Sõnale druk leiti 214 luuletust
"Haiget tegemise tagajärg (tunnetega ei mängita)"
Miks ütlesid, et armastad,
kuigi tegelikult ei armastanud?
Ma ju arvestasin sinuga,
kuid sina vaid mängisid minuga.
Palju õnne! Nüüd on see käes!
Minu valulävi sai ületatud.
See on haiget tegemise tagajärg,
loodan, et õpid sellest midagi.
Miks, miks, miks...
mõtleb Väike Tydruk kaljuserval.
Täna öösel on torm,
kuid pole kedagi ta kõrval.
Pole kedagi, kes lohutaks,
pole kedagi, kes mõistaks,
pole kedagi, kes armastaks,
pole enam kedagi ega midagi...
Hommikul ongi hoovus
randa puistanud väikese neiu...
Kaljuserval istub nüüd poiss.
Tema mõtted .....
"Kord sa mulle ütlesid, hüvasti!"
Sa eksisteerid ainult minu mälestustes...
Väike Tydruk, pisikene ingel...
nukker, kurb ja õnnetu.
Kord sa mulle ütlesid: "Hüvasti!"
ning läksid...
sa läksid merele
ja ei tulnudki enam tagasi.
Sind majaka juures oodates
muuli peal, juba aastaid tagasi.
Olid silmad suunatud tormisele merele,
kaugusesse, kus silmapiiri ei paistnud.
Nüüd vajunud veteavarustesse
sinna, kus sul nüüd on hea.
Sügavale põhja, kaugele ära,
kus valitseb pilkane pimedus ja haudvaikus.
Nüüd unenäoks muutund oled
ja unenägudes end mulle ilmutad.
Sa ilmud kui ingel, kahju .....
"Väike Tydruk leidnud rahu"
Möödunud on aasta ja
Väike Tydruk ikka veel üksi on.
Südamevalu viinud tal une,
seepärast magamata ta on.
Ja kurbusest sündind pisar
alla voolab mööda põske.
Enam pole kuldne ta kihar,
saatus sülle sadand raske.
Kätte jõudnud aeg lahkuda,
lahkuda igaveseks.
Seda võid uskuda, et
nüüd saab rahu
Väike Tydruk alatiseks.
25.10.2009
"Elas kord"
Elas kord Väike Tydruk,
kes alatasa pisaraid valas.
Koguaeg kurb ja õnnetu
ning oma kurvast saatusest halas.
Elus väga palju haiget saanud,
maha jäetud palju kordi.
Seda taluda enam ei suutnud
ja valmis kirjutas kirja.
Ühel tormisel päeval
ta kõrgele pangale jalutama läks.
Oma eluküünla kustutas, sest
enam elada ei tahtnud.
Teda mälestama jäid paljud,
palju inimesi käis sel kaljul.
Seal, kus oma viimase sammu
ta teadlikult astus juba ammu.
17.10.09
Sellel pööningul
Sellel pööningul
suviti
endiselt tunda võib
kuivanud lestade lõhna
Seal on ööbinud
pikuti
nagu mustlased rivis
minu 30 mandrimaa sõpra
Aga talvel on luugid ees
Külm ja pimedus, ei mingit elu
Mantel varnas kui varitsev mees
suurel tüdrukul peale toob pelu
Aga talvel on luugid ees
pesu külge on külmunud klambrid
ainult taskulamp valgustab teed
tahaks kiiresti tagasi kambri.
Seal on olnud mul
alati
aega ja ruumi et
tunde vaid endaga olla
Pilvist kui vihma
valati
selles katuse muusikas
polnud tahtmist tulla alla
Seal mu mängumaa
siiani
o .....
lastekodu agnast
Toas voodiserval tihti ma unistan nüüd siin ,
et mööduks päev ja õhtul saaks koju tagasi . Ja
öösel taevas tähti siis üle lugesin kui unepealt
ma äkki taas nutma puheksin .
Ref : Nüüd lastekodu aknast ma maalin pärnapuud
näen suurim sadu lakkab ja vakka jääb ka tuul .
