Sõnale armas leiti 2901 luuletust
Su sünd
Kui suur
on see sünd -
Hinge elulev tung
tulla Praegu ja Siia,
Sind rändama
viia.
Kui suur
on see sünd -
keha Vaimudetund,
Aja leitud Ruum,
kuhu külvata
Tuum.
Kui suur
on see sünd -
Meie ühine Soov,
meie Tarkus ja Õnn,
ühendkooride
proov.
Kui suur
on see sünd -
kui sõnatult Suur!
Nii armas aiaäärne,
nii nutu ja naeru väärne...
Tõeliselt
SUUR.
Kui suur
on see sünd!
Kui suur on see
sünd...
Kui suur on
Su Sünd?
...
Ilma sünni imeta
oleksime nimeta...
Ilma eluvaevata
Kodu, Maa ja Taevata.
(Pühendus: Pärt Uusberg)
/Mari* .....
Sõnatus
Sõnatus on parim heli.
Helitus on helgeim toon.
Mõttetus on armsaim veli.
Hetked õigeim ajajoon.
Lõpmatus on sirgeim tee.
Tegematus õilsaim tegu.
Egotus on kauneim kee.
Olemine tõeseim nägu.
Praegune on parim elu.
Möödunul on kõrgeim kroon.
Tulevik on kõigi lelu.
Ise mängureeglid loon.
/Mari*Uri/
Peegeldused
Peegeldused vees ja hinges,
virvendused ees.
Aastatuhandete ringe
keegi kuskil teeb.
Seisame me seas või üksi,
vahet pole sellel...
Teame, vastust anda tuleb
kahtlematult kellel.
Läbi une imelise
kaotusi ja leina
siiski tunda tuleb vahel,
armsaid teispool seina...
Olgu sees või olgu väljas -
valgus, vaikus, valu
ongi need, mis valmis seavad
meie elutalu.
/Mari*Uri/
Jää hüvasti
Jää hüvasti, mu armas-kallis ema,
tean hästi, kuid ei enam tunne sind...
Ka lapsed kaotanud on vanaema -
jäi säraküünlast alles ainult ving.
Ei tea, miks peaksin hoidma norus pea
ja jagama neid kole-maotuid maid...
Ei tea, miks pole ma sul küllalt hea
ja miks peaks leinama ma elavaid?
Kas igatsen ma olematuid aegu,
kus tingimus ei katnud armastust?
Nii nagu näen ma seda pilti praegu:
ei ole tarvis kurba luuletust!
Teen ise valmis ahjusoojad kringlid,
peod pean ja oma peret kallistan -
ja kutsun külla kullasäras inglid
ning nende paistel rõõmus trallitan!
.....
Jagatud rõõm
Armastus rõõm on
jagatud teest...
See tee viib kord lahku,
kord kokku -
äärtes õitsevad ohakad,
orhideed,
kasvab maltsasid,
lopsakat rohtu.
Sellel teel kinni hoida võib
kaaslase käest
või tormata pimedalt
mööda,
põgeneda võib kellegi eest
kõigest väest
või teisi sammujaid
aidata mööda.
Armastus rõõm on
jagatud teest..
Sellel teel käivad
nägijad-uskjad,
käivad valgetes rõivastes vaimud
ja need,
kelle katted
hall-segused, mustjad.
Ja rõõmu kui sellist
on alati küll
neil, kel kallima palit on üll!
Seda rõõmu ei ole veel
iialgi vähe
.....
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Vanaema
Vanaema
kirstukaanel
kokku lapituna
sukapüksid,
villakleit ja
tinavalupärg...
Mina, kümneaastane,
seal seisin
sõnatuna,
soolasamba asendis,
pisarnõremärg.
Mulle tundus:
kohe-kohe
lõhkeb minu süda,
voolab alla
sõrmedesse
vasakumast käest...
Soovinuksin
miskit sooja
vastu väikest põske
või et oleks
keegi võtnud
vaikselt kinni käest.
Pärast tundus
üsna tihti -
käies haua manu -
vanaema
tegelikult
polegi ju seal...
Siiski laulsin laule talle
uuemaid ja vanu,
rohides
ja rehitsedes
äärekivi peal.
