Sõnale eha leiti 1261 luuletust
Kaardid sassi
loon meelega kaardid sassi
et segada seda
mis põhjustab pahameelt
ja frustratsiooni ühiskonnas
arvad, et ma seda enda kehas,
enda nahal ei tunne?
aga mulle jääb alati
oskus ja soov
sukelduda iseendasse
hoolimata sellest,
mis toimub väljaspool
mina olen mina
ja kui me ennast ei hoia
ja liigume nagu kari lambaid aedikusse
ilma mõtlemata, kas see, mida taotleme
toob kiiresti kõige parema lahenduse
kas see on ood lõpule, häbile
millele?
ma ei keskendu sellele ja
sestap seda minu reaalsuses ei eksisteeri
valin uued teed, uued mõttevood
mis mind toetavad
.....
"Purple hearts'i" vaadates
peale sunnitud abielu
Kavala Antsu kasud sees mõlemal poolel
kartmata tagajärgi
kui meeleheide viib teerajani
otsuseni, mida langetada vaja,
vastu võtta
Teeskle armastust senikaua
kuni Sa hakkad seda tundma
minu puhul ei kehtiks see kunagi
aga iial ütle iial
sõduritest vanglaaametnikeni
nii tuttavlik teekond
iga pühak on olnud kord patune
liikumatud, tinarasked jalad
meenutavad aegu merineitsina
pisikestes kildudes tunned tõelist sädelust
iseenda südames,
mis ärgitab ja kergitab endas üles tunded,
mida kunagi oled tundnud
mis nüüd kuskil tolmunud klaverikl .....
AKKK-47
Klašnikov tegi modernse automaadi
põhjusega, et NSVL domineeriks
maailma sõjandust ja nii saadi
ka terrorismi sümboli autoriks;
selts rätipead ja pigid ei kujutaks
ette oma lahinguid ilma selleta
AK-47'st pole muud, mis kõmmutaks
uhkesti ja tootmist miski ei lõpeta;
negrud USA's peavad seda
nagu oma krooni seinal
on odav ja pole olemas, keda
ei jagaks armastust sel masinal;
jah, need on normaalsed inimesed
kui valgel see, on ta nats
või Ku Klux Klanni vennikesed
ainult armastab seda püssi mats;
saab mööda naabruskonda sõita
sihtida ja jahtida niggasi
paar .....
Luulehoroskoop 2024
Skorpion
Töös on palju põnevust.
Asjatoimetustes sees.
Sõnades on kõnekust.
Vilkalt sibad teiste ees.
Vaim on lahti uueks teoks.
Suhterägastikus loovid.
Lõpuks kisub täitsa peoks.
Veidi kainust ellu soovid.
Vahel nagu filmiski.
Õhtul soojal rannaliival.
Kehasid ei häiri miski.
Tunded tähistaeva viivad.
Valu
Vaikuses olen vindund.
Jõudnud mu rindu
-tunnen hirmu.
Aju hirmu käes ei joobu
Võid öelda isekas loomus.
Põgenemisteed kasutan,
Et olla valuta.
Kui mõistus ja ego võtavad taas südame ja keha üle kontrolli,
Hakkab mängima viha pearolli.
Mul ei ole mitte midagi psüühikal viga
Aga hirmust saab silmapilkselt viha
Loomulikult olen õnnetult pahurlik,
Aga välja näitan õnnelik ja rahulik.
Ma armastan sind.
Aga selle hind on
Et väga haige hing on.
Traumadesse kuhu laskund
Näen mõistuse raskust
Et usaldust pole kellegi vastu
Suhe....
Ma planetaarses ülekandes üles leian vead
Ja aru saan kui seda kuskilt parandama peab
Ka ehitusmehaanikas võin olla kibe käsi…
Ja kultuurist võime vestelda, ei sellest iial väsi…
Aga isikliku suhtega ma hakkama ei saa..
Kuidagi ei õnnestu proovi nii või katsu naa….
Kõik ütlemata jääb.....
Hulgun mööda võõrast linna…
Vaatan tuimalt uhkeid maju…
Tuigun lihtsalt siia sinna…
Emotsioone ma ei taju…
Pole kuhugile minna….
On lihtsalt seisatund mu aju……
Aina käin ja mõtlen sulle….
Kuidas teha sellest juttu
Mida tähendad sa mulle..
Tahaks ära öelda ruttu
Aga kui me kokku saame…
Aeg niisama mööda läeb.
Ise erutusest kaame….
Kõik ikka ütlemata jääb…
Käed....
