Sõnale eksinud leiti 45 luuletust
Päkapikk eksinud on teelt
Päkapikk oli eksinud teelt,
ta oli välja kukkunud reelt,
öö oli pime ja pilkane,
päkapikk hirmul oli veidike.
Taevas paistis hele kuu,
poolavatud ei olnud suu,
taevatähed tuhmilt vilkusid,
öö saatis kõhedaid pilkusid.
Päkapikk hüppas lumehange,
seal kindlam oli,
lumetekk pehme ja valge,
peidupaik peletas hirme.
Päkapikud öösel ju ei maga-,
lastele on öö tasa ne ja vaga,
päjapikul veidi oodata on vaja,
kuniks uus regi möödumas on rajalt.
Juba regi kriuksubki teel,
päkapikul rõõmus meel,
laternate valgus silmi paitab,
päkapikku hanges märkab.
.....
Eksinud
Ma kallistan hommikul kurbust,
Madal päike nii tuhmilt särab.
Mu hing ei peegelda soojust -
Teda pole, see kadus ära...
Aina rohkem on kaugusse pilke...
Mida suundusid otsima nemad?
Juua sooja tuult, paargi tilka,
Ahnelt loota, et ärkab kevad...
Tiina Klemets
Süda kutsub
Tule palun jõuluks koju,
niigi lõhkemas mul rind!
Tule kasvõi paljajalu,
ma ei lakka armastamast Sind!
Võin ju Sulle vastu tulla,
tuisuga või tuisuta.
Süda kutsub Sinu juurde,
ütle vaid, kus viibid Sa?
Igal aastal jõuluajal
öötaevas pimedas,
vilgub üks tähekene, mulle särab,
siis tunnen, et oled mul nii lähedal.
Tule palun jõuluks koju!
Leia kodupoole tee!
Ekslend oled laias ilmas,
kas mind mäletadki veel?
Siiski kuusepuu toon tuppa,
ehtimine rõõmu teeb.
Igal riputatud ehtel
üks südamesoov on sees.
Küünlavalgus jõudu annab,
muremõtted eem .....
Miks on see nii?
Miks on see nii,
et taevas on tähed?
Miks on see nii,
et armastust vähe?
Miks on see nii,
et raske on olla?
Miks on see nii,
et nutt tahab tulla?
Miks on see nii,
et mõtlen aina?
Miks on see nii,
et sa mind painad?
Miks on see nii,
et aeg läheb mööda?
Miks on see nii?
Karu ei saa aru
Lumi sadas maha,
karul meel on paha,
alles tõusis talveunest,
käpa otsas mett ei ole.
Söögilaud on lume all,
mesitaru mõtteis sügaval,
oma jälgedesse karuott upub
kevad ikka kuskil tukub.
Eksinud on lumme karu,
hea, et ilm ei ole maru,
lumeteki all on karu,
muhvigi ei saa ilmast aru.
ühel teel
Me oleme kahekesi eksinud eluteel,
vaatame tähti koos linnuteel.
Ei tea kuhu poole jääb paremus,
lohutav on see pimedus.
Hoia mind ära, lase kunagi lahti,
terve öö minuga tantsi.
Tahan igavesti olla su embuses,
püsigu armastus me pilkudes.
Tean, et kummalgi meil pole elutahet,
ootame koos me viimast hingetõmmet.
Ära lahku veel, me leiame tee,
suitsiid, see pole pääsetee.
Ära lahku minu kõrvalt,
ole elu lõpuni minuga rõõmsalt.
Ole minuga viimse tunnini,
kuni elu viib meid pilvini.
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
Sa suudad veel
Istun aknalual,
mõtes lilled ta haual.
Ma ei taha sind kaotada,
tahan sind armastada.
Ära ütle, et see hüvastijätusuudlus,
istu minuga männisalus.
Ära mine, sa suudad veel,
oled kõigest eksinud eluteel.
Kuulen su hingetõmbeid,
kuula mu lauseid.
Armastan sind,
nagu sina mind.
Elu.
Ma olen elust väsinud,
täielikult eksinud.
pea kumiseb mõtetest,
pole aimu elupõhimõtetest.
See kõik, mida ta ütles
häirib mind sel ajahetkes.
See siiani mu hinges
särab kuuvalges.
Ta murdis enda lubadust,
keelas mind elamast.
Valgus tunneli lõpus,
mu hing uppus.
Ma ei leia algust,
pole suuremat lollust.
Sisemas ma suren,
päästa mind aamen.
Elutahe kadumas,
äkki leian end paremas.
Otsi mind mu päikesekiir!
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Las tuuled teateid toovad Sul'
ja kõrva siristab laululind,
et kustpoolt leida võiksid mind,
seni rahutu mu hing.
Mets süngelt mühiseb
ja must on taevatelg,
vahest merelaineist nutmas leian end,
otsin tormide eest kaitset,
meel nii eksinud mul on.
Otsi mind mu päikesekiir,
otsi mind!
Mul liialt kõvasti valutab hing,
leia mind!
Metsateel
Tipa, tapa jalad käivad,
la-la, la-la suuke laulab.
