Sõnale aus leiti 615 luuletust
Aus sõnum
VÄGA ebameeldiv on see pilt maas
kui näen, et prügi vastu piidleb
üksi või hunnikutes visatud taas
see nagu sitt, mis vales kohas vedeleb;
ära ole see sitapea
kellele puhas keskkond ei loe
maha oma paska jätta pole hea
sest jäänused ise prügikasti ei poe;
pole vahet, kui on mõni tühi taara
suitsupakk pargis või tänaval
korista ära oma kasutatud vara
need on uued reeglid tänapäeval;
sest puhast vett ja maad planeedil napib
õige inimene prügi sorteerib
ja selle konteinerisse topib
mitte, et oma ümbrust ära kepib;
kus on su mõistus, tatikas?!
et iseg .....
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Arvasin, et olen
Arvasin, et olen kõike näinud -
põrgu koopaid, taeva väravaid...
Hetk hetke kõrval targemakski läinud,
kui säilitanud silmi säravaid...
Arvasin, et olen kõikjal käinud -
kõndides või joostes, igas võttes...
Ausalt, üllalt avameelne näinud,
jaganud, mis südamel ja mõttes...
Kuni tulid sina. Võtsid käest,
varjutasid, paljastasid kõik...
Sellest päevast peale olen kohal -
ja hoopis elan, hoopis hingan...
Kogu väest.
/Mari*Uri/
Õnn... väike soovitus... eluks...
Õppides armastama ennast,
Alles siis oskad armastada
Oma ümbrust.
Armastades ennast,
Märkad paremini ennast
Ja armastades teisi
Märkad paremini teisi.
Unusta negatiivsus
Loo enda südamesse usk
Võta omaks positiivsus
Ja iialgi sind ei rõhu tusk.
Andesta kõik mis oli valus ja halb
Jäta maha minevik ja kõik mis oli halb.
Kuid jäta meelde kõik õppetükkid
Mida su elu sulle õpetama tükkis.
Ja nüüd mil sa oled õppind,
Siis ainult olles aus ise enda vastu
Saad sa olla aus teiste vastu
Õpi ära tundma kogu positiivsus
Ära lase mõjutada negatiivsuse .....
Aja külaskäik
Tuli külla Olevik,
"Meelerahu" kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!
Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba, – olgem ausad -,
oli näha harvu.
Lausus: "Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!"
Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku...
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
"Sõbrakene," ütlesin, "kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!"
/Ma .....
Mustlane
Mustlasele julgelt vannun:
mul ei ole raha!
Kadedaks ja valelikuks
sõimab vanapaha.
Kuigi minut tagasi just
pidas ausameelseks,
lootusetult lahkudes
sai tädiks kibekeelseks.
Mustad silmad võiksid näha
pangakaardist läbi –
kaardiseisul, nagu ikka,
kõigi au ja häbi…
Kui sa pilgust puhast tõde
välja ka ei loe,
ära oma näppudega
rahakotti poe!
/Mari*Uri/
27.mai öösel Allikal
männi okste vahelt
maiöö valgus aknas
magada ei lase
sa midagi ei taha
lihtsalt meel on sellest
arem tasem
kaua puutumata jääb ase
*
Liisule
Su hing on kevade
ja suve ligi mitte
enam nendest lahus
supleb nagu aed
õite vahus
joob päeva peost
päikse heldeid kiiri
koos ehaga saab
õhturahuks
hommikuga aknas
õnnevaluks
Rongilt maha tulles
nähes teid niimoodi
kahekesi käsikäes
kevadöösse minemas
suu mult küsib
mis on arm ma vait jään
kaua lausuda ei taha
ühtki sõna viimaks kohman
küll veri ära tunneb
kui arm on .....
suvehütis
meel tagasi on
suvehütis kus tuppa
kostab käo kukkumine
ees kevadöösse minek
oled jälle üleni vaid
sina ise hinge
lehtimise imes
*
lausuda hommikul
tulpide avanedes
tere mu armas kallis
oled päeva minemas
valmis ka üleni
pilves halli kus akna all
varisevad pojengid
astrid ootavad vihma
suud lahti sinagi hetki
endasse enam ei ahmi
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Surm.
Surm, kui uue algus,
mälestuste varjus.
Su hingetühjus,
kui hõbekuljus.
Oh mu kallis surm,
sa oled minu hurm.
Sinu eest pääsu pole,
ei kuhugipoole.
Sa tulid sel ööl, suudlesid mind.
Sel süngel ööl ütlesin, armastan sind.
Poleks arvanud, et armun,
kui su ette ilmun.
Sa oled sõltuvust tekitav
ja hirmuäratav.
Kuid siiski oled nii hurmav,
see on lausa surmav.
Cleopatra
Kui ma vaatan neegreid
siis šokolaadist küll ei teki isu
seda värvi kuju serveerib meid
palju paremini, kui on kakao oa sisu;
ja nimel tänapäeva rahvas
eeslistab multikultit igalpool
uue saastaga meedia nähvas
isegi Egiptlastel perses nool;
et Cleopatrat mängib keegi tõmmu
ja pole vahet, et näitlejal nina ilusam
kui teada etniline päriltolu ammu
kes on Cleopatra ja tõde on valusam;
kui teised tõmmud peavad rassistlikuks
saadet, kus neeger on kuninganna
siis parem, et seriaal tagasi tõmbuks
muidu enam pileteid puhkusele ei anna;
külajutud räägivad, et Cl .....
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Väsimus, suur väsimus
Olen nii väsinud, et keha ei liigu,
tunnen end nagu väike tigu.
Tahaksin magada.
Ma ei jaksa kirjutada.
Kus on mu uni õhtuti?
Miks krigiseb see kummuti?
Tunnen end nagu laip,
vedeleksin põrandal kui vaip.
Miks pean koolipingis istuma?
Miks ei võiks ma aihtuda?
Võiksin vaadata unenägusid,
nautida hingepausi.
Pekimägi
Ma kunagi ei läheks seiklema
sinna maale, kus palju inetusi
USA, Nauru, Kuwait - sinna veetma
aus anda selliseid etteheitlusi;
pekimägesi kasvab kiiremini
kui mandrite nihked loomaks kõrgusi
voldid ja rasvalotid on silmini
igasugu laiasi ja ümmargusi;
ehk neid inimesi, kes paksud
ohh, diaabetus diabeetus
infarkt, laiskus ja luud murtud
rasvumine on kõige algus;
küllap kallid hinnad poodides
aitab kaalu langetada sunniviisiliselt
sest kaalukaotus pole paksu huvides
arstile pole vaja loota absoluutselt;
sest see sinu teha, et end parandama
kui pekist perse suurem m .....
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
