Sõnale armastus leiti 1908 luuletust
Eluteel
Päike paistmas omaette,
pilvekardinat ei näe,
on vaid õrnu siluette
paistmas sinitaeva väes.
Naudi soojust, naudi elu,
krõbe külm ei liiga tee,
väldi kohti, kus on vilu,
püüa kõikjalt päikest veel.
Lase endasse Sa ilu,
sära teistelegi veel,
jaga kõike, mis on Sinus
peitumas Su eluteel.
- Tarmo Selter -
2023
Naine = ema
Naine läbi aegade
on meie elu võti,
läbi tema vaevade
Sa siia ilma saidki,
hoides oma rinnal, ta
Sind juhib selles elus,
kuni vabalt hingata
saad turvalises valus.
teadmata, mis ohvriks toonud
on see tubli naine,
kes Sind armastades hoidnud
elu merelainel.
- Tarmo Selter -
2023
Naine
Naine pole ainult naine,
ta on ka isa, laps ja ema,
olles samal ajal ebamaine,
sõltumatu, kena.
Naine särab nagu päike,
kui tal hea on olla,
suuremaks saab rõõm, mis väike
alguses võib tulla.
Naine õitseb nagu õis,
kui Sa hoiad teda,
tänu temale Sa võid
elu armastada.
- Tarmo Selter -
2023
Kõigile naistele
Naine, Sa sulatad lume,
tood päikese südame varjust,
Su südamesoojusest tuleb
armastust, kirge nii palju,
et kõikjal, kuhu Sa lähed,
südametukseid Sa kuuled,
Sul on silmad kui taevased tähed,
ilu peidavad sulguvad huuled.
Sa austa oma tarkust ja ilu,
ära püüagi peita Sa seda,
mis peitumas sügaval Sinus,
olles varjatud tunnetega.
Ole see, kes olla Sa tahad,
järgi oma südame kutset,
samas kõike tee mõistusega,
nii enda üle Sa olla võid uhke.
- Tarmo Selter -
2023
Ei tohi uinuda see kaunis maa
Ei tohi uinuda see kaunis maa,
ega alla anda sõjale.
Ei ole ükskõik, mis me lastest saab,
keda kodumaa kasvatanud ülesse.
Auga kaitsta tuleb igat maajuppi,
vaenlasele ei jalatäitki maad.
Ei saa võõra raevu sisse lasta südamesse,
oma piire igaüks tundma peab.
Kodumaa on üks ja ainus,
kus su juured on sügavalt maas.
Selle kodumaa eest seisad kindlalt kui kalju,
ja kui vaja, siis elugi kodumaa eest andma pead.
Teine eksimus
Siis kui kõik on hukas
lootusetult
sa oled lõplikult läinud
siis selgub minu ja jumala suurim vahe
Mina ei suuda sind
kõhklematult hävitada
sind- minu armastatut
olgu et enese loodut
See teeb minust inimese
see et ma ikka veel hoolin
nõnda et lasen sul minna
et sa ei pea kuuluma
ega kuuletuma
et sa pole mu oma
Ja ma lasen sul minna
ilma veeuputuseta
ilma rändrohutirtsude parvedeta
katku ja koolerata
Mine ja lenda
minu lind ja liblikas
tunne end vabalt
armasta ennast
hoia end
Mina hoian sind südames
aegade lõpuni
ehk pool tundi kauemgi
Olen olemas
Ma vaatan ja hoian,
elust ridu ma sean,
mõne sõnaga paitan
ja noodiga vean
neid hetki mu elust,
päevi, aastaid ja kuid,
oma rõõmust ja melust,
ajas murdunud puid.
Hoian Sind, aitan teisi,
elust sõnumeid toon,
nõnda tähtedes käingi,
hingemuusikat loon,
olen olemas ridades
elu lõppedes veel,
kui ma just nagu magades
lähen viimselgi teel.
- Tarmo Selter -
2023
Eksimus
Ma olen mees
Jumal lõi mu omaenese näo järele
lõi oma tegude tarbeks
tahtis et ma oleks ta taieste tipp
tahtis et elaks ta sõnade järgi
oleks ta südame tunnistus
võiksin
aga eelistan teda imiteerida
käia ta tegude kannul
juhtida valitseda omada
luua ja hävitada
Jumal oskab vaid sigitada
häid inimesi kasvatada
ei mõista
nõnda kui läksid hukka Aadam ja Eeva
lähevad kõik
minagi teiste hulgas
Jumala poolt minule loodu
mul määratu
ütles hiljuti
et oleme lahku kasvanud
kadus ära
No ma siis võtan ka
ühe oma ribikontidest
ja teen sellest uue sinu
uue .....
Olles koos
Jah, tõesti Sa oled ju siin -
Sinu olemus, ilu ja iha,
mis kuhugi ära meid viib,
kus midagi polegi näha.
Sa oled siis ainult Sina ise,
meie kõne vaid käib kehakeeles,
luues vestluse mõttelise
meie hinges, kehas ja meeles.
Olles koos, siis oleme üks,
milleks meile on teeselda vaja,
kui teeskled, see tähendab üht -
jääb ühine tee selja taha.
- Tarmo Selter -
2023
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Palju õnne!
See päev nii kaunis,
täis säravaid hetki,
Sinuga naudin
päikese helki,
olles nii kaugel,
samas mu kõrval,
Su ilu ei rauge,
naeratus kõlav,
seal Sa siis särad,
lood päikest, lood ilu,
eilsest saanud on täna,
veel õnne soovin Sinul.
- Tarmo Selter -
2023
Kevade ootuses
Lumi loomas on valgust ja ilu
päikese paitavast palest,
on tuule käes küll veidi vilu,
kuid siiski kevade tahet
võib märgata looduses kõikjal -
igas õies, mis tärkamas on,
saabub hetk, mil kevadest võitja
veel elu paneb õitsema küll.
- Tarmo Selter -
2023
Armastuse piin
Miks on nii
Et see kõik on justkui piin
Kui olen siin
Koos sinuga!
Miks on nii,
Et see kõik on justkui rutiin
Kui oled siin
Koos minuga!
Ma soovin olla üksi
Kuid jälle oled sa siin
Avamas uksi
Mille taga piin.
Miks su sõnad teevad haiget
Ja samal ajal hoolivad
Kas armastusest on saanud miskit sünget
Kuid teod muud soovivad.
Kas on need ainult mu mõtted,
Või tegelik reaalsus
Alandlikkuslikud võtted
Amoraalsus.
Eesti Vabariik
Need kuldsed viljapõllud,
mida katmas lumi
ja sinitaeva võlu
paistmas pilvedeni,
kaunistades metsaääri
mitmevärvilisi,
seda kõike Eesti väärib,
olles ikka pisi-pisi.
Väljast väike, kuid seesmiselt suur
meie rahvas, meie riik ja me kultuur,
meie olemegi Eesti Vabariik
oma keeles, kõnes, laulus alati.
- Tarmo Selter -
2023
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/