Pane ümber minu palun oma soojad käed…
Sinu käte kallistust ma naudin….küll sa näed
Mind pimestab su ilu…jalust nõrgaks lööb odüür…
Ma tunnen meie vahelt langeb põrmu kivist müür…
Hoia käsi palun hästi ümber minu keha..
Sinu kätest õhkub soojust….rohkem pole vaja teha….
Hoia pikalt kinni…ära niipea pihke ava….
Ma lihtsalt tahan olla nii….ja sind kallistada….
Mõtted...
Saatusega tihti..ma mängind hiirt ja kassi….
Ja ega elu ise pole hellitanud mind…..
On olnud võimalusi…ise käest need lasksin…
Ei andnud saatus privileegi…armastada sind….
Aga aeg eks möödub, parandades haavad
Mõtted nood ei liigu tihti sama teed…..
Hing ja maine keha lõpuks üheks saavad…
Aga mõtted ikka…..on sinu juures need……
Sinu tulekut ootan kui kevadet ma
Sinu tukekut ootan
kui kevadet ma.
Minu süda on kurb
ja külmunud on maa.
Tuisk piirab nähtavust,
lumehanged kõrged on ees.
Sind väga tahaksin näha,
kuid takistusi palju on teel.
On päevi, kus päike särab mu sees
ja kurbuse võidab rõõmus meel.
Kui suudaks vaid hinge talitseda,
südant kuuma jahutada.
Õnneks on kevad poolel teel,
sulama hakkavad lumised teed.
Aeg kiiremini edasi tõttama hakkab,
armastus Sinu vastu iial gi
ei lakka.
Tule siis koos kevadega,
kui õide puhkeb maa,
kui kevadveed hakkavad vulisema,
kui pesa loob linnupaar!
Sinu tulekut oota .....
Luulehoroskoop 2024
Jäär
Värsket õhku hingad sõõmu –
hästi tunned ennast maal.
Liikumine pakub rõõmu –
nii ka langev kehakaal.
Niidul suure innuga –
põimid kokku kaunid pärjad.
Veidi abi soovid jõuga –
mehed ümber nagu härjad.
Suhe kui ka läheb katki –
õnn ei peitu rahas.
Võid ju teha parematki –
hingelt olla puhas.
lihtsurelik
täna ma toimetustega ei rutta,
mu keha terveks päevaks jäänud on unne,
ent õppisin, et saab ka oma õlal nutta,
aga nii on väga üksildane tunne
ma ei tea, mis on see miski mu sees,
rõõm voolab mu'st välja kui katkisest pudelist,
ning siin ilmas ma pole nagu kala vees,
olen hirmul, ärev, enneaegselt surnud surelik
Hukatuse rusikas
Need pole tähed, mis sähvab
ära hukatu surma nähes silma suleb
kuis ühe figuuri hääl nähvab
tema käsk ülim, tuleb mis tuleb;
nimi kabinetis ütleb kõik
positsioon ja ainuõiged sõnad
ja kostub õhkutõusu hõik
mida toodavad põrgumasinad;
teda tuleb igas värvis
kasuvus, eas ja ambitsioonis
kõiki tappa on tal ainult tarvis
see diktaatori positsioonis;
ära mööda kurjust kellegi rollis
vaid seda, mis piiri ta peab
palju rakette on eelis
mida saatan ülikonnas kasutab;
ühes riigis kaks eri maailma
Ida - Euroopa täis kirgesi
jääb vastane võidust ilma .....
teismelisena
see ammu oli
hing sellest jäi haigeks
sireleid täis olid laual
vaasid linnas akendel
ehast põlesid klaasid
sa seda sisse ja välja hingad
et kevad hommikust õhtuni
nüüd õitsmist maalib
päev neid muudkui
pildiks raamib hea et
suu küsida ei julge
miks üksnes seal on
puhtus õrnus mitte mu
silmis kõrvus
noorkuu ja vein
üksinda kodus lage ma vaatan,
ning nahalt kakun koorikuid,
veiniga masendust maandan,
see kuu on taevas noor, kuid
kõik nii vanaks on mu ümber jäänud.
nii vanaks, et meelestki mul läinud,
millest mõtlen'd, kus olen käinud?
kõik, mis me ümber, siin kord lõppeb.
vahel nii vara, pole elugi näinud.
proovin endale nii mitte teha,
kinni minusse jäänud kõik see raev ja viha,
tarbinud ma meelemürke,
enam kuidagi ei oska olla ilma.
millal viimati vaatasid mul silma?
pistma pean su teadmata rinda
kõiksugu mõtetega, see on nii väsitav.
tunnen, kuis kõik see mu ümbert .....