Sõnale edevus leiti 14 luuletust
Harakas
Harakas otsis vara,
näppas siit ja sealt,
ka hõbelusika viis ära,
otse taldriku pealt.
Kullast ehteid jahtis,
kulda armastas,
kõik need pessa tassis,
ehtis ennast seal.
Kädistas ja keksis
ühe jala peal,
kulda maha rapsis,
harksaba pealt,
oma sulestikku vist-häbenes,ei tea.
Harakas on edev
ja ei taipagi,
et tarkust tal ei ole,
mitte raasugi.
Salaneeger
Kutsun vanemaid koju
näitan neile, mis kannan
on tubli olnud nende poju
uusi asju neile kingiks annan;
vaatavad, et ma edevam
olen teistest ja mõtlevad
kuidas pesamuna varakam
kui minus tihti abitut näevad;
aga uus mööbel toas
on riideid ja pesa puhas
uued reeglid minu loas
kus rikkus ja edevus vohas;
uue tapeedi ette näitasin
tööasjad eest lükkasin
aga ära ehmatasin
kui punase noa nurgast leidsin;
seletasin ära, et värvipurki avasin
sulgesin kaane ja kohta näitan
et liistud punaseks värvisin
uhkusest edasi naeratan;
ja oma ülikonda kohendan
kä .....
Kollisioon
Ma seisan ristil- ristmik vaeb
mind võtta- kuradile saata
Teekäijal hinge puhtust kaeb
siis kutsub edevuse laata
Käib tehing kummalises tehtes
ma midagi ei võtta tohi
mu jaoks on edevused ehtes
kui loobun ise süüdi ära ohi
Päev viimse valge valab ära
viib meeletused silmist must
on sosinad ja salapära
uus ahvatlus kesk pimedust
Just siis kui laabub meelepiin
uus meelekindlus uus moraal
kuu tuleb näitab kes on siin
täis kiusatusi tuba saal
Ei tohi murda lilleõit
kuid süda ahastuses tingib
Ma sunnin südant- minu võit
hetk hiljem võta- ennast king .....
Vihm
Edevus, su tegelus, mu ees kõik nad vedeldund,
ajud pärsitult, päris hull, läbi närinud,
need pärdikud vaid mänginud- reaalsust ei väärinud,
hing käärinult, taga ajasid vaid sääri ju,
teesklesid väärikust, äriks sai ligimesi kattev muld,
ähib ja sügavamale end mähib- palumatta andestust,
timuka kirves justkui inglid taevast langenud,
see aju rakendus, möödus kasutult, paadunult,
õiges suunas iial ei sammunud, sõnad ei haakunud,
mõistus ei taastunud, ütles, et on vaba...
kui manipulatsioonile oli allunud, armetu!
Ma kisendan oma veritsevate kopsude põhjast .....
Köhi verd
Otsi, Otsi, kohta kus sa saad ja lükka teine sisse,
otsi Otsi, Kohta kus sa saad, ja külva neid hirme!
Kabuhirmus, mõrvarlikud pilgud, lidud ja lidud,
neuroosi kinni kiilund, maski tagant hapniku vaeguses,
piilud, respiratoorne, olfaktoorne su metamorfoosne,
kokutav morse, kordusest koosnev, süsteemne,
institutsioon, neuro-lingvistik piltliku koob,
definitsioon, illusiivne kihistatud ühiskond,
on selline periood, millel otsused teeb ajus hirmunud pool,
virgunuid siin soos, kemmerlingis sittumas koos,
propagandast üledoos, poliit vasektoom loom,
kõigist ja kõigest saanud .....
Sisaliku Sisin
Segadus, tekitab ainult segadust juurde,
Ja see segadus, tekitab vägivalla,
selge meel sellist emototsionaalsust ei valda,
Tunne, mis seest sõnadesse välja soovib pääseda,
kuulen suhet mis lugend, et pean päästma ta,
kuid käest ei ta soovi haarata, ehk see on uhkus,
edevus, ehk on see kurbus, mis tema jaoks etendus,
saades tähelepanu, igast valust, igast sõnast kasu,
et neid ära kasutada, tõe pasun tuli pasundama,
ei ta taha..ei ta taha, kartmas seda hala, kartmas,
mis juhtub kui teolt nad ta taband, siis salgab,
siis algab, nii aralt,piiludes läbi sõrmede vaatas,
mi .....
Unustuse Kuristik
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Mis sulle meeldib? Kui valetab keegi?
Või südant mis kogu väest vestab?
