Sõnale aktus leiti 10 luuletust

Viimane aktus

Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;

mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;

sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;

koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;

purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaas ..... Loe edasi →

Lõpetajale

Koolitee on läbi saanud,
uued sihid ette sea,
kasuta, mis elu loonud
Sulle läbi kooliea.

Võimalusi tekib mitmeid,
vali esialgu üks,
kuid Sa selles ole kindel,
lahti jääma peab Sul uks
proovida ja katsetada,
luua, elult õppida,
tülitseda, andestada,
endal luba eksida.

Kool vaid tarkust õpetab,
elama pead ise,
leidma endas peaksid Sa
oma inimese,
sisetunde kandlekeele,
hingepeegli enda seest,
elus kindla mõttemeele,
Teil õnne soovin südamest!!

- Tarmo Selter -
2022

Igaühes on keisrit

Igas kodus on troon
kus saab istuda ja mõelda
peas on nähtamatu kroon
saab võtta aega, mida hiljem öelda;

pole vahet, kas noor või vana
vajame kõik, et rahu saada
tunne vaikuses ennast meistrina
ja hiljem saame teistega jälle rääkida

kui aeg on õige
sammun minagi sinna
see paik on ülekõige
rahulik koht kuhu minna;

võin unistada, et valitsen Eestit
olgu saal hele või pime
meis igaühes on keisrit
sest vets on kus kõik jala käime

midagi helget oma kooliajast

lapsed laulavad aktuse saalis
leevikesed elupuul
nende vahel on aken klaasist
külm veebruari tuul
keelab õpetaja vaatamast
elupuudel leevikesi
kordamööda igat last
lauluviis võib minna segi
ei lakka lapsed vaatamast
elupuudel leevikesi
väsi õpetaja keelamast
nende silmi ja kaelakesi

Koht päikese all

Ka kõrb pakub turismi
turgutab kuumaga organismi
ja palju päikest ei tee paha
ajad oaasi ette lina maha;

kaktused õitsevad
liivaluited liuglevad
kuuled, kuidas mäed laulavad
ja raisakotkad kaarduvad;

miraaž on reisiga hinna sees
tegelikult ainult tühjus on su ees
oled keset eikusagit perseaugus
teed asulale, on suur kaugus;

hüäänid sööki varitsevad
sinu surma ootavad
ilus matk on, sa arvad
tegelikukt nii sa ära kärvad

Must nimekiri

Mida külvad, seda lõikad
eriti, kui räägivad rusikad
ja kui käituda teistega nii
mu kättemaks saab olema garantii;

astun kooli aktuse ajal
pole aimu klassijuhatajal
ja kaasõpilasel keda hirmutan
riigihümn jääb poolikuks, kui tulistan;

sest kui algab kooliaasta
ei salli ma sellist saasta
kasuks tuleb püssipraktika
nii panen ise reeglid paika;

nad lootsid, et mind välja viskavad
nad lootsid, et mind vaimselt hävitavad
aga neil pole aimu, kuidas eksisid
kui nüüd omale peidupaiku otsisid;

pole see mingi kool, kus olen
vaid neegriperse, ma ütlen
sest kui ..... Loe edasi →

Kõige rohkem

Rohkem kui sekundeid kuus,
rohkem kui baktereid suus,
rohkem kui põhjanabal lund,
rohkem kui unematil und,
rohkem kui piiblis sõnu,
rohkem kui orgasmis mõnu,
rohkem kui leekidel kuumust,
rohkem kui koeral truudust,
rohkem kui miljardis numbreid,
rohkem kui naisel tundeid,
rohkem kui hülgel rasva,
rohkem kui peldikus paska,
rohkem kui jänesel argust,
rohkem kui pööripäeval valgust,
rohkem kui öösel pimedust,
rohkem kui limal libedust,
rohkem kui päevalillel seemneid,
rohkem kui grammatikas reegleid,
rohkem kui peeglis peegeldust,
rohkem kui lohutuses leevendust, ..... Loe edasi →

Finiš

Siis kui viimnepäev (aktus) koidab,
inimlastel meel(etus) loidab.
Tormlevad lill'tega õnnitlushordid,
keele peal võltspaatoslikud akordid.
Soovivad edu ja soovivad õnne,
puistavad määratuid pisaraid kõnne.
Ülistab terve sugulaskoor:
"Milline õnn on olla veel noor!"
Ei tea nad miskit protsessi sisust,
Ütlevad vaid: "Nüüd pääsed sa risust!"

Kleite nad vahivad pärani sui.
Kui ütlen, et vahust mul täitsa --- suva,
seisab kond tagajalul täitsa jahmununa
-----------------------------------------kuna

milleks meile sisu, mõte ja tuum?
Näi ..... Loe edasi →

Jõulukuusk see tuppa rühib,
kaktused nüüd kokku pühib.
Jõulumees lööb saanis tantsu,
endal suvest süda särtsub.
Inglid sõidutavad veel,
kuniks saani ronib lumehelbeke.
Peagi algamas on öö,
kus jõulumehel algab töö!

peaaegu päevalill

Elu..see on lill.
Elamine, see onlill.
Erinevatel erinev,
kohati..kaktusega seginev..
Mis on see, või pigem, kes?
Kes? keegi, ometigi ju hoiab tunde..
Et uhkelt öelda, mu elu on lill!
Kuid, teate?
Hommikuti, kui jala alla saanud
vaatab mulle silma just see..
Päevalill, jah, just!
Sest tema silmas, must täpike, kes õnnetult eksinud
on too lille südameks,
uskuge, või ei
seal ümber säravad kollased õied
niisiis, vahibki ta sealt
nii kuramuse uhkelt, meenutades igapäev
Minu elu, see on lill.