Sõnale anne leiti 157 luuletust (pop)
Lihavõtte jänkupoju
Lihavõtte jänesed kord mune läksid peitma.
Valge lumekasuka - seljast pidid heitma.
Võtsid kaasa jänkupoju - väikse, üleannetu,
nalja tegi munadega, üldse polnud õnnetu...
Peitis munad kana alla.
Kukk siis kires:
"Oh, mis ime,
minu kanadel on muna kirev!"
Armastus
Kui ma inimeste
ja inglite keeltega räägiksin,
aga mul poleks armastust,
oleksin ma vaid kumisev vask
ja kõlisev kelluke!
Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõik saladused
ja kõik tunnetatu
ja kui mul oleks kõik usk, nõnda,
et võiksin mägesid teisale paigutada,
aga mul poleks armastust,
siis ei oleks minust ühtigi!
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele
ja kui ma annaksin oma ihu põletada
ja mul poleks armastust,
siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
Armastus on pikameelne,
armastus on täis heldust;
ta ei ole kade,
ar .....
IGATSUS
HALLIDEST PILVEDEST PUDENEB PISARAID
KÜLM HETKEKS NEID VORMIDA PÜÜAB
FILIGRAANNE KUNSTITEOS LIUELDES
MÄRGA MAAPINDA SUUDELDES HÜÜAB:
VÕTA MIND! ÄRA KÜLMA ME VAHELE LASE!
KUIGI KÜLMANA OLEN VEEL KENAM
JA PÄIKESE PAISTEL NII SILLERDAV
TAHAN SIISKI SUL PAKKUDA ENAM
Teretamine
Argselt astub sinu ette,
Eesti rahvas, isamaa,
laulik; usaldab so kätte
lauluannet pakkuda.
Mis on videvikul hüüdnud
õhtu eesti linnuke:
Eesti kõrv on kuulnud, pannud
Eesti käsi ülesse.
Palub: lahkelt vastu võta
nõdra keele sõnakest!
Truuist hingest tuleb tema,
Eesti meelest, südamest!
Ööpik, mine, leia sõbru,
Emajõe linnuke!
Ja mis südamest tulnd, mingu,
jälle mingu südame!
Armastuse laps
Mu südamel on roosa padi,
sellel puhkab minu hing.
Taevalik on tema nimi.
Sellel padjal puudub hind.
Juba ammu enne sündi
teadsin, et vist läheb nii:
viskan vette õnnemündi
ja meile tuleb Ingeli!
Millal iganes ma tahan,
et mul olla oleks hea –
lihtsalt tema peale mõtlen,
pannes padjale ma pea.
Mu südamel on pehme padi,
sinna toetub minu hing.
Padja sees on pärlid kuldsed,
püüriks ümber valgusring.
Millal iganes ma vajan,
et teil olla oleks hea –
Ingeliga juttu ajan…
Mina paremat ei tea.
/Mari Uri/
Viies sünnipäev.
5 aastat tagasi ta sündis,
mõne aja möödudes juba kõndis.
Aeg ajalt teinud ka pahandusi,
kuid on ta ikka su suurimaid varandusi.
Sinu väikene armas tüdruku tirts,
ta vahepeal ka natuke pirts.
Need 5 kiiret aastat läinud on juba,
tema naerust tihti kajab su tuba.
Ta rõõmu hüüded ja mõned mured,
vaid sinule ta neid rääkima tuleb.
Sinu oma, sinu pisike printsess,
vahet pole kas seljas tal kleit või tress.
Sulle aina enam ta rõõmu pakkuma hakkab,
ta naer su toas kunagi ei lakka.
Koos olete te lahutamatud,
seotuks jääte ka siis kui hetkeks lahutatud.
Kokku saad .....
Tont
Ei tunne slängi, ei tea tonti,
mis siis ikka, ime lonti.
Tont on roolis, paneb poppi,
ei ole koolis, mängib troppi.
Annet jagab, sügab mune,
lõunani magab, pole lube.
Ube sööb siis kui tahab,
karvad maha, andke vaha.
Tont pole kummitus,
healjuhul kesklinnas ummikus.
Vilistab kummi, annab gaasi,
libistab rummi, kannab lillevaasi.
Tont teeb luuletusi, ei kopeeri,
saad veel musi, kui ei veeri.
Mis siis ikka, kirjutan lõputult,
ärge ajage s*tta, hirmutav kõtu sul.
Ja kui oledki paks, ära peida end tuppa,
tuleb anda vastu laks, leida ja osta endale Suprad.
Need kõrge .....
põletav armastus.
Põgenen igal ööd oma
unistuste eest,mil
valitseb pimedus ning kõrvu
kostub sinu õrn sosin.
Üritades joosta sinu pilgu
eest,mõistan,et
see jälitab mind igavesti.
Süda mul karge saanud
osakeseks ka sinus ning muuta seda
raske.
See tunne,mis hajutab kogu
ülejäänud maailma,on justkui vanne,
mida murda näib võimatu.
Vihkan hetki,mil sind näen ja mil mitte.
Seistes mu lähedal,tunnen kuidas sinu
silmad süsimustad mind lämmatavad
ning su naeratus lai hinge välja kisub.
Oled keegi,kellega vallutaksin
suurimad lained ning atmosfääri õhuga täidaksin.
Jalutad .....
Tähtis päev
Mul on täna tähtis päev,
täitsa pidu kohe -
külalised tulevad
aknast justkui lohe:
üks toob õnne,
teine rahu,
kolmas oreooli...
Kui ma oleks nooruke,
ei siis kipuks kooli -
oleks oma sõpradega
annetatud kingis,
lehvitades tiivakesi,
lendleks eluringis...
