Sõnale avar leiti 220 luuletust
Miks laulab puuris lind
Eile justkui nägin sind,
Ehk seda ette kõigest kujutasin,
Selja tagant lähenesin, kätt puudutasin,
ütlesin: "oma vihmavarju unustasid."
Sa ehmatasid, nägin kui juukseid piisad immutasid,
võtsid tänamata varju ja minna kiirustasid, rinnus kratsis,
Kaela sadas lagin, varsti kadus ka su vari paksu halli,
Seal ma seisin, pisaraid vihm peitis, kadusid kui su leidsin..
Kuulatasin, kõneles südame taktis kitarr mu kõrvaklapist,
järgi ei jooksnud, minna sul lasksin,
pole haavad paranenud veel armiks
Eile justkui nägin sind,
Kas see olid sina või pettis silm?
Eile .....
Põrandaaluste isand
Mida taga ma ajan, seda vajan, vaid hinge rahuks,
pinge kaotus, sõnade avar paotus, ei iial ma laostu,
seni kuni süda sees taob mul, pole midagi muud,
mul ju ajada, kui vajaka on iga tund, kus pruukinud,
suud, lapsena murdsin palju luid, nutsin kui ema oli kurb,
ega väga ei mõistnud, mis toimub või millises lõksus,
kõik me oleme, oli tore veel, kuigi kole kõik see,
mille pärast kõik omavahel olid võitlend, teadma
Õppides, vabamalt kõndides, rahu enesega sõlmides,
kui olin veel väike könnike, järel suurtel poistel sörikides,
läksid mööda kõik lööming ideed, ku .....
Rahu
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no .....
Ka see
Igavene, kaduv kui virvendav silmapete,
lihtsameelne, haudun lihtsa meetme,
kirjad teele, neile, kes hindavad hetke,
heidan ette, siirus südames ainus reegel,
vabaduse poole, kandes tundeid millel koorem,
pelgupaik on remondi ootel, rohked ohked,
enne kui kohale jõudsid oli pool koolend,
ületamas norme, kõnes avar, kõrvetamas tonte,
vastandub luules, karastub julges, muusikast sai..
mu unelm, igat sõda südamest välja lugend,
pead murdes, tean, et hull mees, avameelselt suhtleb,
tabas end ja nuhtles, selgroogu õgvendamas,
aastakümmnetest mis riimid paberile põletavad
ka .....
Unustuse Kuristik
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Mis sulle meeldib? Kui valetab keegi?
Või südant mis kogu väest vestab?
Kas tõde tohib peita? Kas siis;
Põgenemisteed üldse vaja leida?
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Iga sõna, kus Mina on kõlaks, lõõmab,
õrnalt lükkab ja tõmbab, ei käse mul minna,
Sinust mööda, vaikin, jäänud olen võõraks,
üks sama ajastu, olen kasutu, pole vajatud,
kui tõde paljastus, mida nii pinksalt varjatud,
saamatult, unustuses armas .....
Kristall Süda
Värvidest kirkalt virvendab,
Närvides ikka piinlemas,
Kõrvades pikalt undamas,
Muuta Ei saand- Muuta Ei Saand,
Sind.
Jultunuid, aitan püsti kui sa kukkunud,
Uskumus, et toon külvi kui julgustust,
Juhtunud, toon milles sõbrana suhtunud,
Ei kuulnud muud, Lubasin, et olen hullunud,
kuid see kurbus Must, minusse juurdunud,
Surub surmasuus, kus unustus,
Jättes mu sulle tundmatuks, unarus,
mida ei nad uurinud, enne kuulmatu,
mida polnud vaadata lubatud, juhatus,
mõistusele puhastus, kõne avarus,
truuduse muutmatus, orkestri jumalus,
siiruses pühendumuse kullanud, suutmatu .....
Kui Kuu Muutub Roheliseks
Kui kuu muutub roheliseks, leian oma palged ja see isend, visandamas sureval ilmel kirjed,
viimas meelt, enne kui kõrvale keerad teelt, hõikan vaid, et leiaks end, mõistes kes,
ja mis kus ja millal, tõde tõuseb hinda, kuu rohelist valgust kiirgab, ei ükski siiras, piirand,
mis juhtuma hakkab, tumedad varjud nurjatutest haarand, pean ma oma pattudest vabaks saama,
aitab draamast, käimas hargieluga kaasas, vaatan, ja tasaselt oma palved saadan, samaks saamas,
vappumas kõik mis saanud armsaks, suure pauguga või vaikuses saatan, kõrist haaras, lahti lasta,
ei ta tohi, pisar silmil .....
Avaral Tuksel [2]
et mu kaaslast ei lükataks kraavi, kuigi nüüd ta juba põgenes, mõistis ohtu mu tõdedel,
tõdes end, kui mu kõnes polnud tühi paljas keelepeks, hetkest hetke selgeks teen,
meetmeks pehme veste seest, leian eriskummalised teed, hinge südame kasvatamiseks,
taeva puhastus tulele tagastamiseks, pühendus neile kõigis mu salmides, Looja poole,
rallides, igas sõnas valmis keeb, hariv meede, taas siin tassin kergelt, kui lendlen,
tõsiduses, õpin tundest, kõnnin luules, tagasi terve mõistuse juurde..Võitmata kedagi,
ei tea küll miks meelelahutust nad minust eeldasid? See pole ju .....
Avaral Tuksel
Adrenaliin, lõua liin, kaua-kaua kisasin siin,
oletamata, alati annan talle tappa, takka,
mingit tunnet mis ei haava, ei kulge ei tule kaasa,
ei munne ei mingit paska, midagi pole karta,
kui populatsiooni lasen sikutada alla,
kuldse miljardini, tegi hiigel diili, kuningas kogu mu liigil,
reptiili külmaverelisuse piirid, plaan paigas, suurel pildil,
Lõppude liidriks Billi, hoia enam tagasi miski, pole kitsi,
väravad lööb lahti karistama nurjatuid hingi, klammerdumas,
hoidmas väärtusetust kinni, määrused tehtud, et tõmmata tillist,
ninapidi veetult, iga rida vaid petnud, isa .....
