Sõnale armsam leiti 75 luuletust

Südamele kõige armsam oled

1)Sinule mõeldes tunnen et olen rõõmus
Kui ma tahaksin öelda et sa meeldib mulle nii väga
ja ma sooviks olla igavesti sinuga koos olla ja
ma hoolin sinust rohkem kui endast ja ma olen
kaisukaru sinu kaisus magamisest ja ma teeksin sulle
kõige ilusam kallistused ja ütleksin et me oleme armsad
ja tublid ja sama ajal tahaksin sinuga tantsida ja sa meeldid
mulle päris palju ja ma armastan sind ka kõige rohkem
2)ja sa oled nii kaunis ja oled kaunitar ka Sinule võin
anda enda südame ja ma hoolin sinust rohkem kui
endast kui sinuga väljas oleme siis mu süda tuksub
..... Loe edasi →

Armsamast armsam

Kui olen su ema või naine,
su armsamast armsam õde -

kui oled mu isa või vend,
mu armsamast armsam tõde -

et kui kohtuvad sõbrad,
armsamast armsamad need -

ei olegi tähtis, kus oled
ja mida siis lõpuks teed.



/Mari Uri/

Armsam

Sa oled nii hooliv,
nii kallis ja armas.
Me esimene kohtumine,
nii ilus ja armas.
Ma armastan sind,
ning sina mind.
Ära jäta mind eal,
kuna olen sinuga alati.

Sõber

Sõber, armas sõber,
tulen Sulle külla,
igatsen Sind, sõber,
ma tean ju, kuhu tulla.

Sõber, kallis sõber,
nii kaugel oled Sa,
me sõprusele, sõber,
ei loe siin vahemaa,

Sõber, kulla sõber,
Sul olen olemas,
õiget sõprust, sõber,
ei näe ma raugemas.

- Tarmo Selter -
2023

Hetk

Aidates ennast,
aitad ka teisi,
nii muresid küllalt
jagada võidki.

Ole olemas hetkes,
mis teisel' maailm,
Sinu raskemal retkel
võib ta aidata Sind.

Sära kui päike,
öös tähed ja kuu,
hetk, mis ühele väike,
on teisele suur.

- Tarmo Selter -
2022

igavesed jõulud

täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.


täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.


kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.


täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.


igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -


leidmaks õiget õrnas eleegias.


täna ennas ..... Loe edasi →

Sinuga koos

Sinuga pole ma laev, mis heitleb hukkuvais lainetes,
sinuga koos olen hommik kel särav koidukiir
sinuga olen ma öö, kel pole piirt
sinuga koos tähti täis on öö.
Sinuga koos tahab näha mu silm,
milline on päris maailm.
Süda mul sulas ja tuksus mu rind,
kui ingli häält taevast ma kuulasin sind.
Sinuga koos olen tervik osa,
mis oli jäänud kaugustesse uitama.
Sinuga koos olen ma rändur,
lõpuks mu südames on tormidest vaikus.

✪Vabas Õhus✪

Täna vabas õhus
Sõpradega taevas keerlen
Täna vabas õhus
Suhtlen vabas keeles
Õlled,sõbrad,rannad
Eelmisest suvest veel on meeles
Tripib kuhu tahame
Pole keegi ees teel
Nii me kõik koos
Palju on ees veel


Ilus suvepäev, päike, soe meil õhk on
Veeta sõpradega aega
Sellel püsib põhirõhkond
Ja kõik mis täna toimub
Jääb tänasesse päeva
Kes,kus,mida
Ära tühjast pead vaeva
Täna oma crew seltsis
Tunne nagu oleks taevas
Aga perse võõrad veltsid
Muredega end ei vaeva
Ja kõik kohustused jäevad
Homsesse
Päeva!