Koduõppel.
/Mari*Uri/
Ma tean, et tuleb kevad
Ma tean, et tuleb kevad.
Mis sellest, et jõgi on jääs ja
metsa all on poole sääreni lund.
Mis sellest, et valgust on vähe
ja puude mahlad ei liigu veel.
„Ma tean, ma tean,” laulab
väike rasvatihane õunapuu otsas
ja viibutab üleannetult oma saba.
Teda tasub uskuda. Ta teab!
Kummalisus.
Igal hommikul ärgates,
justkui uinuks uuesti.
Uinuks taas,
kalklikku kergendust otsides.
See reaalsus on karmim
kõige kohutavamast unenäost.
Karmim vigadest,
mis olen sooritanud õigesti.
Uppudes maagilisse võltslikkusesse,
justkui näeks ma viirastust,
su nägu,
su varju,
su häältki kuuleks,
Ikka veel nii valelikult siirast..
Vaatan taaskord
su varjundis olevatele silmadele silma,
Reaalsust kärpides,
vaatan korraks kõrvale,
mida pidasid nüüd silmas?
Kas murtud sõnadega külma,
surnud jäikust tooma tulid?
Või nende elutute ridadega
soovitud unelmat purustama tulid?
Tundub nagu .....
— Maivis LOlen püüdnud olla...
Olen püüdnud olla hea
saanud halba vastukaja
sellepärast olen paha
et ei tee mis teil on vaja
kuigi olen olemas
ka siis kui vihma sajab
ikka halb on vastukaja
halb on vastukaja
nüüd aeg on muuta vaatused
ja saada kelleks soovind
nüüd kavatsen selle saavutada
kuigi varem palju proovind
leidub maailmas inimesi
kellest olen hoolind
antud olukorras ise nad süüdi
et maailma selliseks voolind
su käitumine tauniv - sa ei tea midagi
mul anne riime luua - sul pole sedagi
olemegi nüüd jäänud
mina ja luule
rohkem, ei kedagi!
Aut : ScrappyR
Vaene-rikas eestlane
Kust see jama kõik meil pärit, küsida võiks Lennart Merilt
temaga ei saa kontakti, siis palumegi-
tule taevas appi,kas luukere pugenud on minu kappi?
Meil elu eestis täitsa korras,mis sest et suuremjagu tõõtab norras
Elektritgi me saame soomest, kotiga vist käime toomas
see ju meile bõrsil praetud, hindgi hullu kõrgeks aetud
vaene see kes ise loll, temast saabki prügikoll
kuid vaesuselgi häid on külgi, nii tihtipeale tundub mulgi
ei ole sa reklaami ohver, rahakott kui tühi kohver
ka annetusi sa ei jaga, see eest aga hästi magad
vaese hingel pole piinu, mis v .....
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Sa tulid unes
Sa tulid unes –
palud lambi läita
ja leinates
silm veega täita.
Ma pole ema
ega eksist arm,
vaid noorusmälestus –
ammune lavasarm…
Kuid praegu tunnetan,
et hoiad minust…
Kaost ennetan
ja räägin sinust:
su tinglik elutee
on ikka valla,
kas oled üleval
või kuulud alla…
Ei saada armastust,
kui pikalt palud…
Veel veidi kannatust!
Ma tean, et talud…
On tihti inimlaps
ju poolest pime
ka valges valguses –
see pole ime…
Ma annan lambi nüüd
su enda kätte
ja peosse surun virna
salvikrätte –
sest õppima pead ikka
omaette,
et mida tead ja t .....
Lootusetult Armunud
Kui kurgus on kibe maik
Ja miski ei lootust anna,
Kõik ümber las olla vait,
Vaid ise ma seda kannan.
Ma tahaksin lennata tuult,
Kuid tiivad mul puruks - ei anna..
Ja istudes varjus, ma suult,
Lasen sõnad kõik kibedad valla.
Üksi kribades, vesised silmad
Tahtnud näha su naeratust, kalli ...
Tunda soojust ka külmal ilmal,
Pannes kaelale kätest sull salli.
Õrnad suudlused lendasid põhku,
Nii ka puudutus varjutseb unes ..
Sel maal pole sinuta õhku,
Ainuüksi mul hea sinu süles.
Tiina Klemets
Märkimisväärne..
Lausa märkimisväärne
kuivõrd suverääne
püüab olla mõni rahvas,
kui vaid uudis valla lasta,
et vabanenud on mõneti
elumuutvad ametid.
Kuidas siis äkki,
kõik on keeranud käkki
ja valida tuleks ametisse
ning mähkida sametisse
hoopis keegi kolmas,
kes ''kogemata'' tormas
valijate silmapiirile,
pannes end orbiidile,
et saada tähelepanu,
see vajalik häältevaru
ja poolehoidjad valimisteks,
polegi tähtsust, millisteks.
Maivis L.
Ma joonistasin kääbiku
Ma joonistasin ta,
viimistledes kaht silmanurka ja üht ninaotsa
Ma joonistasin ta,
pannes ta huultele naeratuse, mis soojaks teeb
Ma joonistasin ta,
uskudes, et temast saab mu parim toes; keegi,
kes ei unusta
Ma joonistasin kääbiku,
viimistledes kaht põsesarna ja üht hambavahet
Ma joonistasin kääbiku,
pannes ta suule sõnad, mis jäid ütlemata
Ma joonistasin kääbiku,
uskudes, et temast saab mu parim sõber; keegi,
kes ei unusta
Aga ta oli kõigest kääbik,
armsate põskede, veidrate kõrvade ja karvaste jalgadega mehike,
kes elas läbi teekonna imelise
TEEKON .....