Sõnale armuvalu leiti 32 luuletust

Vaikus lärmi teeb

Vaikus lärmi teeb,
minus ringi kolades.
Hiilib aga valjult tee
siht on otse südames.

Miks nii valjusti?
Mõtlemisest vaevub hing.
Müra taustal vagusi,
igatsen ma ainult sind.

Sinu peale vaikusel,
plaanis laotada on loor.
Summutada mõte hell,
peita ainus jäänud pool.

Jääda võiks see nii, kuid ei -
võitlen talle vastu ma.
Pisarais kui kastes hein -
ma ei suuda sinuta.

Päike tõuseb ja loojub

Veretav on taevakaar, kui päike tõuseb ja loojub.
Ilus vaade on päiksetõusu ja loojangu aal,
kuid miskit kripeldama jääb
südame peal'.
Siiski päiksetõus ja loojang
jäävad alles-,
ses muutuvas maailmas suures.

Sina

Kas sa kunagi kuulad mind?
Kas tunned neid sõnu mu suust?
Kas tead kui väga tahan ma sind?
Ei mõtlegi enam ma muust.

Mida sa minuga tegid?
Mis on minuga juhtunud?
Nüüd olengi peast ma segi,
kõik lootused jäädavalt luhtunud.

Ma loodan, et tead mu valu,
loodan, et naed mu piina.
Sind ma nüüd aina palun,
vala mul klaasitäis viina.

Viimased noodid

Tumm ajavaos tuhmund vestibüül
Torkavjäised linad hingeta voodil
Kajav vaikus kui üksik etüüd
Vana pehkinud klaveri viimased noodid

Pagenud kaosest viimnegi hing
Taas vaiki on jäänud armulossi saalid
Ajaga kaasas käind nukruse ving
Saadab iga viimast silma seinamaalil

Viimased noodid
Igas reas
Nii loodi
Et tulema peab

Jõuludel on võimu

Mis parata, kui jõuluaega
mahub veidi kurbustki,
sest on hetki,
kus tagasi vaatad,
meenutad nii mõndagi.

Siiski jõuludel on võimu,
rahu tuua südame,
tuua valgust kurba hinge,
luua sära silmades.

Iga teine armastus

Olin õitsele puhkemise ootuses pung

Kirglik ootus päikse järele

Kiir kiire järel mähkis end mu ümber

Täies elujõus kostus mu hingelaul

Äkki

Südamest käis jõnks

Kukkus esimene õieleht

Nutsin lohutamatult

Ja vaikisin pea

Kui teine kukkus

Vaid üks pisar

Kolmanda viis tuul

Ei teadnud mida tunda

Vaikus vaid

Tuli neljandagi kord

Ja ma laulsin

Valust ja õnnest

Täpselt ei tea

Langes viies

Tuimus tardus mu näole

Vaikus taas

Närbus vars

Ja kõik kadus

Valu, õnn, igatsus- kõik

Teised

Sinust mõtlen, kui ma ütlen, et ei hooli.
Seda vihkan, sind ma ihkan, ei taha valida ma pooli.
Oled minu ehkki pole, tunnen salasoovi...
Päeval lihtsam, öösel õudne, kui pugenud ma voodi.

Sina oled.
Mina olen.
Justkui oleks meie.

Teisi pole.
Ja kui ongi.
Siis nad kõigest teised.

Sinu vastas kõik on paigas, kõik on liiga õige.
Kui sa lähed, kui sind pole, süda tundub haige.
Sa ei ole minu, mina pole sinu - pole ühist teed.
Möödub päev ja möödub tund ning tahaks üha veel.

Sinust-minust saanud meie
ainult meie jaoks.
Ümberringi olgu teised,
ei me tunne ..... Loe edasi →

Tähendus

Arvasin, et tähendan Sulle
päris palju.
Jah, arvasin, et tähendan Sulle palju.
Noh, siis lootsin, et tähendan Sulle midagi.
Jah, midagigi...
Aga siis anusin, et tähendaksin Sulle no nii natukenegi.
Aga, mitte midagi...
Jah, ma olin mitte midagi.
Valus.
See on kõrge kukkumine.
Jah, kukkumine.
Sa ei jalutanud minuga alla,
ei saatnud mind alla.
Sa lükkasid...
Ai, mul on valus.
Haarasin veel kuskilt kinni
poole peal,
nii väga püüdsin jääda
sinna poole peale.
Ma rippusin,
hüüdsin Sind,
Sa tulid...
Ja rebisid mu käe lahti,
kui Sul oli võimalus päästa. ..... Loe edasi →

Külm on

Külm on...
Külm oli täna
Külm oli eile
Külm oli suvel
Külm on voodis
Külm on kõik mida riivan
Külm oled sinagi kui ma sind vaatan
Külm on su suudlus
Külm on su puudutus
Külm on su käsi su, su süda, su juus
Külm on mu saatus, me ettekuulutus

Miinus kahekümne seitsme kraadise kehatemperatuuriga inimene sarnaneb surnuga

Ükskord...

Ükskord saabub aeg, mil tuuled pöörduvad
Saabub aeg, kui taaskord näen sind naeratamas.
Seni kaua pilved taeva mustaks tõmbavad
ning mina leian end üksi suures voodis magamas.

