Sõnale armastan leiti 320 luuletust
Sinine linn
Ühes kauges sinises linnas,
ümber sinised tänavad.
Looklev kivine rada viib sinna,
kus ees kuldsed väravad.
Kui neist väravaist sisse kord astud
mattub udusse sinine linn...
näe-kaugusest ruttavad vastu
need,kes armastanud on Sind.
Kerge tuuleiil pühib tolmust
kauged kallid mälestused...
Näed taas kōike, mis kunagi olnud
ja ka seda, mis alles tuleb.
Värvililleline keeleliigutus
Päikselises ilmas kannan musta -
vihmas hoopis mitmevärvilist...
Poest saab igat sorti rõivaid osta -
ärme näita nägu närvilist!
Looduses pastellilikud toonid -
harva kohtab silmatorkavat...
Seda kaunimad on õiekroonid!
Vaid sügisel näeb meelisorkavat.
Talve taustal iga laik on ilus -
soojalgi on oma sulnis värv...
Varjudelgi - valguses ja vilus -
ära puhkab küllastunud närv.
Päikesega armastan ma musta,
pilvisega mitmevärvilist...
Värvililleliselt kõigi eest võin kosta -
sullegi peaks punast tooma vist!
<3
/Mari*Uri/
Tark mees
Vabanda - ei armastanud sind.
Sa olid liiga palju
minu moodi.
Ei armastanud ennastki ma veel...
Ja patupaigana näis iga segi voodi.
Ma kohtasin üht väga tarka meest,
kes ütles: valvsalt hoidke
oma kodu-ust -
sest kui sa selle ükskord lahti paotad,
ei pruugi leida sarnast armastust!
Ta ütles veel, et hoidke oma tütreid,
et nad ei läheks armu
mujalt otsima -
sest muidu nad ei naase iial koju
ja jäävad tiivutuna torme trotsima!
Sa vabanda - ei armastanud sind.
Mind põhjusega
lahkulööjaks loodi.
Üks erinevus siiski painab mind:
kas ikka poegadega on kõik sam .....
Värska
Värska, mu kallis ja õnnelik maa,
avali hingega ruttan sul vastu.
Südamepõhjani armastan ma
su ilusat loodust ja kaunist agu.
Rõõmust ja õnnest siin sulab mu süda,
puhkab mu hing, lauldes sulle kiitu.
Ei ole siin üldse tänavamüra,
sel kohal ma näen vaid rõõmu ja pidu.
Põõsastel kaunilt siristab linde,
päike nii kirkalt sillerdab veel.
See võlukoht jääb mulle alati meelde,
sest hinge täidab siin heameel.
Värska... kui särab siin õnnest mu nägu,
ja head saatus mulle ennustab kägu.
/13. juuni 2014.a./
kuu poetanud põrandale hõbelehti
õrn mustjas riie katmas laotust,
kõik alles lapselikult habras on
unised käed hoidmas
ja peake puhkamas rinnal,
mis küll annaks, et
nii see jääks
kuis nüüd ma magama pean!
Oh ei,
Sinust mõeldes purpurõhetus
ja silmad kisuvad pisaraile
Armastan, kuid ei tunnista
Sind
Sind ma armastan
Sinust ei tagane
Sinuga koos tahan olla ma veel
Sind ma ei avalda oma päevikule kui ainsat meest
Sinust vaid räägin kui saladuseloor laguneb
Sinuga reisiksin vaenlase tagalas
Sind ma tahaksin usaldada alati
Sinust ei saa mulle kunagi küllalt
Sinuga lebaksin …
Sosin
Liigun Sulle külje alla,
liigun hästi lähedale.
Tõmban Sind ma kopsud täis,
siis julgen käestki kinni võtta.
Liigun veel... ja veel,
muutun jube julgeks ma :)
Suudlen käsi, suudlen jalgu,
suudlen kaela, see mu lemmik on!
Muidugi need huuled...mmm
Neid ealeski puutumata jäta.
