Sõnale armunud leiti 53 luuletust (top)
Elu Pahupool
Kui pusle tükk on üle ja ei mahu enam suurde pilti
Või elu on nii hale ning keegi kannab seda musta silti
Siis viimaks oma häbi peita, ainiti viha viimaks toita
Kuniks vaid pimedad riismed, alles vaid sünged tahvlid ning nimed
Tommy noor oli
Üksi ärkas, uinus ja mängis - polnd kedagi
Koolis tõugata, lükata võis muretult tedagi
Muutus üksindus raevuks, kiusamine vihaks
Mõtted mustad toitsid hinge, vaid vereihaks
Kui lahenduse leidis ja viimaks endaga rahul oli
Siis Tommy oli koolis ja Tommyl püstol oli
Tommy oli rumal
arvas, et olemas jumal
Ei teda oota keegi vär .....
kui oled armunud
öö otsa nägu
pööratud Su poole
pea kohal tiksub kell
kumab veri
kõrvuti me soontes
helde ja hell
mis tuleb ei tea
veel küsima ei pea
kuni valgust pole aknas
päeva minema ei hakka
kuni käsi veel Su peos
õlg vastu õlga
öö meid seob
toetume vastu
ta hiigelnõlva
*
jätsin lukustamata ukse
viinapuuväätidesse
kasvanud majal
mida on mul karta
armsama poolt hüljatul
mida võib veel minult
võtta varas
täiskuul ja ritsikatel
siia enam pole asja
rohuna kus kurbus kasvab
vihmana nukrust sajab
üks esmapäeva hommik maal
jätkub kõik mis
eluks tänasel päeval
antud on
tihase lend uute päevalille
seemnetega täidetud
söögimaja juurde lumises aias
köögi täitumine raadiost
klaveri puhaste unelevate
helide poolt
lume langemine tuulehoost
maja taga
männi haljastelt okstelt
naabritüdruku kontrolltööde
tegemiseks kiiruga kooli minek
saha tulek maja juurde viiva tee
lahti lükkamiseks
keppide võtmiseks esikust
sest talvine tee on libe õuest
ära pole läinud päriselt pime
mu tuttava gümnasisti
rahutu ärevus kas ta kohtub
bussis tüdrukuga kellesse
sügisest s .....
need põlemata jäänud kirjad
Su kirjades on alles
me räästais tilkuv
Emajõe tulvavetes kevad
nii heleroheline päiksevalge
ei iial nõnda enam
mu käsi harva puudutab
neid hetki ka silmavesi
mis mõnda nendest vahel
kaua puhtaks pesi tasakesi
kui penikeeltes külajõgi
ülastega kaldal mais
me kirjades igavesti
voolama jääb see kevad
hing armunud kus olla
pilgeni kord sai
Seesama sügise
See on seesama sügise,
mil nii armunud olime.
Samad kirjud lehed teel,
päike sama soe südamel.
Samad õunad õunapuul,
sama maitseb moos suul.
Sama on kuldne rukis, mis väljal,
sama ahi, leib ahjusuul.
Samad on linnud kõrgel sinitsevas.
Sama on hüvastijätt kurval kuul.
See on ju armastus
Tahaks lõpmata
vaadata tunda
hingata kallimat
ju on see armumine
Ükskord kui armunud
mõistad et päriselt
ongi nii hea
see elamine
Kuid elu teeb haiget
lööd tagasi võitled
mõtled kes vastu
sind valvanud
Alati valvel
ihkad ent enamat
rahu ja vaikust
kindlust ja unustust
Unustaks pilgu
sügavad silmad sinusse
varjamata kahtlemata
on see meeldimine
Sa meeldid
ning vastad korduvalt
et ka ju vaatad
ikka ja uuesti armastad
Sellest saab armastus
kui sekkuda
lihtsalt sekkuda aktiivselt
meeldimisse
Tiivad sirutan ma su poole.
Kui ma oleksin lind,
iga päev näeksin ma sind,
sirutaksin tiivad tuulde,
ning lendaksin su juurde.
Torm mulle enam takistuseks pole,
sest liialt armunud sinusse ma olen.
