Sõnale elus leiti 922 luuletust
Kollane liblikas
Kust sai see väike liblikas
endale kollase kleidi?
Päike oma kullast kinkis veidi
Kuu silus siledaks
ja tähed andsid helgi
Nii õrn on kollase liblika lend
ma õnnelikuna tunnen end
Võililledest pärjagi punusin
kollast liblikat õiele ootasin
Peas mul võilillepärg kollane
liblikas lendas ta õiele
Nii-väga elus tundsin ma end
kõhus kõditamas liblika lend
Kaja
Lähen mägedesse hüüdma,
püüdma kaja
Enda hinges kogeda ma tahan,
vastukaja
Tere! tere,tere,tere...
Kes kuuleb! kuuleb,kuuleb,kuuleb...
Kas sina oled kaja?! kaja,kaja,kaja...
Mina lihtsalt inimene! inimene,inimene,inimene...
Kas siin on ilus elu?! elu,elu,elu...
Kas elus peitub valu?! valu,valu,valu...
Kas ka parem tuleb?! tuleb,tuleb,tuleb...
Siis lootuskiirgi paistab! paistab,paistab,paistab...
Nii hea on kuulda tõde! tõde,tõde,tõde...
Kas tuleb lähemale?! lähemale,lähemale,lähemale...
Head aega! aega,aega,aega...
Taavi Libe
Sa oled Daniel Radcliffe teisik
sa oled Eesti tele- ja raadioajakirjanik
sa oled eriti kuulus eelmisest nädalast saadik
lugeda neid uudiseid sinust on vastik;
ise abiellusid, KIBE - KIBE!
aga tahad teiste naistega haaremit
sellise isiksusega sa pole "libe"
ütle, kes õpetas sulle sellist valemit;
mis seos on sinu ahistamisega lapseeas
et oled nii nikunäljas?
pigem räägi, mis on su peas
et nii palju käid naistega väljas;
sa oma sõltuvusega oled süüdimatu
sa pole voodielus mingi ekspert
lugeda skandaali meedias on tüütu
pigem lõpeta see draama, sa per .....
Kiusamine
Kuhu ennast kaotada
kui teised mind ei talu
kel südame saan paotada
kus peita enda valu
Miks taluda on teil nii raske
mu süütu rahulolu sõõm
miks minu pisar mööda põske
on teie igatsus ja rõõm
Kui keegi samuti teid suruks
maadligi oma talla all
kas poleks nii et läheks puruks
hing teilgi habras kui kristall
On kõigil maksta oma hind
kas kiusajal on äkki hea
ta käes on katkitehtud hing
kas parandada teab- ei tea
Miks on su käes kui pole loonud
mu õnn mu rõõm mu elulust
Kas lõhud sest liig vähe saanud
sa oled elus armastust
Igavesti hingede armastuse rotatsioonis
Su sõnad toovad mind endasse
Vaatama pikalt ja selgelt
Kus radu mööda olen käinud
Kas midagi on helget?
Või on seal asju,
mida ei taha näha ega kuulda..
Mida peidan enda eest oma mõistuse
Plokkide varju..
Ja pärast öös, iseenda unes ma karjun…
Appi..appi, mis toimub mu sees
Kas olen see taevane mina
Kus on see tunne, kus oled Sina?
Kus oled sina mu päris kallis
hinge soojuse sära
Kus oled sina, minu südame avatud värav`?
Ma tean et sa otsid
Kuidas leida tee mu juurde
Nagu minagi, tulen kinsosaali suurde
Kus vaatame filmi elust
Mis olnud ja oli
Kus kohas ol .....
Koolijütsid
Tere,koolijütsid kallid!
Kätte jõudnud sügis hallis
Teid ma tervitan,uhhuuu
kätte on jõudnud koolikuu!
Koolijütsid,teile toon ma
sügistuuled soojad,soojad
et nad paitaksid teil põski
südames,siis kõik on hästi
Kui sa tarkust taga ajad
Kindlalt tatsad koolirajal
siis käid elus püstipäi
oska kannatada vaid!
Meenutused elust
Kas sinu jaoks ma olen igav
kui elan muusikas?
Kas sinu jaoks ma olen igav
kui veidi luuletan?
Kas sinu jaoks ma olen igav
kui pisut kurvastan?
Kas sinu jaoks ma olen igav
kui valu naeratab?
