Sõnale algus leiti 1182 luuletust
Päike
Ilma päikseta ei oleks valgust
Päike on uue elu algus
Ilma päikseta ei oleks soojust
Päike on soojusenergia ilma peal
Ilma päikseta ei oleks päeva
Päike on valgus maa peal.
Päike tõuseb, loojub
Päike on hinge-ja südamesoojus
Ainult öö kustutab päeva,
kuniks taas Päike särama lööb
Palavik***
Nad karjuvad abipalveid,
aga ma enam ei kuule nende sõnu,
mis nendel keelel
Deemonid sünnivad mittemõistmisest,
inimaju, ei viitsi eriti mõelda,
ta võtab kogemuse põhiselt,
nii ka laps, tajub seda, mis emas,
mis isas
ning proovib kuidagi jääda nende kogetu vahele
Tormates aitama tormi,
teadmata, kas on üldse ressurssi olla ise läbipõletatav
ja läbipaistev
küsimus esitatakse abipalveks,
aga vastus tuleb minu energias,
minu kogetust,
seega nagu maag, tõstan ma neid mudast ülesse,
teadmata, et ma ise kannatan tagajärgede tõttu
isegi kui mu sõnad toovad v .....
Headuse oaas!
Valguses valatud kullased soovid
Õnnehetkede pärlikee.
Virmalisi nii püüda kui proovid
Saabki üks särav elutee.
Tee, kus on teadmine hoolivast südamest
Töökuses, tarkuses haljendav aas.
Rõõm jääb siis kestma nüüd ja igavest
Jäädavalt headusse sumbuv oaas!
Kallile emale sünnipäevaks!
---Ando- .....
Suvesoe sügispäev
Naudi täna viimast
suvesooja sügispäeva,
homme tõelist sügist
saad sa juba kaeda.
Suvesoojal sügispäeval
palju on veel anda,
ilu, võlu, rõõmu rohket
nii palju, kui suudad kanda.
Oivaline sügise algus-,
tuleb meelde jätta,
igasse hingesoppi
ja südamesse kaasa võtta.
siis kui ma patse kandsin
Juunihommikul kell neli
elu heldus ja imelisus
päästke mind ära
seekordki iseenda käest
kes kordki elus
üleni on olnud õitsemises
joobnud elu imest
vere kirest
sel käed pane ümber kaela
koos temaga nuta ja naera
*
kui lahkub õite ilu
tuleb vere ligi
päikese ja mulla heldus
hinge kriibib
nende pelgus
unub
end pillata et oled saanud
õite lumme
ilujanust juua
hetkist kuldseist
*
oled Sa kunagi
ennast pesta lasknud
puhte ja eha valgusel
hingel täituda
nende malbusest
proovi
päike loojus
kuidas tänada valgust
mis on olnud päevas
kinni hoidsid kus
elu kaelast lase tal
rahuks minna
muidu selle lihtsalt
pillad
*
kui ollakse alles poisieas
päike paistab ütleme
kui valgusest täitub
taeva alune soojeneb õhk
aias flokside hullutav lõhn
õitelt ära ei saa silmi
paljajalu kõrvetavas kastes
üks poiss kõhn ta lendu
tõuseb igast jala astest
tal minna nüüd vaid laskem
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Su ees põlvitades ja tänus
Ly-le
kuuvalgus
külmund lehe krabin
lambad kahutavas
õunaaias oo mälu
ehmatades kuis avad
ukse ära olnud ilma
jah veelkord
arutult ja vabalt öösse
tollesse end pillan
kuu valgus linadel ja tekil
all aias maja trepil
voolamas meist
hommikuni läbi
tulvaveena veres
vaid õnne värin
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Taevalaotusel
kas see maja on alles,
kus istusid
kas see kollane maja on alles,
mille saatsid?
kus see asub?
kas me saame seda veel külastada?
kas selles majas on pikakarvaline koer või pehme isepäine kass?
kas meil on jalgrattad?
kas sinu oma on helesinine,
sest roosa mul on veel garaažis
kuhu kaob see noorus?
kas siis oli "alati" sidesõna?
või oli sellel mingi tähendus?
kas igal öeldud sõnal oli tähendus või
oli nende tähenduse taga hoopis tunne,
mitte välja pressitud mehhaaniline masinatrükk?
jah, mäletan
kõiki laule mäletan,
ära jooksmisi mäletan,
isegi ennd .....
Nii valus on
Nii valus ja raske on
Sind oma südame küljest lahti rebida,
kuid pean seda tegema,
sest elavana tuleb mul edasi elada.
Panen mängima Su lemmikmuusika,
siis valu saab seest minema,
voolama pisarate ojana,
veidikeseks ajaks taanduma.
Ma siiski pean tugev olema,
saatusega leppima.
Ei saa mõtteid ülekoormata,
muidu võib langeda,
murekoorma alla vajuda.
Kui kuu on valgustamas ööd
ja tähed säravad,
siis tunnen. kuis mu süda lööb,
oled mul nii lähedal.
Mõtete virr-varr
Räästaalune on vaikseks jäänud,
pesast pääsukesed läinud.
Iga-hommikune vidiit
kaasa läinud siit.
Päike laskub madalale,
tuul üle väljade käib.
Pime aeg hiilib lähemale,
peatab valguse väe.
Siis öö koputab aknale,
valgust kutsub vaatama kuu.
Kuuvalgus annab jõudu mõtetele,
elada on nii kuul.