Truudus Inimkonnale[1]
Tähe sajud, tähe lennud, sputnik või hoopis lennuk,
Super kangelane K6 ja inimkonna vedur, pettund,
enamuses teis, jonnakad ahned ja kõlband teile reis,
mille taeva isa teile teind, kurbus mu hinges, kurjus mu viimne;
lahendus, armastus siiski see, mis teeb mu nii kardetuks,
kuningate vangerdus, riimi isad, keda riimima palunud,
kaua siin üksi oma jamas karmus seal kus tindi must,
ikka võlumas, õhutan päeva, mil saan taas serval kõõluda,
koos riimimise andes jõlkuda, mõtteis vaid vabadus mõlkumas,
sellepärast karlovas ma sündisin, sealt see püha stiil,
millel kõla o .....
Helesinine massaažilaud
Sa oled pikali
Ja massaažilaud on sinine
Helesinine
Ja sa ootad
Kuni ta tuleb
Ja sa ootad
Ja sa näed
Et lina su all
Selle koemuster on tohutu kui seda lähedalt vaatad
Iga niit on nagu köis.
....
Sa tunned käsi
Aga teistmoodi
Ja soojust
Aga teistmoodi
Nagu polekski midagi
Või oleks tuuleõhk toas
Sa tunned mu pikki juukseid
Oma õlal
Ja sa tunned
Et ma istun su peal
Ja sa tunned mu keelt oma kõrvas
Ja mu lõhna
Ja hingamist
Ja sa keerad end ringi
Ja vaatad mu silmadesse otse
Ja näed mind
Ja ma istun su kõhul
Ja sa ikka näed mind
Ja ma tulen su juurde
.....
"Mõtisklus"
võibolla saan ma kunagi suureks ja käitun kombekalt
ei joo rummi viinaga ja ei suitseta tänaval
ammugi ei käi pidudel...
reedest pühapäevani
käitun korralikult nagu täiskasvanud
võibolla saan ma kolmekümneseks ja leian endale mehe
või võtan kolm kassi ja hoolitsen nende eest,
sest laste saamine on nagunii ülehinnatud ja keskkonda saastav
võibolla saan ma viiekümneseks
ja hakkan tulihingeliseks paremäärmuslaste pooldajaks
nagu hetkel nii vanad teevad
või rügan ikka veel tööd nagu segane,
sest kuidagi peab maksma laena ja liisinguid
ja ostma üha uusi ja pa .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Trotüüli Vöö
Kiirelt lähenen; kui tuul järsult ägenen;
silmadest une; ikka veel pikkalt tulles;
tulevik on tume; minevikul tuttav jume;
purustab kuulme; oimu kohta terav surve;
ülbel ja uhkel; nuttev see munder;
mis mureneb; kildudeks puruneb;
nagu igasugused valedel rajatud suhted;
Ei lihtsalt itsitan; apaatne ja munandeid pigistav;
ajud ära kiiritand;rehvi lasen suitsema vilinal;
vere plekk seinal mu initsiaal:
imbetsill mida sa seal itsitad?
ilge reptiil; laused lõppevad sisinal;
otse kolpa sihtimas; tabamus prahi ära koristab;
-seinal mu initsiaal; vaikida ja tõtt mitte rääkid .....
Sügisene õnn ...
Sügisajal kodumajas üksi , nukras tujus,
vihm katusel trummeldab, lõputus rajus.
Pisarais aknas ,halli vaatan sügistaevast,
tuleksid rõõm päästaks murede vaevast.
Hüüded sinuni ei kostu , üle tormituule,
palveidki jumalad , siit kauged ei kuule.
Side meil kahel pikemat aega katkenud,
jääb telepaatja kui igatsust oled tajunud.
Ootuses hommik silmad unele suigutas,
päev koidikul päikest , viivuks ilmutas.
Uduvihma pilve , tema helk siis mattus,
vaatan teele lootuskiir sombuga kattus.
Äkki kaugel näe armas , kallis sulle kuju,
astub reipalt , kandes kirjut vihm .....
Märg ja Kõva
Laksuta lõugu, laiuta jalgu,
Ära ei armu, aru andnult;
ei mäleta, sest sinna palju mahtund;
jahtun, igal real, igast veast ei näe head;
pandin pead; kuid eks nii peab;
kui emotsioon vaid veab;
seda iseloomu:mis terve elu ula peal;
ulatan mooduse; loovusest koorudes;
millest pääseda ei saa solvudes;
soov unelmas; seni kuni süda rinnus pummeldas;
jupi pauguks jääbki see juubeldav; peatükk;
kümnes kükk; puuduv süü; maha langenud müür;
viib ühte suunda vaid peos kõvanenud tüür;
meie sajandi noorusele omane; onane;
üle punktide ja komade, tagasi oma kohale;
ruti .....
Istmed
Kuidas jõudsin siia
Kus ma olen hetkel
Olen hetkel
Maaliinibussi tagaistmel
Vastasistme seljatoele
On kirjutatud
Markeriga
Taavi on munn
Nätse leidsin ka
Istme alt
Ja sosinad
Kuulen
Vastasistmel istujalt
Kui kuulan
Hoolega
Ja iste
Kus ise istun
On punane
Veidi katkise istmekattega
Ja siia istmele on kirjutatud
Mina olen munn
Mina kirjutasin selle
Markeriga
Siia
Istmele
Kus ise istun
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....