Sõnale brad leiti 200 luuletust
Kui sópru ei ole
Kui sõpru ei ole,
Siis kommi saad.
Kui sõbrad sul on
pead jagama.
Kui sõpru ei ole,
Siis halb on su meel.
Kui sõprad sul on
On parem see.
Kui sõpru ei ole,
Siis kõik endale saad.
Kui sõbrad sul on
On osa nendest ka.
Kui sõpru ei oleks,
Näita palun!
Ole hea!
Kuidas saaksid elada?
✪Vabas Õhus✪
Täna vabas õhus
Sõpradega taevas keerlen
Täna vabas õhus
Suhtlen vabas keeles
Õlled,sõbrad,rannad
Eelmisest suvest veel on meeles
Tripib kuhu tahame
Pole keegi ees teel
Nii me kõik koos
Palju on ees veel
Ilus suvepäev, päike, soe meil õhk on
Veeta sõpradega aega
Sellel püsib põhirõhkond
Ja kõik mis täna toimub
Jääb tänasesse päeva
Kes,kus,mida
Ära tühjast pead vaeva
Täna oma crew seltsis
Tunne nagu oleks taevas
Aga perse võõrad veltsid
Muredega end ei vaeva
Ja kõik kohustused jäevad
Homsesse
Päeva!
Me pidutseme,tiirleme
Loome oma ga .....
Ühiskond
Ilusate mõtetelinn oli vist ju tartu ?
aga meie ?
Lähme ära Harku.
sest seal kõik me tuttavad,sõbrad, nagu üks pere.
lähme - lähme - ütleme neil tere
aga enne, läbi Lasna - Stop maardus
tirime naisi linnapealt nagu kalu veest Mart Laagus
puud on raagus
õhtu saabus
nüüd
ma langen taevast nagu lennuk piloodita
kui sa ise täpselt ei tea
ära palun meile soovita
kalamajas esimest korda getsi said sa proovida
peale esimest mahvi
sa kukkusid üle parda, uppusid, oled vardas!
Selg sirgu, ära karda
august välja aitab iseloom
seega võta teekon .....
Kas te pole?
Tahaks visata pudelid kiludeks,
seinad lükata ümber
nii, et lagi pähe ei kukuks.
Tahaks karjuda pikalt ja kõvasti,
kuid häälepaelu pole nii palju
ja kopsumaht liiga väike.
Tahaks lüüa hambad kurku,
ka parimatel sõpradel,
ilma et ise lõuga saaks.
Tahaks panna endale käe külge
nii, et jalad lõpuks paigale jääksid,
ja eluvaim väljapoole.
Kas te pole kunagi vihased olnud?
Jan Mercurium
18.9.2014
Rest In Peace
See pole kõik minu süü,
see, mis siin juhtus.
Sind enam pole nüüd,
meil plaan linna minna luhtus.
See õhtu veel kauaks meelde mul jääb.
See õhtu, kuis põletasin käed.
Seda tea, et
See õhtu, mil lahkusid sa,
sõbrad sind mälestades...
...langetavad pead.
Kõigil kurb on meel...
...ja pisarais nägu.
Süüdatud küünlad
ja hauale viidud lilled...
...miski pole enam endine...
...jälle üks sõber vähem...
...on see elu vast üks suur piin...
04.03.2008
Tähtis päev
Mul on täna tähtis päev,
täitsa pidu kohe -
külalised tulevad
aknast justkui lohe:
üks toob õnne,
teine rahu,
kolmas oreooli...
Kui ma oleks nooruke,
ei siis kipuks kooli -
oleks oma sõpradega
annetatud kingis,
lehvitades tiivakesi,
lendleks eluringis...
Koduõppel.
/Mari*Uri/
*
Olen väsinud sinust ja
sellest mis sa teinud oled
sinu juuresolek ja viibimine
on tõeline piin,
ma vihkan sind südamest
mine ära, palun lahku,
ma palun tõesti
Kõik need aastad
mil olid mu juures
tegid mulle rohkem
halba kui head
sa olid alati öelnud,
et me oleme parimad sõbrad
kuid tuli aeg kus
sa tulid ja tegid
haiget see kõik läks
otse südamesse
kes tead .. kas tead
need haavad ei iial parane
nüüd on aeg
kus Sinu nägemine ja kuulmine
on veel hullem kui surra ...
A.
sünnipäev
Täna on tähtis päev,
ju sul on sünnipäev.
Kingime sulle midagi,
et rõõmustaksid vägagi.
See on sinu päev,
sa saad ju aasta vanemaks.
Tänane hommik rõõmustab sind,
sest sinu akna all siristab lind.
