Sõnale allikas leiti 36 luuletust
Mälestuste allikas
Istun mornilt mõtete metsas, mälestuste allika äärel,
näen sinikaid ja vere plekke, enda tuimaks jäänud jala säärel.
Mu katkised jalad, mind enam siit ära ei kanna,
mulle mitte miski enam paranemise lootust ei anna.
Inimene, kelle pärast jooksen verd, ta on mureta,
kuid mina vindun ja olen mure sääskede pureda.
Kuu peegeldab ta nägu, sillerdab temast allika pind,
puruks rusutud kurbusest on mu rauge rind.
Vileda tuule keerutav hingus,
ta nime mu kõrva vingus.
Kunagi ammu, ta ilusad pruunid silmad,
muutsid ilusaks mu kõige tormisemad ilmad.
Kunagi ammu, .....
Palju lihtsam oleks kui...
Kui mitu poriveest jõge
pean tühjaks veel jooma
et värsket ja puhast
nirekest leida kus allikavesi
Kui mitu ämbritäit nõge
pean korstnast veel tooma
kaua sobrama tuhast
kas hõõgub veel kusagil süsi
Kui palju pean suudlema käsi
et leida mis mulle on soe
kustkohast veel otsida õiget
saalitäis suudeldud valeks
Palju lihtsam kui süda ei küsi
kui õige või vale ei loe
ei hooliks teen/tehakse haiget
hetkes vaid elaks ja põleks
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
Erinevad veekogud
Mere kõrval on allikas,
milles ujub millimallikas.
Allikas on laineid vähe,
tugevad lained on erandlik nähe.
Siin mere ääres,
päikesele kätte saamatus veeres,
on kui tundras,
kuigi olen Kundas.
Siin on veel jõgi.
See teeb mulle kõdi.
Jõgi virvendab kuldselt,
kuid ma ootan jõekutset.
Seal kõrval on järv,
kuid mul otsa sai närv.
Miks siin on nii palju vett?
Ma tahaksin hoopiski mett.
Kui ma jõuan koju,
ootab mind seal ema poju.
Ta on mu vend.
Mu kallis,kallis vend.
Kahju ,et tema mu päevast osa ei saanud,
kuid küll ta mu rõõmu näeb.
Mul oli ju .....
soovikala
ma pole prostituut
et meeldiks
massile
hoian saladuses
käivitavad tsoonid
jätan kloonimata
kopikad ja kroonid
ei pürgi
bongotibiks
te terrassile
akvaariumis
teen kuuma jalavanni
olen lummav
lubaläikiv soovikala
tuletõrvikuga ajan
aukest usse
kuulan neid
kes jõudnud
juba esikusse
aga enne
allikvesi
juurde vala
Sanya
Avan südame
Avan südame
kui pähklikoore,
võtan välja vilja
verinoore,
mis on kihvadest ja keelest
puutumata,
mis on allikana jäänud
muutumata.
Näitan sulle seda
seemet igavest,
räägin juttu juurde
millest iganest…
Aga ülejäänu on su
enda mure –
teiste kookoskapsleid läbi
ma ei pure.
/Mari*Uri/
Ruumiline õnneallikas
Toekalt laetud kohad,
Omastan kanget rahulolu,
Sedasi tekitab see toda,
Selget, ehtsat olemasolu.
Моё место, не переставая,
Бесколебательно влечёт,
Желание не истекает,
Вновь туда же и ведёт…
Подарком станет что-то более,
Помимо глубокого покоя,
Пользы, прямо-таки, не толика,
Вскоре расшевелит из застоя.
Soovi määr on ülekaalus,
Rõõmu tõusus pole kahtlust,
Pole midagi juurde vaja,
Üksnes olla siin ja s .....
Päikene
Sinu silmad
lahked, veendunud, kogenud
Sinu käed
nii pehmed ja hellad
Sinu huuled
kui kristallselge allikas
Sinu mõistus
mõistev ja sirge
Sinu süda
kui elupäästev lõke keset külmunud tühermaad
Sinu kallistus
peletab kurja
toob mind koju
viib igatsuse
olen Sinuga
Muusika sulatab hinge
Muudkui kuulad ja kuulad
üht muusikapala ilusat.
