Sõnale ehitab leiti 12 luuletust
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Pühakoda õnnele ...
Kodumaad otsides , eelkäijate rännakuist,
leidsime põhjala-külma ,õnnes kui vaevas .
Esiisad kaitsnud , väikest me - rahvust ,
ajal-hämaral , hoidnud õnnistus - taevas...
Nüüdseks ajad , on muidugi - muutunud ,
kuid - ründed , ei vaibu siin veel ...
Suur-korporatsioonid , võrke - pununud ,
mil super-projektide , orjastav meel ...
Ei vaja sa A klassi eramuid , mille laen ,
võla-koorma sulle , su perele toob ...
Vaba - rahvas , kus - kodusid ehitab ?
Püha - koja , ka - õnnele loob ...
Toiduahel käib ringi
Loodus on ümmargune
ühe käega torkab, teisega paitab
inimese suhe sellega teistsugune
kõike ta kandiliseks ehitab;
aga mõnikord on harmoonia
olemas looduse ja enda kehaga
ja toiduahelaga on paroodia
saab teha trikke nakatumistega;
onul on urruaugu surfar
ehk kõhuuss toorest lihast
aga leidlik on Elmar
kes väljutab kahjuri oma kehast;
kuna torustikus elavad kalad
mis kanalisatsioonist tulnud
käimlapotil olles neid sa kui toidad
tasuta sööta Elmarile tekkinud;
kükitab poti pehmendil ja vaatab alla
sittudes võdiseva ahvatise vette
siis on üks lõpustega ole .....
I Stay Away
Jah, hei, ma tahan sel aastal lõunasse reisida
Ma ei... ei väldi siin ohutut läbipääsu
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Jah, hei, jah, pisarad, mis leotavad kalgistunud südant
Miks sa hirmunult käitud?
Olen valgustatud
Sinu nõrkus ehitab mind
Nii et ükskord sa näed
Ma hoian eemale
Miks sa hullult käitud?
Mitte teesklus, võib-olla
Nii lähedal, leedi
Kavalad silmad, kaheldavad
Ma hoian eemale
Ma hoian eemale
Maski beebid
Loovus pole mõeldav, seda tohterdamata haava põetan,
vahest lõikan kui kõlan õelalt, kuid tõsiselt mind ei võeta,
enne kui neile selle irve näkku olen kõrvetand, põlvi,
iial ei kõverda, sõber sa, ma muust ei mõtle ka,
maailma parandamas sõna sõna haaval, indiviidi revolutsiooni,
endas kavandamas, poeeti südames iga tähe nahal avastamas,
kui kukud polnud ma parastamas, kui hukkud vannun, et
pole ma naeratamas, vaevamas end vabast, kaevamas,
et päästa mu rahvas, kuid mis see soov sind aidata maksab?
kui tõde vähesed kuulata jaksand, solvavad mu unistusi,
edasi sel .....
Puhas Kurjus
Puhas Kurjus
Jah ma olen puhas Lurjus,
Ego aurudest nii purjus,
Iga Tundmus, Tunnetes Surnud,
Puhas Kurjus
Sellesse ma sündinud, röövlid olid kõik ülikud,
kohtunikud, timukad aadliku kaarikus,
Seadus ja Karistus, lihtrahva sallimatus,
Iga päev kus toimub tseremooniana mu matus,
Iga viha hoog kätte tasus, aususe vastu,
kõlasid lasud, alla pilvedelt korra veel laskun,
teil end rüvetada lasknud, võtsid kõik,
mis ma olin pakkund, lohistasid kui taskutesse,
enam ei mahtund, vähesed kes vastu,
pakkusid kaaslust, tõe kuulutaja kukla taga,
kõlasid lasud, üks hukkunu, k .....
ma elu surve all
ma elu surve all purunenud
nagu hariliku pliiatsi süsi
eilse varjuks sõpradele ununenud
probleemide puntrasse üksi
ülepeakaela olen segunenud.
olevikku kirjeldav leht tühi
sõnadest on mu eluloo raamat
tunnete kustukumm valu ei pühi
mida katki olemine toonud kaasa.
kes mind uuesti teravaks teritab
et poleks vaid ma ajatolm pinalis
maailma joonistades üles ehitab
õnnelikuks siis kahekesi värvides
oma südamed armastusega ehtides.
Mulgi vägilane Koort
Setudel jumalaks Peko
Ja inglastel Robin Hood
Kuid mulkel hoopis vägemad lood
Kes võitleb siis kui kurjus maal
Kes õigust teeb kui võltsib kaal
Kes käendab talule kui laenu vaja
Kes ehitab sotsiaalmaja
Kes kannab Mulgimaa eest hoolt
See on vägilane - me oma Koort
Ehkki mitte ealeski Koorti nähtud pole
Räägib rahvas ikkagi jõudu tal mis kole
Kui ta korra piiksatab on setudega jokk
Ja tervel Võrumaal töllakil on mokk
Kui ta päeval magades veidikene norskab
Koorti vaikne unekaja Linnuteele kostab
Kui ta õues ringutab, Lätimaale näha
Valmiera linnapea käib upakile .....
Maga, mu kallis
Maga, mu kallis, maga.
On puu meil akna taga,
ta pimedas vaikselt oma kiikuvaid oksasid kehitab
ja sulle oma südamelehtedega uniselt lehvitab
pärast päevatööd:
"Head ööd!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On kuu meil akna taga,
ta pilvede vahelt sulle magusasti naeratab läbi une,
nagu sind valgesse pehmesse vativoodisse heituma meelitaks:
"Tule, tule!"
Maga, mu kullake, maga.
Maga, mu kallis, maga.
On tuul meil akna taga,
ta heasti tasakesi sulle oma kauneimat vileviisikest luulutab
ja kosutavat parimast paremat unenäolist muinasjuttu
kuulutab:
"V .....
KEVAD
Kirkalt nii päike paistab,
Ehitab pesa kuldnokk.
Vaid vihma vahel sajab,
Aga metsas õitseb nurmenukk.
Daamid tähistavad oma pidu,
ja kingivad meestele naeru.
/12.märts 2014 a./ Julia Nikolina
* akrostihhon, kirjanduses luuletus, mille ridade algus- või lõpptähed annavad kokku sõna (harilikult nime) või lause.
elulised keerud
Mõnikord lihtsus end painutab keerdudeks. See kruvib nutmises valu.
Vint vorbib südame verele pisaraist, ahastus ringutab öös.
Nii tahaks olla: küll hoiaks ja armastaks. Tunded ei ootamist talu.
Elu ehk ehitab mõningad müürid. Kui tarvis, aeg ära need sööb.
Sein meie vahel ei takista midagi, võtab vaid kiirust maha.
Aeg süstib igatsust. Niuete lähedal areneb ootusest arm.
Nägemisrõõm pillub korjatud kahtlused eemale mägede taha.
Elame aegluubis koos antud hetki. Priisata olekski karm.
Heliriin Puistamaa