See päev sa saad kingitused
ja sul on nägu täis sära.
Kõik su sõbrad soovivad õnne
ja see päev jääb sulle kauaks meelde.
I.R.
Mõtisklus.
Ilmuvad täies üksinduses, mälestuste tolmud,
neid unustustetolmu õhkõrnast kihist puhastan.
Mõtlen siis kõigele sellele, mis kunagi olnud,
mõne meenutuse peale ma endiselt punastan.
Unustama kipun kauneid aegu, halvaga asendan.
Mõne asja meenutamine on jällegi mõrkjalt magus.
Mõni südant valusalt riivab, sisemust masendab.
Kurbi sündmusi minu mälestustes piisavalt jagub.
Vead, halvad teod, end nende pärast siiani nuhtlen.
Ei saa olla nende üle uhke, ei saa neid ju unustada.
Hoolimata sellest, et mõnega neist ma veel suhtlen,
kes mu tegusi tundsid, siiski ei saa .....
Tänutäht
Mõnikord on tunne mul,
et olen juba läinud...
Sest et nõnda pika tee
olen maha käinud.
Äsja oli juudi juubel,
nelikümmend neli,
õnnitlusi saatsid sõbrad,
tuttavad ja veli...
Kõige rohkem pakub aga
pinget minu pere:
olen andnud neile oma
eluloo ja vere -
nemad mulle unistusi,
lootusi ja usku,
mis ka ainult vaimuna
mu südamest ei kustu!
/Mari*Uri/
Mälestuste allikas
Istun mornilt mõtete metsas, mälestuste allika äärel,
näen sinikaid ja vere plekke, enda tuimaks jäänud jala säärel.
Mu katkised jalad, mind enam siit ära ei kanna,
mulle mitte miski enam paranemise lootust ei anna.
Inimene, kelle pärast jooksen verd, ta on mureta,
kuid mina vindun ja olen mure sääskede pureda.
Kuu peegeldab ta nägu, sillerdab temast allika pind,
puruks rusutud kurbusest on mu rauge rind.
Vileda tuule keerutav hingus,
ta nime mu kõrva vingus.
Kunagi ammu, ta ilusad pruunid silmad,
muutsid ilusaks mu kõige tormisemad ilmad.
Kunagi ammu, .....
Neiu astumas ellu
Palju õnne sünnipäevaks punapõskne, vaikne plika,
jäägu su mõteisse tarkus ja südamesse romantika.
Olgu alati su põsed kastetud ladvaõuna rõõsas,
las edukiired mänglevad su rajal, kui seisad elu õnne lõõsas.
Kui elu kurnab küüru või kulutab su käsi,
ära pead longu lase, ära iial väsi.
Tea, et sõbrad on su ümber, su kõrval alati,
isegi, kui saatus valib su peatuspaigaks palati.
Praegu oled sa kaitstud, kui pesamuna,
tea, et elus võid sa puruneda rõhutuna.
Hoidku alati püsti, libedal teel, sind positiivsed mõtted,
olgu hellad su vastu tahte j .....
Kevadel
Kindad rebin käest,
võru rebin suult,
laevukesi lasen
voolu allatuult:
minge, sõbrad, minge,
leidke oma tee,
koski, keeriskäike
ärge valige!
Minge, sõbrad, minge,
võtke otsetee –
mered jälle lahti,
on ju kevade!
Mina seisan siin
ja vaatan teile järgi,
kuni veel ei tunne
varbaid porimärgi…
Mina seisan siin –
see on nüüd minu töö,
mille mulle andsite
täna üleöö.
/Mari*Uri/
Taevalik hetk
Taevalik hetk mind puudutab,
su unustamatu kirg lummab mu südant.
Sa oled mulle seltsiks iga hetk,
kui üksildasena ma tunnen end.
Oli veel päike igas päevas,
olin veel õnnelik, muretu, rõõmus.
Olid veel sina alati mu kõrval,
Olime veel suurepärased sõbrad.
Veel päevi oli väärikaid, kauneid,
kui me koos vaatasime laineid.
Kui siis päevad möödusid,
ja Sa mulle selja pöörasid.
(Gloria)
Minu suurimad vead
Minu suurimad vead
on teinud mul
kogunisti
suurimat head.
Minu nii-öelda
suurimad sõbrad
on lõppeks olnud
kokkuvõttes
need suurimad tõprad.
Minu sisemine hääl
on kostunud ka väljast
tihtilugu,
tuleb välja...
Ja ma ei ole
kindlasti ainuke,
kelle teel on veel
kõigutamatult komistuskiviks
see õnnistav
arvamuste paljusus.
/Mari*Uri/