Hing kuulates uimas on,
jalad maast lahti rebivad end.
Laulusõnad ja meloodia
justkui kasvataksid tiivad selga
ja sa kaunite helide saatel
lendad kui baleriin
valge luigena järveveel.
Süda sees sulab kui šokolaad,
tunne hea on.
Suur igatsus täidab kogu olemuse,
see joovastus missugune!
Muusika inspiratsiooni allikas on,
hinge kosutav
ja tervendav.
Päike
Pilvedesse päike peitnud enda,
tal hea on pilveteki sees.
Ta soojad tuuled saatnud laia ilma,
et temata ei muutuks kurvaks meel.
Mis teeb see päike,
kui ta ei paista silma
ja ei suuda taevas särada?
Vahest pilveteki vahelt piilub ilma-?
Vahest ilmaelu häbeneb-?
Õnneks kuum on päikese süda
ja naeratav ta meel.
Nii laia, sooja naeratust kui kui on päikesel,
ma pole näinud veel.
Päike iialgi ei väsi
käimast oma rada pikka,
ta jõuallikas on suur.
Loodus ja Inimene vajavad teda ikka,
päikeseketas on imeline ja kuum.
Lapsepõlve maa
Läevad mööda aastad linnutiivul
nagu põgeneksid kuhugi.
Kui peatuks aeg ja seisatuks veel viivuks,
mind lapsepõlve maale jälle viiks.
Ah võta mind sa kaasa lapsepõlve maale,
ma sinna tahaks minna ja seal me kokku saame.
Ah võta mind sa kaasa unistuste maale,
ma sinna tahaks jõuda, kord seal me kokku saame.
Rohi rohelisem oli siis veel
ja jões voolas selge allikas.
Hobu sõitis tolmavatel teedel
ja linnulaulust helises seal laas.
Kuidas saaksin tagasi kord minna
kui suletud on minevikku tee?
Vaid mälestustes vahel jõuan sinna,
nii armsad on minule nüüd need .....
Uus aasta
Soovitakse head uut aastat
aga kellele sellest kasu?
möödub järgmist eluaastat
ja mõnikord head loota ei tasu;
see on rutiin ja argipäev
eriti neil päevadel
kui käib suur töövaev
mis kaasas vähe puhanutel;
keda kotib mingi 2023
alles oli 2020
ärge pühkige ära mullune tolm
kui veel hoiate end;
uue aasta pasa eest
mis iga aasta aina halveneb
ründab nõrkus igat last, naist ja meest
ei tea, kas maksu summa leeveneb;
ja kas tervis tuleb
või mõnel halb õnn lõpeb
lootus küll viimasena sureb
aga igaühel heaolu erinevalt mureneb;
mõni pillas õlle l .....
Sügisel on mõelda palju
Sügis on nii ilus, kuldne,
nii kirju ja nii meeletu.
Miskit sügisel poeb põue,
suur meeleheide tulekul.
Sügisel on mõelda palju
suvest, mis on mööda läind.
Taga igatseda päiksesoojust,
mererandu liivaseid.
Sügist armastan ma palju,
tas on hingesugulust.
Inspiratsiooni allikas ta mulle,
puhtast südamest ma tunnistan.
Kaunis emadepäev
Kõrgel taevas päike särab,
ema näole naeratuse manab,
lilli täis on metsaviir,
siit lilled nopin, emale viin.
Allikast ma kamaluga,
kristallselget vett ammutan,
emakesel püha veega,
eluvalu kustutan.
Siristajad linnud,
kõik kaasa tulge te
ja kostke ema kõrvu-
Nii armas oleks see!
Liblikad kõik kirjud,
lennake järele,
üheskoos siis rõõmud,
kingime emale.
Kullakallis ema,
Sul õnne soovime,
võrdväärset pole Sulle,
armas emake!
Kokku korjata neid rõõme,
tahaks Sulle veel ja veel!
Jäägu südamesse Sulle,
igavesti emadepäev!
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