Metsateel on rõõmus meel,
linnud siristavad taga ja ees.
Väike Pille korjab lille,
soojalt vaatab päikene,
heatahtlikult siis saadab,
kuldse kiire Pillele.
Liblikate tants on ilus,
õrn liuglemine lillele.
Pillel kollane kleit on ilus,
meeldib mesimummile.
Tipa, tapa jalad käivad,
Pillel rõõm on südames.
Ära eksinud ta juba,
kauni looduse rüppesse.
Pink Floyd - Wish You Were Here
"Ja distsiplinaar jääb halastavalt alles
Jah ja hmm, ma olen sinuga, Derek, see staari jama
Jah, jah, mis see nüüd on?
Olen selles kindel"
Nii et arvad, et suudad öelda
Taevast põrgust? Sinist taevast valust?
Kas sa eristad rohelist välja külmrelssist?
Naeratust loorilt? Kas sa arvad, et oskad öelda?
Kas nad panid SIND oma kangelasi kummituste vastu vahetama?
Kuuma tuha puude vastu? Kuuma õhu jaheda tuule asemel?
Külma mugavuse vahelduseks? Kas vahetasid
Osalise rolli sõjas
Peaosale puuris?
Kuidas ma soovin, kuidas ma soovin, et oleksid siin
Oleme vaid kaks eksinu .....
Wendigo
On lumi maas ja kodus kaugel
ühe potawatomi hõimu naine
väsimus jalgades pingel
ning tunne üha vähem kaine;
eksinud metsa ja nälg tuleb
mõttes see tõde tärkab
kui külma kätte ta siia sureb
siis ikkagi ta üles ärkab;
ainult annab lootust kuusesalus
asula suits ja tuli
pea käib ringi ja kõht valus
ja ta kukub lumme käpuli;
üks kuri vaim üle võtmas
mis ärkab, kui nälg vallutab
wendigo hinge matmas
mil kütt hädalise leiab;
hiljem püstkoda tühjaks tehtud
kui võõrustaja sisse astub
kõik elanikud ära tapetud
ning naine lumehanges istub;
peas .....
The Doors - The End
See on lõpp
Ilus sõber
See on lõpp
Minu ainus sõber, lõpp
Meie keeruliste plaanide lõpp
Kõige, mis seisab, lõpp
Ei mingit turvalisust ega üllatust, lõpp
Ma ei vaata sulle enam silma kunagi
Kas kujutad ette, mis saab?
Nii piiritu ja vaba
Hädasti vajades
Mõne võõra kätt
Meeleheitel maal
Eksinud Rooma valude kõnnumaal
Ja kõik lapsed on hullud
Kõik lapsed on hullud
Ootavad
Suvist vihma, jah
Linna servas on oht
Sõida Kuninga maanteel, kallis
Kullakaevanduses imelikud stseenid
Sõida maanteed mööda läände, kallis
Sõida maol, sõida maol
Järvele, .....
Mudahüpik
Udu maas ja taevas hall
see sümboliseerib teadmatust
on ületamatu vall
see, mis vajab vallutamist;
ja nüüd, kui oli vaikus
oled eksinud laibameres
teispool rinnet jälle paukus
tunned ohtu hinges ja keres;
mudahüpik on see
kes porisel maas liigub
surm sinust välja ei tee
ta ohvrite kohal kiigub;
viimane sekund, viimane hetk
enne, kui killud elu võtavad
pääseda ära pole retk
ja vaenlased oma pealetungi alustavad;
iga tuli ja tinarahe
teine pool trumme taob
tulla eikuhugile polnud su tahe
ajataju ja su vaim kaob;
pole hullemat ilmas
kui lõksus siin pommi .....
Pettumine
Ma jooksen paljajalu, põgenen
Põgenen kõige selle eest mis mu teel.
Mul ei ole suunda, ma ei tea kuhu lähen,
Kaua veel pean tundma seda tuima piina?
Olen eksinud, eksinud rohkem kui iial varem
Kuhu põrgusse ma edasi minema peaks?
Otsides rahu täis kohta,
Ekslen endiselt pettumuste linnas.
Ikka veel otsin ma rahu,
Ikka veel pettun ja mõranen.
Jäänud vaid mõtted nii heast olnust,
Palun öelge, mis maailm see selline on?
Slowdive - Alison
Kuula tähelepanelikult ja ära ole uimas
Ma olen siin hommikul,
sest ma lihtsalt hõljun
Su sigaret põleb ikka veel
Sinu segane maailm tekitab mulle põnevust
Alison, ma olen eksinud
Alison, ma ütlesin, et me oleme uppumas
Siin pole midagi, aga see on okei
Väljaspool sinu tuba keerleb su õde
Aga ta naerab ja ütleb mulle, et temaga on kõik hästi
Ma arvan, et ta on seal kuskil olemas
Ja meremehed, nad võtavad poosid sisse
Telekaga kaetud seinad, vastavad aeglaselt
Enda jutu ja pillidega
Sinu sassis elu erutab mind siiani
Alison, ma olen eksinud
Alison, ma joon su v .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....