Sõnale depressioon leiti 44 luuletust (copied)
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Depression
If i had the choice between life and death,
honestly I would be dead.
My birth was a mistake,
but my life I can't take.
If my life I would end,
then my friends to death I would send.
Now hear me out alright,
suicide isn't right,
but suffering aint better either.
I don't wanna die,
but neither do i wanna slowly wither.
I've had enough of this bullshit,
since almost everyone i know is full of shit.
Goodbye.
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
Mis on minust saanud?...
Poolsurnud olend, põlvili maas
palumas maailmalt halastust
peeglis näen põlatud koletist taas
käitun iseendaga alatult
Vihkan oma hinge ja nägu
ei suuda seletada oma tundeid
Kardan iga minevikus tehtud tegu
Ei iial andesta ma endale neid
Mu sees keevad kurbus ja viha
hirm inimeste eest mind saadab
Tahan peksta oma enda surnukeha
ja vaadata, kuidas see veritseb
Kurbus on mu kaaslane, mu elu
ta on alati seal, kus mina olen
olen kõigest ta tühine mängulelu
mu väärusetu hing tühjuses põleb
aastaid on ta mul pidevalt järgnenud
tema nägu ei taha enam näha ma!
.....
Ma tahaksin....
Ma tahaksin pead peksta vastu kiviseina
Kuid pole seda erilist paika veel leidnud
Ma tahaksin sõrmenukid lüüa veriseks
Kuid hiljem tekib raskusi nende varjamisega
Ma tahaksin vajuda veepõhja
Aga mul puudub julgus
Ma tahaksin mööda minnes kõndida kihutava auto otsa
Kuid samas ei taha teisele tekitada kauakestvaid süümepiinu
Ma tahaksin žiletitera suruda tugevalt naha sisse ja
vaadata, kuidas veri voolab mööda käsivart alla
Ent ma andsin sõna, et ei tegele enam oma pahega
Ma tahaksin langeda kaljult alla
Kuid mulle ei meeldi piinarikas surm
Ma tahaksin nö .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
Muuda oma elu paremaks
Sa räägid ainult halvast,
mitte heast, vaid pahast,
sa tahad minema siit kohast,
eemale oma vihast.
Sul on kogu aeg depressioon,
kuid mis on sinu missioon,
sinu maailma visioon,
kas ainult kurb emotsioon,
või on midagi enamat.
Kas on üldse midagi kenamat,
sellepärast ütlen sulle,
et ela elu elavat,
ära üldse kuula teisi,
tee nii nagu sulle meeldib,
küll maailm selle ära seedib,
peaasi, et ise naudid.
ENESEKAOTUS
Vahel peegelpilti vaatan
kas seal olen mina.
Ajuti end justkui kaotan
ei tunne ennast ära.
Ühel hetkel kõrgustesse
tõusen linnutiivul.
Peatselt aga põrgutesse
langen hirmuviivul.
Hingesoppi õudus imbub -
kutsub põhjatuse vägi.
Appikarje öösse sumbub
haarab sügaviku käsi.
Piinab juba põrgukära
hajub minu meel.
Aga siis end tunnen ära.
Pääsen. Seekord. Veel.
Depressioon
Tõmban teki üle pea,
täna kedagi ma nägema ei pea,
ei taha,
teki all pimeduses
olla on hea-üksinda.
Pigistan kõvasti silmad kinni,
pimedam on veel,
kollased ringid
virvendavad silme ees,
ilmuvad punased ringid
ja valged ringid veel,
musti ringe ei näe,
neid ei olegi.
Mõtlen kollase ringi sisse end,
süda soojeneb,
nüüd küünlaleegi järgi,
hing mul igatseb.
Valge ringi sisse peidan end,
seal silmipimestavalt ere,
valgus põimub soojusega
Tere,Elu,Tere!
Tõmban teki ära pealt,
jään rahus uinuma,
uut homsetpäeva ootama..
Ükspimedus ja olendid
Iga kord kui avan akna,
et süüdata sigarett,
avan ka akna nendele olenditele mu peas,
keda päev läbi seal ohjes olen hoidnud.
Nad sosistavad mulle sõnu,
kõditavad jalataldu,
painutavad mõttevoogu
meelitavad raisad
Meelitavalt kutsub mind ka maapind,
olendid ainad õhutavad takka:
“Hüppa! Hüppa!
Kalluta end veidi veel,
siis oled sa üks lumega,
üks maaga,
üks pimedusega -
ükspimedus.
Hüppa!
Hüppa, ükspimedus, hüppa!”
Kuid miks ma seda siis ei tee?
On kuskil kübeke lootust?
Lootust, et teed käänduvad,
sõnad väänduvad,
et normaalsus pahupid .....
See on mu elu
Kuulen samme,
kukla taga
lähenemas minu poole.
Tema ongi see,
kes kaugelt
jagab hoope.
Kus on su julgus?
Sa häbematu.
Anna rusikas,
las ma näitan kuidas
lüüa,
läbi näo
südamesse.
“Ma ei saa”
ütled.
Ole siis pealegi
see prostituud,
sealt
tänavanurgalt
kuhu ma purjuspeaga
oksendasin.