Kas tõde tohib peita? Kas siis;
Põgenemisteed üldse vaja leida?
Keda sa teenid? Kas ennast?
Mida sa usud?Kas ise ennast?
Või neid kes meeli on petmas?
Iga sõna, kus Mina on kõlaks, lõõmab,
õrnalt lükkab ja tõmbab, ei käse mul minna,
Sinust mööda, vaikin, jäänud olen võõraks,
üks sama ajastu, olen kasutu, pole vajatud,
kui tõde paljastus, mida nii pinksalt varjatud,
saamatult, unustuses armas .....
K6iksus
Kuristikult alla, vaba langus mind kandmas,
Polaarsust ei valda, ei usu head ega halba,
Vaid rahu sõja keskel tahtmas,teda ei tule,
Seda vaid kartmas, Pole loll kes teeskleb tarka,
vahest lihtsalt tead, et tuleb ülbikutele kesta anda,
Olen kõigest mina, suutmata lõugu kinni panna,
Tean, et see mind üks päev tapab, kuid tuleviku nimel,
Kavatsen oma eripära vabaks lasta, seni kuni jaksan,
Kõik on ühesugused, kõik on ühe suurused,Üks on erinev,
Juhatatud tuule keeristest, taeva kõrvetavatest leekidest,
kui vaid silmakirja-paber raha ja oma edevust teenite,
Iial pole sull .....
Kopikad ja tühjad pudelid
Oli kord aeg mil silmad avasin;
nüüd aga vaadates tagasi;
enamiku aja olin pilves ja magasin;
kõigest kõike teadjana arvasin;
kuid olin nagu kõik teised; parasiit;
Endiselt häbematult alasti madratsil;
Ehk pole miski väga muutunud;
Ehk see parasiitlus on juurdunud;
Nüüd vähemalt olen jultunum;
Ütlen julgelt välja mis juhtunud;
Enam lohutavat ega ikka ei uskunud;
Pigem vibutan näpuga ja tähtsusetut tähtsustan;
Kui mulle midagi ei meeldi; siis võib alata märul ka;
Kahju, et pole päris Schwartz, Vang Tamme;Staloone;
Vaid kalts Lamp parm sajandist ime punni jalas ba .....
Kasutu Ilutsemine
Mässaja kuigi millegi vastu pole mässata;
Elukad tahtsid tõe pasunat kõveraks väänata;
Kuid kukel pakt oli härjaga;ning uss armastas;
Kui valusalt tõega saab uhkuse urakasse käänata;
Rott lootis ainult pätsata kui kaval rebane;kass
Pigistas silmad kinni tal oma kasu teemades;
Kus ahv aina elavnes; ja ülbet tiigrit narris emaseks;
Pärast rasvase sea kõrval vere loigus lebades;
Truudusetust peremehele jooksuajal murdis koer;
Ja draakon põletas maha kõik metsad; tehes nägu
Et ta ei poe; kellele tasakaal looduses ikka loeb?
Peaasi et omal oleks aga soe; edevus ta moeks .....
Mürgine veri
Tõi mind siia malbus, kõigel millel lõpp algus,
samas sammus, kaugele polnud need jalad mind kandnud,
omasgugusega paarund, igavesti kohapeal tammund,
teesklemaks jaksu, kuid kõik on muutusteta,
meel mis ennast laseb petta, ehk ma näen midagi muud,
ja teistest seda sama eeldan, kuid mu pea ei keera,
iga mõte on tähtsusetu, kuulan kuidas nad tulevad lähevad..
peaasi, et nad on kähku teinud, mina ja mu veidrus,
juu olen ma teisest kangast tehtud, millele pole kohta,
mis oli alguses vale, seda ka lõpus ei suuda miski kinni hoida,
pole mina mida toita, tõde on silmas, kuid ii .....
Põrandale valgunud tint [2]
õhin nad seal peenral, põhi alt lendab leemjalt, kes keda keelab, kala vees, konksu alla alati neelab,
sõnade mängus, leidnud oma täiiust, ei mingit näitust, vaid perfektne hääldus, otse näkku, otse torust,
igapäeva jorust, seda hookust pookust mis koorus kui leidsin oma moodust, kuidas see mootor kokku jooksust,
kuulnud polnud, hullult korduv, konditsioon mis vaid ihadel hoidis fookust, väsitab mu noorust,
Räsida saanud enne kui munast koorund, Persse su õiglus, saad kirvega kuklasse, Õigluse tagaajamise tõttu
Hukka läks see..Kogu inimkonna tee, kõik ainult nõuuavad, v .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....