Sõnale eesti leiti 581 luuletust
Aprillinali
Nagu ikka, plirts ja plärts
kadus selja taha märts,
aprillikuu see tegi nalja,
lumehanged tõigi välja,
hoolimata kevadest,
rohelusest, päikesest.
Kuid on vanasõna see -
jüriööl on külmund tee,
siis ei miskit teha saa,
juunikuuni külmetab.
kuid kui praegu lumi maas,
on palju parem viljasaak.
Siiski ootame me veel,
endal kevad südames,
küll see lumi sulab ära,
veidi kannata veel täna.
- Tarmo Selter -
2024
Tulnukas 2
Tuli valgus taevas
üks võõras liik kosmuselaevas
pljana seisis sauna ees
oranži vestiga mees;
ei tunne Valdist kohe ära
omavahel puudu on sära
käiakse teiste vitupeadega saunas
endine oss omadega paunas;
naine kingituseks sai suu valgeks
mehisem mees tuli marjaks
kes varjutas oma sõpra
abipolitseinikust vaese tõpra;
ja nearderdhaalaste kultus
puhtalt irooniast sõltus
Rait on arst ja abikaasa
ei jää vaktsiinist tasa;
Jarmo peidab end maa all
toas ümbritseb fooliumist vall
tõe rääkis, mis Eestis toimub
ja aeglaselt Tulnukas aimub;
ja isegi Päts
ja .....
maa peal olla
ärkasin ehmudes
üles sellest keegi unes
silitas pead väga hellalt
nii et hakkas hea
oled see sina ema
küsisin vaikisid
ära läksid
vastamise eest
vist maa peal olla
on väga vilu viimaks
eemalt kohmasid
mida seal üldse teed
ons alles me keel
elus eesti meel
kuhu veel oled
täna kiiruga teel
ärkasin ehmudes
üles sellest keegi unes
hellalt silitas pead
korraga tundsin
ilmas kaua pole olnud
olla nii kerge ja hea
Munteerumine
Ma ei viitsinud etteütlust teha tänavu
vaid lugesin teadusartikkleid
passin praegu, õhk täis savu
tuba täis tühjasi pudeleid;
vanasti me keel sarnasem soomele
saksa mõju on endiselt paigas
igavene jälg ugri hõimule
muutus oli suht võigas;
sõna seest kadusid höölikud
sulghäälikud haihtusid
eitusverb en, ep ning muud
ei - eitussõnaga asendusid;
inglise keelele rohkem ühtsust
mis kasvas välja NSVL aja slängidest
"printima" ei kostnud enne suust
kui 90 lõpust ja ka muudest;
"trükkima" toorlaen saksast
30 aastat hiljem äpp, brokoli, vegan
jne muust ge .....
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Emakeel
Kõige armsam kõla on ema unelaulul.
Ja siiraim on väikese lapse jutt.
Eesti keele kestvus on me endi õlul,
see pole pelgalt muinasjutt.
Oma emakeeles vaid unistan ja loodan,
süda laulab eestikeelset laulu.
Omaenese mõtteid väljendan
esiisade keele kaudu.
Ja elutarkused kõik talletan
läbi ilusa emakeele.
Kui kord siin ilmas ma lõpetan,
emakeeles saatke mind teele.
Palju õnne Eestimaa!
Palju õnne Eestimaa,
sul südamest soovin ma!
Su üle sünnipäevarüü on kirev-
sinililledega kirjatud,
valgete ülastega põimitud,
mustikmarjadega ääristatud-rüü.
Su pidupäeval päike paitab ilma,
tuues rõõmupisarad silma.
Sel pidupäeval ei jää keegi
rõõmust ilma,
kurvastust tunda
pole aegagi.
Eestimaa sünnipäev on kevade hakul,
siis, kui elu uue alguse saab,
siis, kui õide puhkemas on maa
ja armastust puhtamat tunda saad.
Õitse ja haljenda nüüd Eestimaa- vaba maa!
Vabariigi aastapäevaks.....
Vabariigi aastapäevaks kaunid luuleread…
Tekivad kui seened…..metsas pärast vihma…
Tundub, et vist sellest…..kirjutama peab…
Muidu tähtis pidupäev mõnel läheb kihva…
Olen lihtne eesti mees,.....kiidelda ei taha..…
Korra aastas riigi ees, mütsi võtan maha
Nagu õigel eestlasel…..lihtne on agenda…
See on nõnda tähtis päev, et kärbes ka ei lenda…