Aga palun,
teinekord kui lähened
koputa õlale
sest seljatagant
lööjale,
nii pagana raske
on
andestada.
Pealkirja mõte sul
segaseks jäi?
Loe siis uuesti.
Surnud ring
Nüüd istun ma siis siin,
kus kunagi me kehad sütitasid
lampe,
kus kuulen siiani veel sinu
samme,
kuni armsas pitsis suuni tõusmas viin.
Siis läbi udu ma püüan helgeid helke,
mis valgustaks mu teadvust ja mind siis
taas maale tooks, et kahetsuse pendel
mind hüpnoosi ning end haletsema viiks.
Kuid pohmelli järel naaseb surnud ring.
Taas tuigerdan ma
mälestuste rägastikus,
kuhu viind mind
teede juhuslikkus
ning öö hämaruses huulil maandub gin.
Möödatabamus
Cupidot tabas kord ka depressioon
näos naerusuu tal õelaks irveks tahkus
ta ütles puhkan mitu aastat joon
käest pillas vibu nooled- kohe lahkus
Ilm paanitseb kes ära teeb ta töö
on kadund käed mis armu jagavad
kes määrab nüüd kel kuulub kelle öö
kes kellega mis kombel magavad
Üks suvaline ingel mitmes mõttes
peas kandis prilli- kangemat kui luupi
need kaotas- suvalt sihikule võttes
meid tabas siiski kuigi sihtis huupi
Mind tabas otse silme vahele
sind mulle tundub ühte õlga vist
su pilgus ripun ja ei pane tähele
su ilmest õhkub kurja põlgamist
Su .....
Loomine - Looming
loomine loomisest
pidime looma kohviku
oma unistuste kohviku
tervisliku eksole
sest ometi ma ju olin haige
sa olid esimene depressiooni diagnoosiv südamesõber
kes aru sai, et mul on probleem ja pakkusid koheselt lahendusi
aga tollel ajal oli pika puhkuse idee minu jaoks võhivõõras
ma oleks pidanud sellisel juhul kõik kaardid segamini lööma
kehtestama ennast uuesti
vaatlema ennast uuesti
uurima ennast uuesti
siin sa ennast ei leia
nad ütlesid
ja ma otsustasin juba ammu
minna teise linna
kus ma elavnen
sest rändurhinged teevad seda
õpetajahinged samuti
kogevad k .....
Kiirustad?
Kõik teadusuuringud kinnitavad
teadlased mõistavad- meie veel mitte
asulaisse ülesse säetud
kiiruse mõõtmise seadmed
nood mis posti otsas nägusid teevad
on hapra hingeeluga
Need mis pidevalt naeratavad
kui me korralikult liikleme
need on palju pikema elueaga
nende tervena elatud elu keskmine pikkus kasvab
Aga nood kes alatasa
kurjal ilmel meie kiirustamist põrnitsevad
paljud noist on depressioonis
on esinenud suitsiide
enese vigastamisi
osad löövad kõigele käega ja lihtsalt seiskuvad
Ei- mitte et aku sai tühjaks
lihtsalt jäävad tühja pimeda pilguga
post .....
kavandatud
See kõik oli kavandatud
Mul oli stsenaarium juba enne kirjas
Armastuse tähendus
Süda oli vaba ja avardunud ja oli aeg leida tühjale kohale uus täide
Kõlab robustselt aga ma ei mõelnud nii
Aga see, mida ma vastu sain, üllatas mind ennast
ja niitis jalad alt
Universumi ees tuleb soovidega ettevaatlik olla
Aga valmisolek oli olemas ja teadmine, et see juhtub,
aga mis kujul,
selle olin enda jaoks vabaks lasknud
Ma tahtsin kogeda
Tahtsin armastusse sulguda, süveneda ja uppuda täiesti sisse
et see haaraks kogu mu olemuse
olin nii veendunud, et nii teen vaid õiget asja .....
valged seinad
Valged seinad blokeerivad vaatevälja
depressioonis ravitav neelab tablette
arstid eluohtliku diagnoosi panid
haige hing vajab ju ravi.
Aietan samas palatis voodis
kurat, ma ometi terve
ei suuda lahendada probleeme
nõdrameelseks tembeldati, hullumajja toodi.
Arsti kirjaoskamatust patsiendikaardil
vahtimast olen juba väsind
möödas üle kahe tunni
mõistus neil tänapäeva tohtritel
ei hammusta üldse läbi.
Viimaks sirgeldab paberile tähed
vajalikud sümptomid puuduvad
normaalseks tunnistamaks
valged seinad blokeerivad vaatevälja.
Neelan tablette...
haige hi .....
mustas ülikonnas mees
Mustas ülikonnas mees.
Must auto peatub maja ees.
Tuli nõudma ta oma võlga
Sinu käest.
Haarab lipsu kaelast
kägistab välja rõõmu
jättes Sind põrandale
elutult lebama.
Teadvusele tulles on
Su pea paks ja süngeid
mõtteid täis süstitud -
depressioon ja üksildus
on tema tugevad relvad
inimese enese vastu.
Mustas ülikonnas mees.
Külas käis. Lips maha jäi.
Minule silmust hoidma
mis kinni püüaks ülemäärased
unistused ja õnne.