Võib-olla leiame kunagi taaskord teineteist
Võib-olla näeme veel üksteise huuli, silmi
Kuid senini ei ole kumbki liialt õnnelik meist
Kuid kui lõpuks koos olem ei ole taevas enam musti pilvi

Tahaks öelda, et kõik on korras ning mul pole valus
Tahaks öelda, et kallis, ma olen nüüd ainult sinu
Kuid see ei oleks sinu ega minu suhtes aus
Mul on valus, nii kohutvalt valus, sest sa hülgasid m ..... Loe edasi →

Vait

Kas armastan
või ei armasta?
Teaks ma vaid,
kuid oled vait.

Vait ja ei räägi.
Kuidas peaks ma teadma,
kas olen armunud sinusse endasse
või ainult sinu pilukil silmadesse.

Sinu silmadesse, sinu huultesse,
sinu kaunitesse juustesse.
Mis saab siis, kui avad suu
ning läinud on see küsimus
- kas armastan
või ei armasta.

Loll Optimist

Seisan kuristiku äärel, vaikselt oma maailma kaon,
Ümberringi kõik korras, vaid minu sees on kaos.
Tormituuled minult soojust röövivad,
Kõik tunded aina rohkem segi pööravad.
Viimne soojus on mu põlev soov,
Saada sinuga üheks, aga sa ei ole selle poolt.
See hinge seest on ära söönud,
Olen optimist ehk minu juurde pöördud?
Sulle tahan vaid head, armastan sind, kas tead!?
Miks sa usud, et olen egoist, need on su enda vead.
Vead uskuda ja näha ainult inimeste palet,
Isegi kui usud, usud sa teiste valet.
Üle ääre astumine nii kergendav mul oleks,
Aga olen loll opt ..... Loe edasi →

Salates ootust

Ma olen väsinud. Nii väsinud,

kui mõtlen Sinule.

Läinud tormiste tuulte poolt räsitud

ning nii raske on uskuda ilusse.

Ma ei oota. Ei oota ma midagi.

Pole julgust ja südant end petta.

Ma ei kirjutand sulle üht ridagi,

Püüan saatuse hooleks kõik jätta.

Nönda tuleb. Tuleb, mis peab.

Olen valmis sind hoidma ka kaugelt.

Omaks võtma kõik su patused vead

Valmis taluma kukkumist järsku kui lauget.

Mõtlen end täpiks

Mõtlen end täpiks su silmas
Ja kujutlen kuidas mind vaatad
Mõtetes küsides tohid
Sel öösel ehk olla mu saatja

Mõtlen end täpiks su käele
Ja kujutlen kuidas mind puutud
Tunnen kuis soontes su veri
Siis soojaks ja elavaks muutub

Mõtlen end lõhnaks su õhus
Ja kujutlen kuidas mind haistad
See hõng aina nõudvamalt kutsub
Mu huuli nii magusaid maitsma
Mõtlen end veiniks su klaasis
Ja kujutlen kuidas mind rüüpad
Kuidas mind kui sigaretti
Sa heleda leegiga süütad

Mõtlen miks hommik nii vara
Meid äratab sumedast unest
Meri meist nutma jääb maha
Nii rõõm ..... Loe edasi →

Lihtsalt kuula

Kuula hääli
Mis ümber sul kostuvad
Meenuta mälestusi
Mis vähehaaval kustuvad
Mõista unistusi
Mis sügaval sinus elavad
Takista mõtteid
Mis rõõmu sinust neelavad
Väärtusta neid
Kes alati sinust hoolivad
Hinda neid
Kes mustast päikese voolivad
Ära kunagi loobi
Nendest mälestusi tulle
Meenuta neid
Kes kallid on sulle

Tunnete kuristik

Seisan kuristiku äärel
vaatan alla kuristiku
mis ma näen
on tühjuse põlgus

Puhub külm tuul
läbi muserdatud kontide
külmutades südame
ja jättes mu külmaks

Tiirlevad mõtted
endiselt su ümber
ei rahu leia
vaid sinuga unustaks kõik
kui sa vaid hooliks
võiksin lennata taas

Kallis, miks?

Ma igatse nii väga sind,
Olen justkui üksik hing.
Nii valus on mu hing,
Nii väga armastan ma sind.
Nüüd süda on mul murtud,
Kuid teistele ei kurtnud.
Ma tundsin sind nii vähe,
Kuid see arvesse ei lähe.

Armumise tagajärg

Vihkan sind nii väga ma,
Jälle petsid mind teisega.
Kuigi sinust eal üle ei saa,
Pean su siiski unustama.

Kui näen su nime,
juhuslikult mõnes raamatus,
libistan sõrmega üle,
igatsus väristamas lihaseid,
põlgus piitsutamas hingekeeli.
Sest see ainus asi veel,
mis sinus eal ei muutu.

Ja tahaks sul öelda,
hei, kas tead,
oled ilus.

Ehkki paljugi kunagisest
ammu hääbunud on.
Kui palju veetlevust oli
sinu ebaveetlevuses.
Kui palju üllust
kõrvuti ehtsa toorusega.

Kuid oled minust
kaugel, ehkki siinsamas.
Jäägu siis nii, kui
oled leidnud uued tõed.