Sõnale arst leiti 259 luuletust
Iseendana
Sa ei tea kunagi,
miks ta naeratab,
võib välja nähagi
täitsa viisakas,
kuid võib olla katki
seesmine Sina ise,
keda järgi matkid,
leides tunnetuse
tulla endast välja
vaikselt, tasa - tasa,
ennast iseendana
varsti tunnetada,
tehes taas kord lahti
end maailmale,
rebimata lõhki
iseennast veel...
- Tarmo Selter -
RÜVETATUD JÕGI
1
See on viimne laul sellest jõest, uusi laule tast enam ei looda ja ka endised unuvad varsti.
Kes söandakski õrnu legende,
vanu veerdeid ja vägilaslugusid siin nende eluvõtvate vetega siduda.
Siit, kus innustund noor poeet kord kohtas kuldjuukselist näkki, nüüd kaladki kadusid äkki.
Ainult surnud, sogane voog tuhamägede ümber teeb ringe. Ei ole sel jõel enam hinge.
2
Taovad tulivasarad,
värisevad terasvokid, hoogsalt tõusvail kivikaeltel käharduvad suitsulokid.
Vabrik, särasilmne hiid matnud kuu ja päikese kuuma, lendlevasse nõkke, oma virtsad val .....
Loojak
Varsti, varsti enam keegi
õrna roosipuud ei hari.
Üle lossi, üle seegi
langeb surma tuhkjas vari.
Vares, umbseid iile haistes,
korstnal kurja kraaksub tõbe.
Koolnutel on kõhud paistes,
aga näod kui selge hõbe.
Võlur vabiseval palgel
vannutamas taevatähti.
Tondinõmmel tuhavalgel
peata hobust jooksmas nähti.
Helin, hanguv kellamalmis,
enam Loojani ei lenda.
Tüki leiva pärast valmis
vend on müüma lihast venda.
Nüüd, kus löögiks tõstes teivast
sõber sõpra luurab sala,
andkem oma viimsest leivast
vaenlasele viimne pala.
Või kui mässu kihku kartes,
raevul ihutakse nuge,
lei .....
Videvik
Tuul hingab raskelt, lõõtsub vana park,
oktoobritaevas õhkab halli kadu.
Käin üksi mõtten linnaveerseid radu
kui haige, kõigist unustet monark.
Alt orust vabrikute kajab hõik,
suits üle linna viirastub kui madu.
Täis rõskust haiseb kuskil viinaladu
ja kostab joomarite kisa võik.
Een udumärjalt hingavad alleed,
all jalge määndub lehti koldne sadu.
Siit varsti algab hämar, kauge padu
ja harvenevad sünkjad puiesteed.
Üks küsimus mind roosterõskelt sööb:
pean minema siit pargist viimaks kuhu?
- kas jälle linna nõgimusta suhu,
kust valgus ropp mul' vastu silmi lööb.
Eh .....
— Heiti Talvik
Kuigi on nii palju lilli...
ÖÖsel nägin und ja unes meenus mulle miski.
Aastate eest ühel kevadel olin metsas.
Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ülased.
Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule.
Ta silmad olid täis ilmset poolehoidu, sellist, mida pilk võib väljendada
paremini kui sõna.
Lootus ja argus heitlesid ta laugude all.
Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga.
Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni.
Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi.
Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pil .....
Ministeeriumist saadeti psühholoog
Psühholoog Maasikas astus klassi
silm oli vidulik
vaatas uurivalt esimest klassi
klass oli pidulik
iga särgike värskelt pestud
paelake triigitud
lapsed istusid nagu kästud
näis kuhu liigitud
psühholoog Maasikas annab teada
kesse on tasemel
ettepoole see istuma seada
endiste asemel
hoopis arenenud lapsel minna
teise klassi on luba
üsna varsti lähevad sinna
kohe järgmine tuba
testis küsiti mille poolest
erineb lennukist lind
(lapsed kõigist pealinna koolest
Maasika .....