Me pidutseme,tiirleme
Loome oma ga ..... Loe edasi →

Ma luban sul

Ma luban sul tüdruk sel ööl
vaid lebame üksteise kõrvu
vaid lebame nahk vasta nahka
jääme kuulama sosinaid õrnu

Ma luban sul armsam sel asemel
arus kandume aegade uttu
vastu hommikut randume ärkame
ja kahtleme- möödus kõik ruttu

Ma luban sul naine me tunnetes
on kirg- sel on tipp ja on kaduvus
just seepärast tundub meil kahel
täpselt õige ta piprasus magusus

otsekui hommikust
värvuvate mägede taga
seisaks too aeg
kus suu Sulle lausub
mu ainus mu armsam
oleme mõlemad kaev
kust koos saame juua
vett kannus lauale tuua
hetk kuldseks nii muuta

Näitusel

Tüdruk maalil

Su plikaohtu kael
keha käed korraga
on akna laual
kleidist paljad
kohmetun pöörata
siiski ära ei taha nägu
kus ilu alles muutub haljaks
õiena avaneb

sealpool klaasi hämarus
linna õhtune kuma
hetk kähardub
õhetades punab

ära lähen
ütlemata jätan
mis kõik Sul alles ees
kui ühel päeval uksel seisab
armsamana üks mees

Õige sõber

Lilled tekkinud on poodi,
südamedki välja toodi
papist, kommist, küünavahast,
kõike leidub, mida tahad.

Kingitusi, kauneid õisi
kõikjal varsti näha võibki,
kuid tean ühte kindlalt ma -
ei õiget sõpra osta saa.


- Tarmo Selter -
2023

Õhtu lahtise aknaga

kevadel lasin tulla tuppa
pungade paisumisel okstel
märtsi sinitaeval
valgel pilvel
lombis külateel

talv mu sees
saaks minna üleni hukka
lasta tal räästas
tilkudes nutta
kahe käega võiksin
kinni võtta kraavipaju
pärlites kaelast
kõrvus lasta vulada
põldude sulaveel
päev päevalt tund tunnilt
nii taeva all
armsamaks läheks
see kevade tulemise
pladisev ladisev
vulisev keel

20.03. 2022

Jõulusoov

Lähedaste naeru,
kallimate kõla
kõikjal ikka näen ma
üle ilma täna.

Mõnel pole kinki,
on vaid lahke sõna,
loovutage hetki
armsamaile ära.

Ühed hetked kõnes,
teised sõnumis,
kolmandates lehes
häid pühi soovingi.

- Tarmo Selter -
2022

oma armsamale

kuu paistis Su rindade pääle
olime eluga jõudnud
mere äärde
augusti hiigelkuu
muud midagi polnud
enam taeva all
kui Su rindade
kahvatu kumerus
öö hele tumedus

kuu paistis Su rindade pääle
valgus sosinaks häälde
pani hõõguma
vere kohmetuse
nii valus too valgus
oma otsatuses
ei olnud õhtus
midagi muud
kui mere kohal
see hiigelkuu
me üksteise janus
keha ja suu

Õnnitlused Sinule!

Lilled armsamatelt,
soovid kallimatelt,
naeratused lähedastelt,
kallistused sõpradelt
Sinu sünnipäeval Sinule!

- Tarmo Selter -
2022

nii võikski jääda

nii võikski jääda
kägu kellas köögis kukuks
pungast oksal
saaks kevadeti uus
roheline leht
Su pihk mu põske
paitaks öö servast
päeva üle tulla aitaks
kui armsamat
ma suve kohtaks
täituks kaua kõigest sellest
veel hetk ilmaruum

veel suvi on me juures

armsamana mu juures
suvel iga õitsemine
lahustub mis veres
muutub sellest ise
aina rohkem januks
iga päev mida juua
suu juurde kruusis tuua
tean tean
olema pean lahus sellest
pika sügise ja talve
aita mind õhtuti selles
mu sosinal öösse
lausutud palve

11.juuli südapäeval Luke mõisa pargis

puuks olin minemas
lendlevaks liblikaks
vanas mõisa pargis
taevasinaks läbi okste

tumeroheliseks
puude varjuks
lagendikuks mida päike
hommikust saadik on jootnud

vaikuseks sõnatuks
millel pole otsa
armsama asemel
tahtmatult kohtad