Sõnale anal leiti 129 luuletust (copied)
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Südamlik päkapikk
Päkapikul valge habe
punav põsk ja naerev suu
Vitsakimpu pole vöö peal
see on jõuluvanal ju
Päkapikk on kasvult väike
aga süda sees on suur
Igal aastal teeb ta käike
laste juurde jõulukuul
Sumpab lumes,ei ta väsi
kukerpallitab hangede peal
Päev läeb lennul, öö ta kannul
päkapikk ei maga eal
Aknast sisse vargsi piilub
kuu ja tähed säravad
Aknalaual pandud sussid
kingitäidet ootavad
Päkapikul tuksub süda
rõõm on püksisääre sees
et saab lapsi rõõmustada
väiksed jäljed jätab teel
Jõuluaeg
Jõululumi kohev, pehme,
valge nagu habe,
mis on Jõuluvanal ehtne,
kui ta külla tuleb.
Mõnikord ei jõua tulla,
päkapikud siis
kingid toovad kuuse alla,
huulil jõuluviis.
Jõuaeg nii õdus, helge,
kokku toomas pere,
olgu maa siis must või valge,
ikka ütled tere.
Laual leidub verivorsti,
kartulit ja praadi,
mis kõik ära läinud varsti,
kõhud täis nii saabki.
Kui siis kätte jõuab aeg,
jõuluvana tuleb,
tasutud saab luulevaev
kingituste juures.
Üks saab paki jõuluvanalt,
kuuse alt saab teine,
kõigil hea on olla täna,
HÄID PÜHI SOOVIN TEILE!
.....
Vastlakuklid
Oi, mis maitsvad vastkakuklid,
vastlapäev on tulekul!
Tali, mis sa enam passid,
lumigi on minekul.
Vastkapäeval lusti, sära,
kelgusõidud teeme ära,
pikka liugu laseme,
saavutame uue taseme.
Vanarahva kombekohaselt
hernesuppi keedame,
oaleemekest maitseme,
seakooti närime,
lakapealsel hullame.
Võtame sest päevast palju,
teeme rohkelt rahvanalju,
kaotame piirid endi seest,
võtame ja naudime hetki vastlatest.
Jõuluvanale
Oh, kuis tahaks valetada,
et ma olin tubli.
Et ei teinud pahandusi,
kui tuju peale tuli.
Et ma terve aastakese,
olin virk ja kraps.
Et ema sõna kuulasin
ja olin hea laps.
Kuid jõuluvana tõde see,
valetama ma ei hakka.
Anna mulle aasta veel,
ehk paremaks ma hakkan.
Päkapikud luurel
Päkapikud luuravad,
akna taga kuulavad,
kas lapsukesed kullapaid
ka luuletusi ja laulusalme pähe õpivad.
Päkapikud hiilivad,
aknast sisse piiluvad,
rõõmsaid lapsi näha soovivad,
hea kõik meelde jätavad.
Päkapikkude amet ongi luurata ja kuulata,
jõuluvanale ette kanda lastest,
kes kullapaid ja kuulekad.
Päkapikkudel veel on aega
kõik kodud üle kaeda,
ikka salamisi luuravad
ja maad kuulavad.
Päkapiku päev
Oh päkapikk, mis teed sa päeval?
Kommi sa ju siis ei too.
Kas mängid laste mängualal,
Või mulle hoopis salli kood?
Mul on vaja teada vastust,
Muidu lõhken uudishimust!
Ja kui mul ei vasta sa
Küsin Jõuluvanalt ma!
"Oh lapsekene, mis sa nüüd!
Pole see ju minu süü,
Et saladus peab olema
Kõik mis teen kord päeval ma.
Särab kuusk
Särab kuusk ju tulemeres:
kulda, karda küljes tal.
Jõulutunne igas peres,
varsti kingid kuuse all.
Oodatakse jõulutaati:
sõidaks juba õuele!
Juba ammu - suvest saati
suss on seatud aknale.
Oodatud on tõesti kaua.
Kui ta tuleks rutem vaid!
Vanale ma hästi laulaks.
Kingitusi toob ta häid...
Kiri jõuluvanale
Kallis jõuluvana Sulle
täna kirja kirjutan.
Iga päev Sind aknal ootan,
igatsevalt unne end suigutan.