Punanina
Ei tea, miks nina tatine
kui maas on pakane
külmaga tatti alla neelan
õues kõndides seda üle elan;
ja toas nuuskan edasi
nohu on vastik asi
varbad endiselt külmad
lõpuks talvised ongi ilmad;
toidu saab soojaks varsti
asun sööma hapukapsast ja verivorsti
nüüd oma nina näpistan
muidu kogemata aevastan;
aga "Atsihh!" tuli endiselt
hoidsin hoogu tagasi ajutiselt
nüüd vaatan alla
tatt on ikkagi toidu peal valla
jätku leiba mulle siis...
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Jõulukella kaja
Juba on kuulda,
jõulukella kaja
Näha taevas
ta imeline sära,
Sabaga täht
seal pilvede varjus,
varsti on langemas,
sellega harjund
Tule taevas appi,
hüüab mu meel!
Nii hea on mõelda,
jõulude eel
Kaugel,kaugel
juba kuskil on teel,
üks lootuskiir,
mis sõudmas su hingele,
lähemale veel...
Maailma sünnivalu
Sünnivalus ägab maailm
valutavad südamed
Hing on see,mis aina kaebleb
süda rinnus püsib veel
Puhitused on nii pikad,piinavad
maailmavalu sees
Varsti ingel laskub maale
päästab sünnivaludest
Siis on hõiskeid,rõõmu palju
kurbust pole südamel
Kogu maailm rõkkab jälle
mis õnnis tunne südamel!
Kiri isale
Isake!
Su sülle peidaks täna pea
Isake!
Kus oled täna,ma ei tea?
Isake!
Su foto süles, mu südamel
Isake!
Sa ammu juba pikal teel
Isake!
Olen su linnupojuke
Isake!
Tunnen sust puudust ikka veel
Isake!
Nii pikk on olnud aastake
Isake!
Ma ikka sinu linnupojuke
Isake!
Natukene jahe on mu pesake
Isake!
Varsti tuleb kevade
Isake!
Siis linnud rännuteel on jälle
Isake!
Häid pühi soovin sulle!
Mõnel hommikul
Mõnel hommikul Sa ärkad,
olles väsinud ja loid,
voodist tõused vaikselt, ohkad,
magada veel kaua võiks,
pikk on päev ja taevas sume,
tööle minnes sund on peal,
väljas hommikul on pime,
ennast lõpuks välja vean...
Mõnel hommikul ma ärkan,
puhanud ja virk on meel,
kiirelt püksid jalga torkan,
kohe varsti olen teel
nautimagi seda päeva,
mis mind ootamas on just,
nõnda neile, keda näen ma,
soovin: "Tere hommikust!!"
Hommikud on erinevad
nagu on ka päevad, ööd,
mõned halvad, mõned kenad,
siiski võta veel üks sõõm
olemisest hetkes, melus,
.....
Näotud inimesed meie seas
Sa ei tea iialgi
et sinu niite tõmmatakse
see kuritegu ei jäta jälgi
et salaja igaühte orjastatakse;
kuna raha on maailma valitseja
siis kõik kummardaad seda
on hiearhia ja ainuvalitseja
eksploiteeritakse ei tea keda;
näotud inimesed meie seas
on ülikonnas ja ees ainult silmad
peidetud kurjus on nende peas
nad on kõigi ülemad;
on nad kas juristid, arstid
poliitikud või ärimehed
nendeks on psühhopaadid
kes tähtsaimad naised ja mehed;
su sünd on tulu neile
ja kui tööle lähed ning arened
elu elamine pole meile
seda vandenõud siin loed;
ja need nä .....
Minu kapriisne sügise
Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas
Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar
Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga
Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad
Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;
Linnuke marjapõõsa all
Kössitab üks linnuke
marjapõõsa all
Marjal põsk veel punane
varsti tuleb talv
Mida mõtleb linnuke
seal marjapõõsa all
Siuts on nõnda tasane
pilved madalal
Ära lennand kaaslane
Tal kurb on põõsa all
Mahajäetud marjakorvike
Pesaks punutud tal
Marjal põsk veel punane
Saab üle elatud talv