Jõuluõhtul
küünlakumas
jätan laual to .....
Kallis
Ma ootan alati sind mu kallis.
Ma meenutan, usun, elan ja ma ei anna alla meie armastuses,
sul on miljon põhjust tagasi tulla,
Üks põhjus oleme MEIE.
Ma mõtlen sulle päeval kui ka ööl,
Ingel kaitsku sind rasketes olukordades
ja valgustagu su teed.
Missioonil sul siht olgu selge,
.....
Loll kõne
Miks pidin taas kõik ära rikkuma
ja sulle helistama.
Mulle meeldis teadmatus
ja sinu sõnapidamatus.
Sinuga rääkides unustasin kõik.
See oli üks tähtsusetu lõik,
mida ma ei pea oluliseks, tähtsaks,
et seda nüüd kellelegi nähvaks.
Miks olen ma rumal,
võiksin olla ju jumal.
Sa oled mulle nii armas
nagu minu väike varvas.
Palju õnne
Sa oled teenind õnne ära,
silmis olgu sul tähtede sära.
Et armsad sulle oleks sul ligi,
aind´ hea tuleks kleepudes kui katusel pigi.
Tahaks soovida sul pikka teed,
nagu jõgedes voolavad sinised veed.
Kingiks sulle ma päikse tooks,
sa midagi kaunist sellest looks.
Kuid lilli ma täna tooma ei hakka,
vaid otsin sul´ ühe - mis õitsmast ei lakka.
Sünnipäevaluuletus tüdrukule
Sa olid pisikene armas plika,
kel päiksetäpid põskedel reas.
Sul mõni hammas suust puudu oli ikka
ja valendavad patsijupid peas.
Sa märkasid kõike, milles peitus ilu,
ka põllulillele sa tahtsid teha pai.
Nii õrnalt üle samblatuti silud
ja imestad, kust lepatriinu täpid sai.
Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha,
mis sest, et rohtu kasvand liivakast.
Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles,
et möödunud mängud jääksid mängumaaks.
Sind Surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
ja minu emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan
ma surmatunnil veel!
Kuis, maa, nii hellast kannad
su lapsi käte peal,
neil annad leiba, katet
ja viimast aset veel!
Tõest’, armsam on mul hinga
su põues, Maarjamaa,
kui võõral piiril õnnes
ja aus elada!
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad, tugevad!
Su tütred, nagu lilled
nad õitsvad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
ja kõrge kotka tiivad
kuis hellast katavad!
Ja tihti siiski leian
su .....
See ei ole minu luule
See ei ole minu luule -
vaid keegi kõneleb mu sees.
Ta muljub mind ja midagi ei kuule -
ja ta kirjutab mu eest.
Ta näeb maailma nii, nagu mina seda ei suuda.
Kuid oma saladusi minuga ei jaga.
Aru kaotamise hirmus, ei ma midagi muuda,
ta tuleb ja ei küsi, kas ma tahan.
Vahel räägib tema minu eest,
kui lausun ilusaid, armsaid sõnu.
Kas on see mina, või parasiit mu sees,
Kas tunneb ta sest mõnu?
Taavi Järv
MAI
Kevade ilusaim kuu on mai,
siis süda rohkem rõõmul
ja päikesekulda täis.
Mai üllatustest tulvil,
kingib päevi õnnelikumaid.
Siis sirelite lõhn on uimastavalt hea,
iga õis sind armastab,
ses pettuma ei pea.
Kogu loodus on elujõudu täis,
jagub rohkelt meilegi, mai armas on ja hea.
Emal tähtis koht on meie seas
Ema, Sul tähtis koht on meie seas,
Täna õnnesoove tuleb reast.
Iga õnnesoov, mis südamest tuleb Sinu poole,
saavad suure kallistuse ja pai.
Emadepäeva armastus on suur ja lai,
emadepäeval ükski pisar ei ole kibe,
vaid rõõmupisaraid põsilt voolamas näed
ja rinnust valla pääseb õnnelik ohe.
Ja varem õide puhkevad meelespead,
siis sirelid täis on ööbikute laulu.
Emadepäev on ilus, uhke ja hea,
Eesti ema au nagu Eesti lippu,
kõrgel hoidma peab.