Sõnale edasi leiti 582 luuletust (pop)
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Kalleim aare
Iga laps on emale kalleim aare,
justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.
Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.
Mu Eestimaa
Mu jalge all kivine maapind
Mu juukseid paitab meretuul
Ning südames kõlab üks laul
See näitab mulle teed kui minna tahan
See tõukab mind edasi kui kardan tulevikku
See on see miski mida näed mu silmis
Koos selle lauluga
Seisan ma kivisel rannal
Ja annan oma südame sulle
Mu Eestimaa
Kodumaa muld
Seal kus on valguse hari,
Seal kus on südamekuld,
Olla seal alati parim,
Kus on kodumaa muld.
Seal mu hing on alati,
Kus esiisade hüüd,
Veri mis maa eest valati,
Minu sees voolab nüüd.
Lõpuni käima pean tee,
Mõõga maasse surudes siis
Ja järgi kes tuleb veel,
Ta edasi jällegi viib.
Põlvest põlve läheme nii
Ja südamed täis on tuld,
Alati parem on siin,
Kus on kodumaa muld.
Tauno Rahnu
Õnnelik ema
Mõistus jaburalt tunnetest tulvil.
Mu pojal on sünnipäev!
Aeg armutult enese aastatel hulbib
ja aina edasi läeb...
Meenub õhtu ja öö ja ta saabumistund -
hing pilgeni armastust täis.
Veel hommikuhakul ei saanud ma und,
mu elu kui muinasjutt näis.
Ja tänagi uhkusest pakatab põu -
teha valikuid oskab ta õigeid.
Kuigi maailm nüüd pole vaid kodune õu,
tean, et hakkama saab elus kõiges.
Viies sünnipäev.
5 aastat tagasi ta sündis,
mõne aja möödudes juba kõndis.
Aeg ajalt teinud ka pahandusi,
kuid on ta ikka su suurimaid varandusi.
Sinu väikene armas tüdruku tirts,
ta vahepeal ka natuke pirts.
Need 5 kiiret aastat läinud on juba,
tema naerust tihti kajab su tuba.
Ta rõõmu hüüded ja mõned mured,
vaid sinule ta neid rääkima tuleb.
Sinu oma, sinu pisike printsess,
vahet pole kas seljas tal kleit või tress.
Sulle aina enam ta rõõmu pakkuma hakkab,
ta naer su toas kunagi ei lakka.
Koos olete te lahutamatud,
seotuks jääte ka siis kui hetkeks lahutatud.
Kokku saad .....
Rõõm hetkest ilusast
Olgu rõõm, see tänasest päevast
Olgu hetk, mida nautida võib
Olgu ilu, mis säramas silmas
Olgu puudutus soojem see veel
Vaid seda olen oodanud
Seda hetke, mis nii suur
Vaid see retk, mida leidnud
Kuhu viinud on elusuund
Suurem on see
Vaid Su naeratus muudab kõik ilusaks
Saan ma tunda, et õnnelik ma
Unustada kõik mis olnud on valulik
Ja edasi minna vabana
Armastus teeb haiget
Armusin sinusse,
nägin sind sisenemas minusse
minu südamesse
kehasse
tundsin rõõmu oma kehas
süda töötas kui suurlinna tehas
ei teadnud mis edasi
kas õelda?lihtsalt sedasi?
kartsin kui ütlesin
nüüd kahetsen
sain haiget
lihtsalt haiget?
oh ei,see ei ole lihtsalt valu
tunne nagu südames oleks torm raju
pisarad,pisarad ei midagi muud
enam ei paista päike,ei näe isegi kuud
Hundina olla...
Kui öises,pimedas taevas,
on kuuvalgus mind võlumas-
siis võiksin hundina olla,
kes uhke ja vabana elab...
Tahaks kuuluda hundikarja,
tunda end ühena neist.
Kus reeglid on kõik paigas
ja usaldatakse teineteist...
Nendega koos jahti peaks,
õlg-õla kõrval jookseks...
Tugevad kehad,meeled valla,
veri pulbitsemas soontes....
Hundi tarkus-on see jõud,
mis aitab tal ellu jääda.
Kuigi kiskja,on tal ka õrnust,
mida tuleb osata vaadata....
Tahaks suruda näo vastu koonu,
tunda pehmete karvade soojust...
Nautida kollaste silmade pilku,
kus kogemusi,teadmisi palju. .....
