Sõnale eha leiti 1261 luuletust (copied)
Hommik
Kuidas tulla hommikusse
öisest koidukumast,
kui Sa alles unedesse
läksid ehapunast?
Ava silmad päikesele,
siruta end välja,
päiksekiiri südamesse
püüa kohe täna!
Vaata ringi, tõuse üles,
naerata ja sära,
ärgates nii hommikuses
vaikuses ja käras.
- Tarmo Selter -
2022
Kunst on kunst
Kunst ei ole
kunsti teha -
kunst on kunstis
kunsti näha.
Kunst ei ole
kunsti näha -
kunst on kunstist
raha teha.
Kunst ei ole
raha teha -
kunst on rahas
mõtet näha.
Kunst ei ole
mõtet näha -
kunst on mõttest
lapsi teha.
Kunst ei ole
lapsi teha -
kunst on lastes
kunsti näha...
/Mari*Uri/
Lõpetamine
Koolitee on läbi saanud,
kätte jõudnudki see hetk,
koolikott saab varna pandud,
silmis pisarate helk,
meenutades kõike seda -
veidi halba, veidi head,
õpetajat lilledega
ikkagi Sa meeles pead.
Uued teed nüüd avatud,
on otsus Sinu teha,
leides töö või koolgi uus
on valitud Sul juba,
luues võimalusi elus,
katsetades piire,
mõni hetk on vahel valus,
kuid see möödub kiirelt.
Iga otsus Sinu teha,
elul näita suunda,
nii saad tulevikku näha,
olevikku muuta,
olles ikka Sina ise,
läheb kõik siis hästi,
õppetunnid elulised
läbi käidud varsti.
- Tarmo S .....
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Aktsiisivabad jõulud
Nii, nüüd hakkab jälle pihta,
paneme kõik klaasid ritta.
Vala lauakat ja muud,
kuivad on ju kõigil suud.
Kalla veel ja võtame,
jõulumehe terviseks.
Joome põtrade eest ka.
Neil ju pöidlad puuduvad.
Uksekella vali hüüd,
meie kõrvu kostub nüüd.
Kes võib see küll seal vaid olla,
loodame et pole pollar.
Hoopis on see naabrimees,
Kes on eksind veidi teel.
Uks on vale, maja ka.
Aga juua siin küll saab.
Too ka naine, lapsed ühes.
Meil on kingid juba süles.
Ootame vaid õiget hetke,
et saaks teha väikse retke.
Retke poodi, kuhu veel?
Käib s .....
Naistepäev
Mehed - täna neist me ei räägi,
nende jaoks on teisigi päevi.
Täna naistest paotame suud,
jutleme seni, kuni eha näeb kuud.
Maiust neil pakume, ehk mõne lillegi.
Põrandat puutuda jalal ei lasegi -
kanname kätel, vahest vankri peal.
Laseme tunda just nagu Kuu peal.
Kasime toad ja peseme nõud,
päeva lõpus, kui raugemas jõud
mudime jalgu ja sasime pead
ei maini me halba, vaid ainult head.
Raske on, tuleb nentida tõika
naised jõuavad ise ju kõike.
Naisel oleks lihtsam kui abiks tal
meeste paar abikätt igal a'al.
Mina ja meri
Vaadates järgi päikesele
üle laineharjade vahu,
istun ma rannale liivasele,
hinge on tekkinud rahu...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb päikeseringe,
öö vaikust on valvamas kuu..."
Laine laksudes liivale puistab
õrna vahtu merevee pealt,
varbad niiskesse liiva ma lükkan,
tunnen, mul olla on hea...
Viimsed kiired on kustumas taamal,
lainte harjadel mängimas need,
vaikselt kaugusesse ma vaatan,
on tunne nii hea minu sees...
"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb .....
head ööd
üksik latern veel tänaval vilgub
laisalt akna taga oodates öös und
rahustavalt uduvihma taevast tilgub
kellal seiskunud on hilisõhtune tund.
südamelöögid vaikselt õigeks aeglustuvad
iga hingetõmme tekitab kehasse raskust
tähed tekina soojusega sind kaelustavad
kuu siis naeratusena palgele sulle laskub.
ohates õnnetundest mõtled endamisi ajus
et las ollagi väljas praegu külm ja pime
ka kõige tugevaimas ja paksemas lumesajus
võib sündida ühes hubases õhtus ilus ime.
TÃœLI
Kõik tõusud ja mõõnad suhetes,
tulevad - lähevad tundmatut teed.
Üks silmapilk muuta võib kõik,
meid pimedus haarab, on kurjuse võit.
Unetud ööd ja kõledad päevad,
seda kurjuse ahned silmad kaevad.
Vihaseid sõnu kui nooli meil sajab,
järgneb külm vaikus, mis hulluks ajab.
Miks on küll nii raske pidada suu,
olla neil hetkedeil vaikne kui kuu?
Kõik tehtud teod ja valusad sõnad,
meil hinge ju seest söövad!
Raske on näha headust teise sees,
abituna pimeduse sõiduvees.
Kuid hoolimata suhte inetust mõõnast,
lõpuks armastus ju kurjuse võidab?
Anna .....
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.
Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääd .....
Talverõõmud
Võta kõik need talverõõmud
täna endale
tuiska kiirel uisurajal
lenda kaugele
Hulla kõrges lumehanges
lumesõda tee
otsi porgand lumememmel
pane ninaks see
Püüa kinni lumehelbed
suureks sajuks tee
vaatle õrna taevapiiri
Oh,mis rõõm on see!
Tänu
Mis sest, et sünnipäev on talvel.
Mis sest, et õues lumehanged.
Mis sest, et aastad seljataha jäävad
Ja neist vaid ainult numbrid teevad.
Ma tänan õnnitlejaid, teid,
Kel palju soove ilusaid ja häid!
Sest on vaid hetk, mil elame
Ja sellest rõõmu tunneme!