valgusfoore reguleerimas siin.
allasurutud äng depressiivselt väljendumas
mille olemasolu hävitab hommikune tablett
igatsus on ideaalselt armastuseks jäljendumas
öösiti ilmutab ennast kui graatsiline siluett
kuigi on vaid sensuaalne visuaalne meeltepett
veelgi ilusam on mälestustest loodud silmapett.
Põrandale valgunud tint [1]
Kontseptsioon on olla loov, igavlem loom, et teada saada, mida toob noot,
mida tabada, mitte jääda magama, anda talle palava, mööda rada mida rabada,
kui elu ei halasta, tagasi enese tagalas, enest positsioonilt tagandand,
nõnda akent suutes avada, kadunud kõik paganad, välja valamas, tõelist tagamaad,
arvavad nad kuid saanud ajud neil haavata, ei lõppe ükski segadus draamata,
plahvatab kaan pealt, kes teab, kuidas sõnu seab see aristrokraat seal peas,
nõnda rihmast ennast seaks, tõmmanud kuid peaks, hoogu maha võtma,
enam teistele kasu teenima ei tõtta, kui ülbad saad v .....
Pahandus
Kus vitust ma, peaksin teadma, heaga,
panen alati peaga,kui värssi hakkan seadma,
ei nad peata, seda, võivad neada, lukku suu jämeda reaga,
mis siin ikka teada, alustan veaga,
Pillun mürki, kümme kükki, pole ma üksi, kohe saad kümpi,
nobedalt süttin, närivad küüni,võrku nad ammu püüti,
ammutand müüti, lammutan müüri,veri ei hüübi, keegi on süüdi,
maha müüdi, kolisid heina-küüni,veidralt keerasid tülli,
nüüd näed kütti,võbelevat sülti, lihvimatta jäänd külgi,
lotendab-lotendab, ohkega rohkelt saand, enest popuatada,
kopertab-loperdab,torke .....
ANNETUSEKS EMA KALMULE
Emakene, hellakene,
kõige armsam emake!
Võta vastu siin mu laulud -
õied oma hauale.
Siin mu laulud: lein ja valu,
pisarad nii palavad.
See on ainukene anne,
mis sa oma pojalt saad.
Ei me taluperes olnud
kokkukõlas kombega
tuua kingitusi sulle,
ilusõnu lausuda.
Mis me tegemata jätnud
eluajal, emake,
luba lihtsas lauluhääles
kanda nüüd su kalmule
Ühtki sõna Jõuludest
Kes palju sööb - see palju kasvab!
Kes palju teeb - see palju jõuab!
Kes tahab raha - see seda saab!
See oli nii ja nii see jääb!
Kas oled peen või hoopis paks -
Saad iga aasta vanemaks!
Direktor, tisler - kes sust saab?
See oli nii ja nii see jääb!
Karjääri kasvust pääsu pole -
Oled sa tark või ajukääb!
Ja sa kas rikkastud või kooled...
See oli nii ja nii see jääb!
Me elulõngakene veereb!
Kel huvi on - see jaksu saab!
Oled sa karm või oled leebe...
See oli nii ja nii see jääb!
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanik .....
pühasel pinnal
koduaia tänavas, kastani küünalde all
teenijate hoovimaja, pärna ja vahtrapuu juurte najal
saatuse sōrmuseid sōrmedes sean
möödas on halvad ja taas tunnen head
akendest mööduvad mööduvad hetked
kainuse karikast joobunud retkel
kodu täis kulda, kaaskulgeja tuttav
pühasel pinnal on soovid saand otsa
Snuff
Bury all your secrets in my skin
Come away with innocence and leave me with my sins
The air around me still feels like a cage
And love is just a camouflage for what resembles rage again
So if I love you I have to let you go
And you should run away before I know
My heart is just too dark to care
I can't destroy what isn't there
Deliver me into my fate
If I'm alone I cannot hate
I don't deserve to have you
Ooh, my smile was taken long ago
If I can change I hope I never know
I still press your letters to my lips
And cherish them in parts of me that savor every kiss
I couldn't .....
Do not stand at my grave and weep
Do not stand at my grave and weep:
I am not there; I do not sleep.
I am a thousand winds that blow,
I am the diamond glints on snow,
I am the sun on ripened grain,
I am the gentle autumn rain.
When you awaken in the morning’s hush
I am the swift uplifting rush
Of quiet birds in circling flight.
I am the soft starshine at night.
Do not stand at my grave and cry:
I am not there; I did not die.
Mary Elizabeth Frye
Sügisnukrus
Ma suudlen su teravaid okkaid ja närbunud õisi.
Vihmapisarad pühin su kuivanud lehtede pealt.
Oleks mustavad silmad ja ta piiritu võim siin.
Talle kingiksin tagasi varemed, et ta siis teaks.
Minust saanud on jälle mu mustade ihade ori.
Südant mul kõrvetab tuline hukutav leek.
Jälg enesekindlusest vaid külm, üksik vari.
Ta silmade tuligi enam ei näita mul teed.
On kuivanud rooside õied mu akende all.
Okkad mu hinges ja nukrus on südames.
Verised kriimud mu kätel ja põrandal.
Mitte keegi ei hooli, et nutan ja igatsen.
Kui seegi päev tühjalt taas veerenud öösse. .....