Sõnale elul leiti 245 luuletust
Death - Within The Mind
Muutes oma meelt seestpoolt väljapoole
Üle saada hirmust, mis pani sind kahtlema
Alateadvusesse talletatu jälgimine
Usaldades oma sisetunde vastuseid
Vaata pimedusest mööda ja kasuta oma energiat
Õpi nendest piltidest
Mõtted, mida me nimetame unenägudeks
See jõud peitub mõistuses
Omanda tarkust läbi võimete
Muuda seda, mis tulevikus tuleb
Valu ja viletsuse vältimine
Vaata läbi võltsingu sellest, mis on tõeline
Otsuste tegemine selle järgi, mida tunned
Ela tuleviku ja mitte mineviku nimel
Nõrgamõistuslikud ei kesta kunagi
Nägemuste tajumine, mis korduv .....
Elu
Mind heideti otse elule sülle,
kui täis sain kuusteist.
Elu ei olnud meelakkumine ka enne,
sest polnud mul ühte koma teist.
Muraste mõis lastekoduks oli mulle,
seal veetsin oma lapsepõlve.
Isa ja ema mul teadmata,
armastus ja arm nende poolt saamata.
Nii kasvasingi üles, karmi elu süles,
pole elu mind hellitand.
Tihti tunnen valu, kuid valust saan ma jagu-
Elu mind on õpetand...
Mitte miski ei jää samaks -
elul oma kava
Kui oleks väljapääs,
siis oleksin esimene järje sees
Ja kui muutub, elu ohjad katki puretud,
siis mis alles jääb
Elu ei ole see,
vaid ennast peeglist näeb
Kui ma saaksin, kui keegi saakski,
kas sa oleksid seal
Ja kui ongi see,
kes oleks see?
Keda ma nüüd kaisutan
Keda ma nüüd kaisutan,
või mida elult ootan?
Mu armastus läks teistpool teed,
ma leinas tagasi vaatan.
Nii tühi tunne südames
ja kurbus närib põues.
Mul tunne sees on selline,
nagu müristaks seal kõue.
Olen tundnud palju valu,
palju hingepiina.
Kuid kõige suurem valu see,
kui lilli hauale viin ma.
ka nii võib kirjutada, kannatlikkust selle lugemiseks
ei Pessoa värsse saa juua
nagu järjekordselt
lahti korgitud pudelit veini
kallad klaasi ja tuled rõdule
veini lonkshaaval rüübates
päikese kätte vaatama
kas õunapuu vari on
samas kohas mis eile
rohi kastest juba kuivanud
kompostihunnikul sumisemas
arbuusi koorte kohal kärbsed
jasmiinipõõsas maja juurde viiva
tee ääres lõhnab samamoodi edasi
see maailm mis jääb toa
hea ja kurja
tee ning plangu vahele
aias ei vaja mingit
seletamist ta on kogu aeg
olemas nagu pilv taevas
õunte küpsemine okstel
sul ei õnnestu millegagi
peatada takista .....
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
Ole ja ela
Ole ja hoia,
endaga kanna
kaasas kõik hetked,
tunded ja mõtted.
Ela ja hinga,
et elule anda
kõike, mida tahad,
mida Sinulgi vaja.
Ole ja võta,
elus edasi tõtta,
kanna endas seda rahu,
mis Sinusse mahub.
Ela ja vaata,
ära ennast Sa kaota,
mine otse tulevikku,
mäletades minevikku.
- Tarmo Selter -
2022
*
Köögi aknast
vahel lihtsalt
tuleb kurbus peale
isegi kui ei mõtle
halvale ja heale
hää kui siis
on aknast näha
mänd ja mägi
tuleb tuppa nende vägi
viib sind tusatujust
viimaks läbi
*
üht vaid elult palun
mind ärgu jätku maha
tõe ja ilu janu
hing las seda anub
kõik muu
siis ära talun
14.04.2022
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
Pisar
Pisar, olgu suur või väike,
tähendab nii palju,
luues silma eluläike
vaikse või siis valju.
Pisaras on palju tundeid,
hetki elulisi,
pisaras on peidus andeid,
aegu olulisi.
Pisar vahel leevendab,
vahel aitab palju,
silmapalgi kaunistab,
kui põhjuseks on nalju.
- Tarmo Selter -
2022
Hing puhkab
Ei, ta ei lahku Su juurest,
Ta on Sinuga koos
Sinu mälestustes, mõttes,
Sinu eluloos...
Sa ära unusta teda,
tuleta meelde
need hetked nii kenad
Teie ühisel teel veel...
Hing puhkab vaid veidi,
olles Sinuga hetkes,
kuni lahkuma peabki
uude ellu ja retke.
- Tarmo Selter -
2022
Maa tund
Maa tund on hetk, mil mõtleme:
"Kus elame, kes oleme?
Mida elult tahame
kuhu ajas tõtleme?"
See on hetk, kus kahtleme:
"On kõik õige, mida teeme?
Kas elame ainult hetkes veel,
mõtlemata kaugele?"
Meie eluead väikesed
on vaid hetked hetkedes
maa pikkades aastates,
kuid suured mõjudes.
Me oleme erinevad,
kuid maa on meil üks,
prooviks hoidagi seda
meie laste tulevikuks.
- Tarmo Selter -
Sinu olemus
Sa oled siin, Sa naeratad,
siis kurvastad, poetad pisara.
Vahel elus läheb kõik vaevata
või raskuseid läbid Sa visana.
Sinu otsused näitavad olemust,
teod siiski reedavad Sind,
kui sõnades lubad Sa ülevust,
halba tehes Sul tumeneb hing.
Sa talita südame järgi,
tuleb loota, ehk süda on hea,
teiste elule jätad märgi
oma hinge ja olemusega.
- Tarmo Selter -
2022
Mälestuseks
Inglitiivul on lendamas ära
vaikides langenud hinged,
saatmas neid relvade kära,
hinges veel kurbuse pinge.
Ei pisarad neid enam päästa
ning palved neid tagasi too,
nad igavesti on saatmas
mahajääjaid nende eluloos.
Kas kuskil on olemas piir,
millest enam ei edasi minda,
kõigi südames olete siin
ka siis, kui aeg edasi lendab.
- Tarmo Selter -
2022
Elu
Tulevikku vahel vaata,
elult kõike ikka oota -
vahel halba, vahel head,
lõpuks kõike teada saad,
mida elu Sulle toob,
võimalusi hetkes loob.
Vahel võttes, vahel andes,
vahel käte vahel kandes,
kasuta Sa ikka ära
võimalusi juba täna
elus luua, olles ise
armas, lahke, tundeline.
- Tarmo Selter -
2022