Jõuluaeg on kallis mulle,
rõõmu tood mul jõulutaat,
liiga kurb ma üksi olles,
kuigi olen suureks saand.
Südamesse kasvand mulle
oled kallis jõulutaat.
Igatsen Su naervaid silmi
ja kui väikse kingi saan,
olen ülirõõmus jälle.
Kaugel oled, mu jõulutaat?
Kõige rohkem
Rohkem kui sekundeid kuus,
rohkem kui baktereid suus,
rohkem kui põhjanabal lund,
rohkem kui unematil und,
rohkem kui piiblis sõnu,
rohkem kui orgasmis mõnu,
rohkem kui leekidel kuumust,
rohkem kui koeral truudust,
rohkem kui miljardis numbreid,
rohkem kui naisel tundeid,
rohkem kui hülgel rasva,
rohkem kui peldikus paska,
rohkem kui jänesel argust,
rohkem kui pööripäeval valgust,
rohkem kui öösel pimedust,
rohkem kui limal libedust,
rohkem kui päevalillel seemneid,
rohkem kui grammatikas reegleid,
rohkem kui peeglis peegeldust,
rohkem kui lohutuses leevendust,
.....
oma tütrele***
mõtlesin täna, kas ilusaid lõpetusi on olemas,
kas õudne lõpp või lõputu õudus
kuidas kaardistada seda,
mida anda oma lapsele kaasa,
mida olen õppinud, et ta ei tunneks ennast liiga raisatult,
liiga andvalt
liiga iseenesest mõistetavalt
vali inimene, kes paneb sind tundma kihisevalt
nagu sa oleksid kerge mulline vein
samas see pole meelemürk
vaid
vali inimene, kes paneb sind kihisema
kellega sa tunned, et võid kui Mary Poppins
taevalael vihmavarjuga lennata
ja iga su sõna on kui kandev lauluviis
mitte ühtlasena tunduv lora
vali see, kes on emotsionaalselt .....
Tae Kwon Jõuluvana
Jõlumees on purjakil munanukust jälle...
mis alati juhtub sel korral aastas
kõik tüütu, väsitav ja nõrk talle
sittapidi tööd üha rohkem eesotsas;
ning nii ta on saani asemel teel
oma lossi poole kaineneda
huuli limpsab ta keel
ja ta naine vajab kepitada;
ei ole ei Jeesus, ega kirik
pühade aja tähtsaim punkt
on vaid jõuluvana, nii ütleb ürik
ja selleks töötabki ta instinkt;
ent mitte on ta minekul tööle
päkapikud, pähklipurejad ja piparkoogid
jõuluvana suhtumine ei meeldi neile
panid seega kokku mõtete ringid;
ja otsustasid jõuluvana peatada
leev .....
Uue aasta lõhn
Tunnen uue aasta lõhna,
selle maitsegi on suus.
Uuelt aastalt tahaks võtta,
mis vanal aastal saamata.
Palju jätaks seljataha,
kõik mured ei lõppegi.
Uuel aastal korda saata,
tahaksin nii mõndagi.
Igatsenud ammu olen,
uue aasta tulekut,
Valuvaevas vana aasta,
äraminekut.
Silmad kui sinine meri
Nii siniseid silmi
ei ole ma iial näinud veel,
kui olid sellel vanal tädikesel
Silmad tumesinised kui meri
Põskedel kortsud kui laineharjad
Pisar kui soolane merepiisk
Kui palju vett neist silmadest
küll merre vooland
Ei saa me silmade sügavust mõõta
Pole merelgi sellist noota
mis võiks elu sügavust mõõta
Tunne hea mu südamel
et kohtasin neid silmi teel
Armas vana tädike
Sa lummust tõid mu hingele
Minu südame pesas...
Minu südame pesas on naeru,
veidi kurbust ja nuttu ka,
mu hinges on mõtetelaevu,
mis eluveel liikumas
kuni randumas headuse kaldal,
leides sealt lootust ja võlu,
kuhu suubumas pisarakanal,
mida toitmas on kurbus ja valu
kuni rõõmu on toomas need armsad,
kes elule andnud on mõtte,
mida kõike nad hinges on kandmas
rõõmupisaraist ülesvõttes...
- Tarmo Selter -