Talv
Talve ootustest olen ma täis,
eile mul esimene päkapikk käis.
Arvasin alguses, et tema on ema,
kuid ema arvas, et ikka tema.
Õnneks pole ka kooli enam,
seda kinnitas mu armas vanaema.
Tunnistusel sain kõik viied,
õpetja ütles mulle nii on edasi saada kiirem.
Suvepuhkusele!
Näe, kevad lehvitab, teeb pai!
Soe päike suve algust teatab.
Meil kolmas aasta otsa sai -
kõik õppetööga seotud peatab.
Taas õpetaja jagab mappe,
neis te enda tehtud edusammud.
Ka emmed koristavad kappe –
sa kärsitusest trepil tammud.
Nüüd aeg teid suveteele viib
ja päike pruuni jume annab.
Toob naeru näole kirjutiib
kui tuul ta maasikale kannab.
Aeg edasi kuid ikka rühib
ja sügis piilub õunapuul,
tuul sügislehed kokku pühib
me kohtume taas naerusuul.
Sügis
Lehed loovad värve ja langevad,
Puud ja põõsad kurvalt tuhmuvad.
Ka minu lehed pole kangemad,
masenduse varjus, värvid hingest kustuvad.
Viivuks seisatan ja hingan.
Ja sügis mu üle võtab võimust.
Sammun edasi, ning tean kindlalt -
et talv sügisest saab võitu.
Võõras sõber
Sa tulid kui täiesti võõras
käes leekivpunane roos
kuid millega tutvust saab mõõta
kaua selleks peab olema koos
ühel päeval võõrast saab tuttav
vahel sõber kuid hoopiski võõrdub
elu kahjuks me ümber on ruttav
tuttav möödub, kuid tundmatu pöördub
peatub hetk ja ma selgelt näen
nendes sinistes silmades ennast
hetkeks puutuvad kokku me käed
möödub hetk, aeg edasi lendab
aga kripeldus hinge jääb alles
kas me kohtume millalgi veel
kas öelda ma saan siis talle
mul sind näha on väga hea meel
Gailys
Purunenud maailm..
Sõnad on näilikult tühjad,
Pilk nii süüdlaslikult helge.
Südames kahetsuse kuhjad,
Hinges kõik nüüdseks selge.
Mõtted vajuvad masenduse rajale,
Tunded lahknevad raginal kaheks.
Seletusi võib anda ühele või sajale,
Jääda võib sellestki liiga väheks.
Unustuse rajad keerutavad üles tolmud,
Mälestusi sügaval hinges hoides ja peites,
Ununeda võib kõik kaunis, mis olnud,
Meenub alles vastastikku mälestustega seistes.
Nii tühi pilk, nii kaudselt selged soovid,
Nii kibedad, nii valusad pisarate varjud.
Kui selgus selge teadmine, et siiski hoolid,
Miks .....
Mälestused
Kui saatusetiivad sind kellegist lahku viivad,
siis tekib tunne, nagu kaotaksid oma lennutiivad.
Ei jaksa sa tõusta, ei jaksa sa olla
mälestus teeb haiget-
juskui trambitaks kõik jalge alla.
Aja möödudes tead, et oli koos olla hea,
tead, et kui kõik nii läks,siis nii ka minema peab.
Kuid mälestus tuhmub ja haiget teeb see,
sest sündmuste rohke on armunute-
teie koos käidud tee.
Sa vaatad veel tagasi ja imestama pead,
Et tegelikult isegi on see väga hea.
Hea on see, et kõik läks nii nagu läks,
kuigi aegajalt tunned end kui eksinud-
oma õige tee kaotanud laps.
.....
RIP kallis sõber
Sa läksid ja tühjus võttis su koha
tihe ja tummine tühjus
veel näen su samme kui vaatan maha
ja kuulen kuis vaikus kuhjub
kui seisatan tunnen sind möödumas
õhkõrnalt kui puutud mu vastu
justkui vaakumis olen ja löödud ma
sina siin enam iial ei astu...
täidab igatsus toad raske hingata
tahaks nutta kuid pole jaksu
miks sa läksid ma jäin ju nüüd sinuta
jah ma tean panid viimseni vastu
minu mõtetes elad sa edasi
minu südames sul oma tuba
õnneks hoida ma saan sind sedasi
ei pea mälestus küsima luba
Gailys