Sõnale elu leiti 4335 luuletust (top)
Viiking.
Seitmest vennast noorim ta
sündis viiking
olen kuningas
loitsis arbuja kuulust eluteel
sündis viiking
olen kuningas
haaras ema vööst armu sööst
sündis viiking
olen kuningas
pingul vibu kadus hirm
sündis viiking
olen kuningas
mõõk see terav loodu elav
sündis viiking
olen kuningas
taplus sõjas õlg õlal vend
sündis viiking
olen kuningas
langes vend naerusui päike
langes viiking
olid kuningas
põles põrm odin embas
oled viiking
oled kuningas.
Käed ei püsi teki peal
Võin olla uhke poiss
sest mul koolis suurim noku
seda kadestab iga klass
ja isal on minusse usku;
alles 13 aastane
eas, kus muutun meheks
tulvil energiat ja uusi emotsioone
vaevalt elu rahulik oleks;
olen klassiga ekskursioonil
ja käed ei püsi teki peal
ühel ööl voodinaril
istukil üleval seal;
telefoni valgel peidus
on pilte paljastest naistest
mööda vorsti käsi liikus
lasen auru välja ihadest;
järsku tatikad ringi tormavad
nad teinud lollusi
ööajal tagasi jooksevad
eiranud omaniku korraldusi;
kui tädi siia tuleb
siis kahe käega võidu onasin
mu .....
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Ood sõdurile
Ei tea kas homset päeva veel näen,
kuid Sinu eest ma surma läen,
sest Sinust olen ma võetud
ja kaitsma pean Isamaad
Sammub siin reas mehi nii palju
ja kindlad võiduhõisked on valjud,
kuid ütles Isamaa vaikselt: "Sa mu eest unne vaju,
igaüks jõuab unistustes koju"
Nüüd istun üksi siin puul
istun üksi siin aasal
ainsana mu hääl siin veel kaigub
ning lõpetama jääb vaikus
Kuid mäletage meid te võiduka lõpuni
ja elu kaitskem elu hinnaga.
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Eestimaa...
Kuuled Sa tuulekest väljas,
oksad liikumas hetkes,
loodus paitab Eestimaad...
Tunned Sa rõõmu ja rahu,
üksteist siin hoides
meie oma Eestimaal...
Hingata saad, kuulda Sa saad
elu siin Eestimaal!
Hoiame koos, kuni veel saab
rahvast me Eestimaal!
Mullaselt musta, taevaselt valget,
siniselt veesilmades
on meie Eestimaa....
Vaata ringi ja meeles Sa pea,
milline on kodumaa,
meie rahva Eestimaa...
- Tarmo Selter -
Juku vs õpetaja
Kuidas kooli Juku vihkab...
sest rutiin surub ta rõõmu maha
ta tagasi koju ihkab
jälle kodutöö jätnud aia taha;
ning õps seda jälestab
lauajalaga Jukut tahab võrrelda
nii klassis valjult kurjustab
aga teab poiss mida vastu öelda;
õps ju ise jäi ilma lapsest
kui abikaasa lahutas
ja tehti konto tühjaks ta rahast
selle faktiga Juku õpsi hinge kõrvetas;
teised õpilased said ahhetada
et mis päeva lõpuks alles poisist on
ise Juku mõtleb millist kirstu omale saada
samal ajal teda kiidab oma peas deemon;
Juku ja vanakuri koos naeratavad
mil naise kõrvad aur .....
Kallis sõber
Kustutatud sai üks lehekülg
mu elust,
seda kalli sõbra abiga
Nüüd helgemana ja rõõmsamana
näen ja tunnen valu,
mis istus hinges sügavas.
Hingesõbraks-tohtriks,
jääd Sa mulle alati
Sind väga tänan, kallis Sõber!
Jään truuks sul' surmani!
Head sõbrapäeva kõigile!
Kiusamine
Kuhu ennast kaotada
kui teised mind ei talu
kel südame saan paotada
kus peita enda valu
Miks taluda on teil nii raske
mu süütu rahulolu sõõm
miks minu pisar mööda põske
on teie igatsus ja rõõm
Kui keegi samuti teid suruks
maadligi oma talla all
kas poleks nii et läheks puruks
hing teilgi habras kui kristall
On kõigil maksta oma hind
kas kiusajal on äkki hea
ta käes on katkitehtud hing
kas parandada teab- ei tea
Miks on su käes kui pole loonud
mu õnn mu rõõm mu elulust
Kas lõhud sest liig vähe saanud
sa oled elus armastust
Muditud suund
Öösel
Tormisel merel
Oht meid ühendand pereks
Sama rütm
Sama veri
Keelel "perse sa keri!"
Meil veel on mingi alus
Ootab keegi meid talus
Kuigi kibe on meel
Ja ka süda veits valus
Kütus otsas on paagis
Õlu otsas on vaadis
Alles aerud vaid paadil
Jätku armu me Taadil...
Tähtsusetu on kunst
Ja Pallas
Kui tuletornis pole gaasi alles
Mis ühendab jõud
Päästes vägivallast
Aga sitta see majakas
Vaadake!
Kallas!