Nii ma läbi pilvede sõuan,
ning tean et kunagi kohale jõuan.
Kuigi tean, et tee on pikk,
lohutuseks see, et seltsiks päike õnnelik.
Loodan et kui kohal olen,
et sa siis veel lahkund pole.
Tüdruku juurde koopasse
Kui oled olnud 15 ja meessoost
siis võid üks kord minu moodi tunda
saab lugeja osa loost
kus autor avaldab talle enda;
mu essa tüdruk kutsus külmal talvepäeval
enda juurde külla
üksi kodus ja vaenamad laeval
küll lebo oli seal olla;
ma ei suitseta ega joo
tema 16, me armunud oleme
mõlemad pubekad saanud hoo
elus, kus täisealsitena end tunneme;
veidi rummi tee sisse andis
hoidsin ta kätt ligemale istus
ta suudlus mind teise kohta kandis
armastuses kõrgemale astmele astus;
tüdruku juurde koopasse
ta pakkus ja avas oma leegi
tahtsin saada ta aukudesse
kuhu .....
mälu teeb haiget
Sain öösel unes Sinult
tindi ja sulepeaga
möödunud sajandist
valgele paberile
kirjutatud kirja
oled armunud rääkisid selles
Onegini kombel liiga kaua
kord vaatasin Su silmadesse
Sinust Puškini Tatjana oli saanud
tähtedel armsatel paberil
kaua peatus pilk lõpuks ohkasin
jah haiget tegin siiski saatust tänan
et Sind kohtasin
aastaid hiljem põlvitada võib
tänus meel selle hetke eest
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Ilus oled, kevad!
Ilus oled, kevad!
sul juustes kirju pael,
su kleit nii õhuline ja lilleline,
jala ümber tilisevad kellukesed.
Ilus oled, kevad!
Su naeratusel mängleb mahe tuul,
su häälel soe ja pehme kaja,
su silmist kastepisaraid sajab,
su puudutus-see hulluks ajab.
Ilus oled, kevad!
Päike kuldab sinitaevas,
linnupere pesa teeb,
väike ojakene lookleb,
singa-vongalisel teel.
Ilus oled, kevad!
Kasepuu end trimmi ajab,
kogub mahla tüvesse,
tüvekoor on mustjas-valge,
kask armunud on ilusse.
Ilus oled, kevad!
Samblasülest kostub hääli,
mets täis on elupraginat.
Jääks .....
Armastus
Päike tasapisi vajub,
pilvesülle unele,
kord nüüd armastusekuul
on tõusta õhtutaevasse.
Armunud paarid kuuvalgel,
ühte heidavad,
aga kuulapsed-tähed,
oma silmi peidavad .
Armastus nüüd elab,hingab
ja tõuseb taevani!
Elu uus taas ellu ärkab,
nii või teisiti!
Mäletan üht kevadet
Mäletan üht kaunist kevadet,
kui verinoor veel olin.
Süda siis põksus kuumalt sees,
nii armunud ma olin.
Ei kuulnud, ega näidud
endast väljapoole,
sest mu süda kiskus nii tugevalt Sinu poole
ja peas oli kõik segi.
Nii tugevat tunnet
kui ühel kevadel
ei ole tundnud ma eal-
Oli see vast üks armastuse kevade,
mis siiani hinge paitab
ja kõvasti on kinni
südame peal.
Kevad sinilille sinises
Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.
Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.
Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.
Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.
Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid .....
Armastan sind ainult sind
Minu mõttes on ainult sinu peale
ma tahaksin öelda et ma nii väga armastan sind
kui me oleme õues siis ütlen et kui tore naeratus sul on
ma tooksin sinule ilusad roosi
sinu naeratus teeb mind aina õnnelikuks
ja ma proovisin öelda ennem et sa meeldid mulle
armunud
tulla võid rahulikult mu juurde
ma ei karju, ma ei lõhu, ma ei hammusta
kuulan su muret, naerame koos
vaikuses räägivad pilgud
kui aju lülitab ennast välja
ja süda hakkab tööle
siis on see ajule puhkepaus
olla armastuses
olla taas tänus
tänujoovastuses
ja armunud