Kus on mu ema , isa oh ütle kulla puu . Kus
leida võiksin nemad mu igatsus on suur .
Ei lootust too tema , ei lootust toida puu .
Kus tähistaevas särab seal läbi pärnapuu .
Ma mõtlen sulle ema sa olla võiksid siin , siis
tulla võik ka isa kes minema meid viiks .
Ref : Nüüd la .....
Väike tüdruk ilmutab end unenäos
Ta säras kui Siirius,
väliselt näis ta õnnelik.
Ta rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdun´d kurbus.
Nüüd särab tähena taevas
ja unenägudes end ilmutab.
Ta ilmub kui ingel valgel pilvel
ja õrnalt sind puudutab.
Ta puudutus on õrn
nagu oli ka ta suudlus.
Vähesed seda tunda said, sest armastus-
-see ta elust puudus.
26.10.2009
Väikse tüdruku lõpp
Istub väike tüdruk kaljuserval.
Tüdruk on väga kurb,
õnnetu ja masenduses,
sest pole kedagi ta kõrval.
Pikka aega teadmata suunas
elumere lainetel triivimas.
Kui päästjaid kohe ei tule,
siis varsti näeb teda uppumas.
Tüdruku keha on külm,
sest kaua olnud jäises vees.
Kuid veel on ses eluvaimu sees...
...sammu kaugusel ootamas surm.
Keegi teda ei mäletaks
ja otsima ei hakkaks.
Keegi teda ei tundnud,
taga nutma ei hakkaks.
Miks elu nii ebaõiglane (?)
ja inimesed nii külmad on (?)
Terve maailm magab veel
ja ei näe väikese tüdruku
kurba lõppu pealt.
.....
Väike tüdruk armuvalus
Istub akna juures armuvalus
nägu pisarais väike tüdruk.
Jälgib aknast kaunist lumesadu
endal suus on nutumaik.
Istub üksi ja vaikselt,
ta jälle haiget saanud.
Ilmub palgele tal pisar,
armsam tagasi tulla lubanud.
Möödub aeg, kuid ei tule kedagi.
Langeb järjekordne pisar.
Tüdruk loobub ootamast, sest saab aru-
-tal pole enam kedagi.
Keegi ei lohuta, keegi hooli
ja keegi ei räägi ta´ga juttu.
Keegi ei näe, keegi ei kuule
läbi pisarate ta nuttu.
Tuleks kannatustel ükskord lõpp
ja paistaks jälle päike pilve tagant.
Tahaks õnnelik olla temagi
ja oleks .....
Andes ära armastust
Kas te teate, kes ma olen,
ilmselt mitte, kes mind ikka teab.
Aga ma olen üsna kindel,
et teda te teate.
Tema, kes ta on iidol,
väikeste tüdrukute jumal.
Tema, kes ta kunagi ei eksi,
tema, kes ta murrab südameid.
Ja mina olengi üks kild,
üks tema hävitatud kild.
Ma andsin kõik ja olin loll,
vastu sain ma irve.
Arvan, et tema ka mind ei teadnud,
kes teakski,
ma olen ju vaid hävitatud kild.
Peata kana
Huvitav mis tunne on olla,
kana kellel pole pead.
Kas ainult karjas
oskaks olla ta ?
Huvitav mil saavad tasu
need, kes ülekohtused
liiga isepäised, uhked,
sõjakad ja veidralt tihked.
Huvitav kas iial saavad
aru oma veast
või elulõpuni end
ingliks peaks ?
Kas sõimaks kanaks lähedasi,
endal läheks halvemini,
oleks aeg neil lahkuda
oma ego kokku pakkida!
Mõnus jõuluõhtu
Lapsed lumesõda tegid,
jõuluvana õues nägid.
Ema tegi jõuluroad,
lapsed kaunistasid toad.
Põnnid salme kordasid,
uksekella peale tormasid.
Astus sisse tähtsaim mees,
palju kinke koti sees.
Jõulumehel pikk on habe,
poistele ta kinkis kabe.
Tüdrukud said kenad barbid,
mõned aga ehtekarbid.