Sõnale avatud leiti 119 luuletust
Avatud silmad
Meil avatud silmad
Aga vaatame mööda
Näeme kõike
Aga ei näe
Kas me silmad kohtuvad kuskil mäel
Kui ma just ei maga ja und ei näe
Ei näinud ma sind
Ei vaadanud sind vaid - seda teist
Ei märganud sind vaid - seda teist
Teiselpool mäge kumas tundmatu maa
Miks keegi ei raputanud mind - ei ärata
Mööda vaatasin või läbi
Ehk vaatasin sust läbi
Olin pimedaks tehtud
Öös kumas kuu
Keegi raputas, tõmbas mind kaasa
Käskis ärgata, valguse poole vaadata
Avasin silmad, et vaadata
Kartes ise silmi avada
Öö silmist oli kadunud .....
Avatud
Aeg on selline nagu ta on
nii siin kui kaugel kodust,
pinged tekitamas sõjatolm,
avades meile julmuse ust.
On elusid raisatud palju
selles kurjuse sõjarattas,
ajas ehk inimsugu harjub,
kuid ei jäta unustamata.
Hinged, nii noored kui vanad,
haiget on saanud ajatult,
kui neil ongi midagi vaja,
hoiame südamed avatud.
- Tarmo Selter -
2022
Avatud hing
Kohvreid pakib sinu mees,
kel äkki lapse-põlved alles…
Parem ära seisa ees.
Uks hinge-pärani tee talle.
Kui tal ei ole liivakasti,
milles mängust unistab -
las ta minna, kuni elu
teisipidi tunnistab.
Kui on ikka vaja, kes ta
kingapaelad kinni seoks -
las ta pusib omasoodu,
kuni muutub meheteoks.
Ja kui sina ikka alles
tahad olla emme eest -
ära imesta, kui poja
saad ja mitte meest!
/Mari*Uri/
Ärge ehmatage
Ärge ehmatage lumehelbe peale,
mis ühel hetkel jälle alla langeb,
luues lumekihi murule ja veele,
leides tee varjus sulamata hange.
Ärge ehmatage, nähes vetel kirmet,
veidi libedamaks muutumas on tee,
talv veel hetkeks näitab oma ilmet,
kuigi käes on tärkav kevade.
Ärge ehmatage, olge vastuvõtvad,
imetlege jääkristalli ilu,
varsti kõike rohelus on katmas,
ootama jääd uue talve võlu.
- Tarmo Selter -
2023
Soovunelmad
Ma tahan nii väga
päikesel paitada pead
Ma tahan nii väga
pilvilt pühkida pisaraid
Ma tahan nii väga
anda sul suudlusi õrnemaid
Ma tahan nii väga
istuda kuu varju peal
ja lugeda taevatähti
suveööl sumedal
Ma tahan nii väga
kuulda öökulli huiku
ja näha pimeda öö tasast suikku
Ma tahan nii väga
näha uue päeva tõusu
ja tunda ninasõõrmetes uue elu hõngu
Kevades on palju aega
Palju aega on veel kevades olles,
toas vähem istumist.
Loodus kutsub kui ema rüppe,
rõõmu rohket on ja avastamist.
Vaatad kuidas iga pung saab õieks,
igal õiel oma mesilind.
Vaatad rohul kastetilga helki,
päikesekiired helgil mängivad.
Märkad lepatriinut,
kel avatud on tiib.
Kuhu poole lendab,
ons' kodu kaugel siit-?
Lasen soojal vihmal
kosutada end,
kõik mõtted lasen vabaks,
las kevad kannab mind.
Kevad on kohal alati
Sind uskusin, kui ütlesid:
et tulen Su ellu tagasi
puhtana ja uuena nagu kevade.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et teel takistusi pole enam,
kõik saab olema kaunis kui kevad.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et toon päikesesära tagasi Su ellu
ja uue alguse saab me õnnekevade.
Sind uskusin, mul avatud oli
südamevörav Sulle.
Kuid ühel päeval teada andsid mulle,
et ei kingigi seda kevadet ma Sulle.
Kevad liiga hiljaks jäänud on,
jahenenud mu tunded.
Olen nagu tuulispask,
mis üle välja käib
ja eneses ei ole ma niiväga kindel.
Minagi ei ole selles kindel,
kas tahan .....
Kingitud päev
Täna murepäevad nurka heida,
heidame koos, mu sõbrake.
Täna ilm on imeline,
päike paistab sõbrakene,
oksal siristab linnukene,
sinilille õis avatud on veidikene!
Sinitaevas pole kurba nooti,
natukene vihmasegust lund,
tuleb hooti.
Kaisutusi, kallistusi,
neid ei tule puudu ometi,
kingitud päev toob rõõmu alati!
Polaroididel
Tartu pilte silmitsedes
tekliga volbriööl
tunnen, et tahaks minna tagasi
tahaks teha midagi teisti
ometi tollal,
ei oleks ma saanud neid kogemusi teisiti
endiselt sõnatu
kui Tartut vaatan,
mingi nooruse ihalus ja nooruse julgus
ja uued õppetunnid, iseseisvus
avatud peatükid ja armastus
kõik mahub nende aastate sisse
lõputud loengud, lõputud ööd
ühiselamatute vahetus
otsingud Zavoodis kinni pandud
"Kodu" laulu saatel tantsides
kõik need mälestused elavad minus
ja minu polaroidel,
hea, et nad on
Kevade igatsus
Lumememm hakkas sulama,
järjest kössi vajuma.
Vares kaabuloti peal,
uhkust täis ja kraaksus seal.
Koerakrants tiirles ümber memme,
viimaks ümber lükkas selle.
Varese rõõm valuks sai,
koerakrants sambana seisma jäi.
Lumememmest sai voolav, nirisev oja,
kevade tulek aeglane näib.
Süda on avatud kevadele juba,
päikegi üha kõrgemalt käib.
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Jõuluaeg kestab
Jõuluaeg see kestab veel,
ta kallis on ja kaunike.
Kuuskedel on särts ja sära sees,
terve nädala veel jõulumenu keeb.
Õrnalt uksele koputab jõulumees,
mõni riigikogu uks on avatud veel.
Öötaevas helendab valge kuu,
ta küll kõver on,
kuid lai ja lahke naeratus suul.
Jõulukuu pakub veel armastust suurt,
andeksandmist
ja rahu uut.
Jõudu ja jaksu juurde veel,
et vana- aasta kannatusi poleks teel.
Selge peegeldus
selge tugev ja aus peegeldamine
suudab teha peeglisse vaatamise nii tõeseks,
et isegi küünlaleek ei värele
kui autentsus lööb esile
ja kui vähe on inimesi,
kes tänapäeval veel avatud südamega
haavatud olekus suudavad tunnistada oma vigu
mitte käia süüdlasi otsimas
või nendele näpuga vibutamas
need, kes su vabandusi ei talu
need ei suuda ka ennast välja vabandada
nende jaoks on elu kui tippsport
kus iga kukkumine on kui paanikaosakond
kuhu kindlasti sattuda ei tahaks
konstruktiivsel kriitikal on alus
ja on alati võimalik ennast muuta,
seni kuni hindad ja l .....
Päkapikk eksinud on teelt
Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.
Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.
Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.
Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.
Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.
.....