Lagunenud mõlemad
oleme nüüd koost
Südametel kinnitanud kanda
aegade voog
Sõda on äri
Afganistan pole mingi erand
ka seal relvarahad läbi jooksid
USA ja Euroopa demokraatiat lubanud
venemaa Hiina ja Pakistan Talibani toitsid;
käis võidurelvastumine
arengu ja vere arvelt
järgmises võimus nüüd on ümbervahetumine
mida ÜRO vaatab abitult tv - ekraanilt;
isegi sajandi eest oli sõda autentsem
sest siis päriselt üksteist vihati
tänapäeal vaen on nahaalsem
sest teiste elusid raha eest ära visati;
ei tea, kas midagi sellest muutub
visake peotäit mulda haudadele
lootus 3. maailmas ära kustub
peale Afganistani ka teistele riikidele
Vaadates
Vaadates taevasse,
nägin seal kuud
kõndimas taevateel,
saatjaks vaid tuul,
üksinda vaikuses
tähtede rajal,
katmas end pilvedes
hetkeks kui vaja,
oodates kuma,
päikesekiiri,
mis kaugustest juba
paistmas on siingi,
luues vaid hetkeks
elusaatuse sõlme,
kui kuu näha päikest
saada nüüd võib veel...
- Tarmo Selter -
Mäletan
Ma mäletan Sind pildina
Oma südame naeratusse
Sa ennast peitsid
Ma mäletan Sind maitsena
Kui sinu huuled leidsin
Ma mäletan, et ütlesid
Et oled elus kõike näinud
Ma mäletan, neid radu
Mida mööda koos oleme kaua käinud
Vaikselt susside kahinal
Vaikselt hinge sosinal
Vaikselt, et keegi ei ärkaks
Ja meid koos lilleaasal märkaks.
Ma mäletan vahest nii palju
Ja vahest nii vähe…
Sest mu hirmus on kartus, et minema lähed
Ja ma jään jälle üksi
Tuhandeks aastaks, ootama Sind kohtumaks järgmises elus!
Tähetolm
Vahest ma hingan aeglaselt Sind
Hingesõõmude kaupa tunnete lõhnu
Vahest ma näen, kuidas sa vaatad mind
Märgates südames rõhku,
mis suureneb tuules, ning valgustub tules
ma olen sind meeltesse peitnud
et kunagi oleks need varjatud rajad
koos käies üles ka ka leitud.
Vahest ma mõtlen, kuis oleks su käed
Kas soojad või siidiselt pehmed?
Vahest ma mõtlen, kus teed mööda läed
Või oled sa magama heitnud?
Nii nagu sina, oled mu sära, tähetolm juustes ja suul
Ni nagu mina olen su päralt, kui koos vaatame KUUD
Nii nagu meie ei mäleta selgelt, kui olime viimas .....
Tädi Sofia suvi
Avatud talude päeval
läks Sofia perega Võrtsi järvele
tuleb sinna rahvast ükshaaval
see koht tervele perele;
ta juured on Tartumaal
puhkust veedab kala püüdes
nii hea olla järve peal
aga õnnetus ei hüüa tulles;
kalafarmis on erinevaid liike
nende seas ka lihsasööjad
ja ei piisa teha turistidele repliike
et ära põgenesid piraajad;
Sofia püüab neid ükshaaval
kuni sai hammustada ja kukkus
veealune kõlas nagu moorsaag
elusa lihavaruna Sofia hukkus;
ära ta ruttu söödi
Võrtsjärvest sai ta märg haud
tädi Sofiale surmalõks loodi
piraaja hord levib .....
Lase lahti minust
Lase lahti minust
lase lahti
muidu mu valutav hing
kaasa tuleb sul
Tean,raske on lahkumisvalu
edasi elada tuleb nüüd vaid sinul
Leia oma õige tee
sul pool elamata veel
elu keerdkäigud võõrad pole sulle
ükskord viskad nad lihtsalt tulle
Hoian sind elus
hoiad mind elus
Tõeline armastus peidus on
südamevalus
Ma ju ei tea
Ma ju ei tea,
kui Sa ei räägi,
oled üksi oma mõtetes...
On hetked head,
mis ei saagi
ununeda tuleviku teel...
On sõnad need,
mis selgust loovad,
neis hetkedes
nad välja toovad
kõik, mis südames ja peas,
need sõnades Sa välja tooma pead...
On aimdused
ja tunded elus,
teine pool ei vaikust mõista...
On kehakeel
siis kõige alus,
vaikusest ei saa ju keegi võita...
Ei saagi ju
veel aru saada,
tulevikku enam pole meil...
Need sõnadki,
mis rääkimata,
minevikku kaovad ajateil...
- Tarmo Selter -