Sõnale eestikeel leiti 21 luuletust
Taas sügisesse astun
Hommikul, kui ärkan taas,
end ajan vaikselt püsti,
voodi servalt tekk on maas,
küll üles tõstan varsti.
Vannituppa ennast vean,
saab pestud kõik, mis vaja,
unisena seekord tean,
et õhtul uinun vara.
Vaatan korra termomeetrit,
kargus vaatab vastu,
riietun ja kiirelt taas siis
ma sügisesse astun.,
- Tarmo Selter -
2023
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Naine
Naine pole omand, ta on naine,
naisele on tõesti antud võime
olla emaks, luua juurde elu,
ühiskonda tuua juurde võlu.
Naine, otsused on Sinu teha,
naisele vaid kuulub tema keha,
tema hing ja tema eluolu,
mured, rõõmud, kurbus ja ka valu.
Naine võrdne ühiskonnas on,
naisi vahel näiteks välja toon,
kahel rindel tööl ja kodus ta
tõtlemas on väsimatuna.
___
Naine, ole julge, ole ise,
keegi Sind ei kamandada saa,
tänapäeval kahjuks võitlemises
pidevalt Sa taas seksismiga.
- Tarmo Selter -
2023
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Hommikul
Igal hommikul naerata endale
kas siis mõttes või päriselt peeglis,
tõustes jäta vaid omale kanda veel
elu ilu, sest on ju veel keegi,
kes naeratust Sinu suul naudib,
silmisse sära veel toob,
minnes ta juurde, tee kalli,
positiivsust nii juurdegi lood.
- Tarmo Selter -
2023
Päike ja mina
Päikest pole enam palju,
pilverünkad laiuvad,
õhtul ainult päikest tajun
silmapiiril vajumas.
Päikesena särad Sina,
luues hetki säravaid,
nõnda päikseks saada mina
tänu Sinulegi võin.
Päike taevas, unenäos
ja meie oma südames,
ealeski ei ära kao,
on vahel peidus kurbuses.
Ava oma süda neile,
keda hoiad, armastad,
nõnda minagi nüüd võin veel
päikesena särada.
- Tarmo Selter -
2023
lase mul minna
lase mul minna,
kas pole ma piisavalt kannatanud
lase mul minna
sinna
kus paraneksid mu valud
kus ööminutid mööduksid uinudes
mit´su draamakeeristes suigudes
lihtsalt, palun
lase mul minna
enne kui syda mul tolmuks kuivub veel
siis lase mul minna
ja leia uus syda, keda purustada
neid sydameid palju on su teel
olgu sul vähemalt valutu
-Reijo Roos-
25.1.2020
nädal
mida ma kyll otsin
kuhu ma kyll pyrin
õhust ei saa kulda
ja tyhjast see ei alga
päevast päeva
aina maha jään ma
tahaks näha veidi vaeva
et saada kätte vähemaltki midagi
yyratust rahataevast
päevast päeva
kuulan teisi,
et ennast tappa
nad ei näinud vaeva
aga ikka juurde annan neile seda aega
minu omast, mida raiskan
aga äkki nyyd?
Äkki siit?
Äkki uus leht
Paljastab kõike ja räägib edasi
Või jään ma?
Aina sedasi…
-Reijo Roos-
2019