Lõpuks olen kohal seal,
kus kuuled mind ja sosistan:
"Ma Armastan Sind!" - Janek V.
Palun tule tagasi
Ära mine veel ära,
ma tahan olla sinuga!
Ma ei kannatakse seda lärmi ja kära,
ilma sinuta.
Palun ära jäta mind,
ma saan aru,
tahad olla vaba kui lind
aga ma armastan sind.
Ma ainult mõtlen sinu peale
selle salmi reale
enda tehtud veale,
mida parandada enam ei saa,
loodan et saad aru sellest ka.
Täna üksi ma magasin,
lootes et tuled tagasi.
Ilma sinuta,
pole mul elu,
mida nautida
pean otsima headust,
seda jahtima
sinust mõtteid pean vältima,
kokku voltima
ning peast välja juhtima.
"Haiget tegemise tagajärg (tunnetega ei mängita)"
Miks ütlesid, et armastad,
kuigi tegelikult ei armastanud?
Ma ju arvestasin sinuga,
kuid sina vaid mängisid minuga.
Palju õnne! Nüüd on see käes!
Minu valulävi sai ületatud.
See on haiget tegemise tagajärg,
loodan, et õpid sellest midagi.
Miks, miks, miks...
mõtleb Väike Tydruk kaljuserval.
Täna öösel on torm,
kuid pole kedagi ta kõrval.
Pole kedagi, kes lohutaks,
pole kedagi, kes mõistaks,
pole kedagi, kes armastaks,
pole enam kedagi ega midagi...
Hommikul ongi hoovus
randa puistanud väikese neiu...
Kaljuserval istub nüüd poiss.
Tema mõtted .....
Sinu ligiolu
Sinu ligiolu kosutab hinge ja südant,
see muudab kõik nii heaks.
Sinu ligiolu on lõpmata tugev,
ning minu armastus sinu vastu on sügav.
Ma iial ei teanud kui hea see on,
Kui lõpuks seda tunda sain,
Koos sinuga käia seda teed ma tahan,
Sest sind ma pööraselt armastan.
Ma ei mäleta, et oleksin öelnud,
et ilma sinuta elada tahan,
sinu ligiolu muudab kõik õigeks,
sinu ligiolu kosutab hinge ja südant.
Ma näen
Ma näen. Ma näen seda.
See hele valgus paistab silma
ning koondub võrkkestale.
See teeb haiget, see paneb proovile
mu jõudu, kuid mina
seisan lõpuni.
See muutub aina heledamaks,
see liigub mulle lähemale.
Ma ei näe enam oma lähedasi,
See on liiga lähedal mulle.
Ma ei näe enam kunagi neid,
keda ma siiralt armastan.
Selle teadmine teeb haiget,
selle mõistmine ajab pisarad silma.
I.R.
Valu ilu
Palun ära jäta mind,
Ära eales unusta.
Armastan nii väga sind,
Sinust eal ma üle saa.
Igatsus on justkui tappev,
Armastus nii haiget teeb.
Osa minust on nii vapper,
Kuid südames mul viha keep.
Vajan ainult sinu luba,
Et olla koos: Sina ja Mina.
Aga tõesti aitab juba,
Tahan jälle olla Mina.
Mida teha siis, kui sinu tulevik on tume,
siis, kui mingit roosat unelmat sul lihtsalt enam pole,
siis, kui juhe täiega on puntraks keerdund kokku,
tahaks tühjaks röökida end, hüüda miskit roppu...
Suitsuotsa süüdates ma rapsin vettind tikku,
üheotsapileti siis ostan minevikku.
Möödanikus püherdades ongi täitsa mõnus,
kuramuse tore tundub noorusaja võlu!
Endale ma kinnitan, et rohelisem rohi
lõhnas hulga helgemalt ja asju, mida tohib
öelda või siis mõelda, oli selles ajas rohkem,
ja et justkui saatuski mind viisakamalt kohtles...
Praeguseks on jäänud ainult me .....