Sõnale elust leiti 302 luuletust
Kolmas soov
Laev karil, saarel keset eikusagit
kellegi pudel on uhutud liivale
elust märki pole siin mingit
aga kaart pudelis viib imede koopale
seal, kus on džinni lamp;
õhus on paksult maagiat
jõidsin varemete tagahoovi
õõnsuses on aaret ja reliikviat
džinn, täida mu 3 soovi
ei taha siin enam olla;
on see kurjus, mis mind siia tõi?
templisse poetatud tükk universumi
tagasi endist elu saada ei või
hoian nüüd väge, murran aegruumi
tseremoonia on alanud;
vaatan sisse oma hinge
olen väljavalitu, Üksainus
vanadusse ei lange
kolmas soov elab minus;
olin eksinud .....
Saatust teenimas
Tean mida teha, kui vabat aega palju
ja kui ei meeldi jääda üksi koju
suvi alles ees ja saab nalja teha
ette panen meigi ja musta riietan oma keha;
jooksen mööda rohelust haigla poole
seal olukord patsientidega kole
polnud keegi enne mõelnud ideest
et võõras haigetele mängib vikatimeest;
koputan vikatiga aknale ja lehvitan
või neid oma voodite ees teretan
külastan neid, kes teel loojakarja
kui on viimaseid sõnu, panen kirja;
Postimees kirjutas, et arrteeriti 1 hull
meedias nüüd kihab suur mull
politsei oli mu eetika kohta aru pärimas
vastasin, et olin saatu .....
Aastaajad Unustuses
Nad marsivad järjekorras
sinna kuhu nende meister vaja
kohal on tuttav või võõras
sellel tseromoonial kostab sarve kaja;
vaarao läheb nüüd teise ilma
ja tal vaja saatjaks igavesti hingi
hääled kutsuvad alamaid allilma
praost joonistab kõrbeliiva püha ringi;
kummardagem! Ta möödub kullatud alusel
temale truud lähevad pimedasse kaasa
lõõmab päike pühalikult sellel üritusel
alamad ja rahvas on tasa;
sügav trepp püramiidi
uks tagant nüüd sulgub
Tema nimi hauakambrisse viidi
Anubis värske vere järgi ulub;
kui päikeselaev tuleb
pärisilm jätab tei .....
Õpetajale
Sa olid karm, kuid samas hea,
Sinu tunde ikka meeles pean...
Sa olid range, halbu hindeid sain,
Sinu sõnad eluks meelde jäid...
Sa naeratasid, olid tore,
palju hetki elust meelde tuleb...
Sa olid olemas, olid õpetaja,
Sulle tänulik on iga lõpetaja...
Sa oled Sina, oled inimene,
teeviit mu elus, minu ligimene...
- Tarmo Selter -
Mu sõbral on OCD
Kutsekoolist alles sõber
sisenedes hais on sant
Lauril maja nagu keemiakaber
sest ta on tõsine pedant;
panen kohe sussid jalga
sest ta kodu puhas olema peab
mina pisikuid ei pelga
aga teda see hirm vaevab;
enne, kui hakkasime sööma
mul pea kippus sügelema
kratsisin laua taga kõõma
ja sõber kukkus nihelema;
tõusis hüpakil püsti
ja käed tal värisesid
ju siis tegin midagi valesti
ta punnis silmad põrnitsesid;
Laurist sai kivikuju
rebis oma näost ja oigas
nüüd väga sitt on ta tuju
minu pesemata juukseid ta põlgas;
ta vajas elustamist
kodu pandi kar .....
Elu ja armastus
Soe sõbralik ja kõikemõistev hääl
nii külma jõhkrat hoolimatust täis
kõrv kuulis sõnas üht- teist ütles huul
seal igatsus taas varitsemas näis
Kirg äkki teinekord kui kuluhein
meis süttib kõike ähvardavaks lõkkeks
ent siiski justkui nähtamatu sein
me vahel seatud läheduse tõkkeks
On kogemusi vanust küllalt turjal
leek ikka nagu noortel õide puhkeb
keeld eneses- ei voli anda nurjal
me hiljem isegi veits selle üle uhked
Nii kõlgume me teineteise piiril
üks muistne mees ja üks on moodne naine
leek lahvatamas aastas korral paaril
kui palavik kui .....
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....
Ema
Ema, hoia mind,
kui tunnen end üksi,
ema, aita mind,
kui kukkusin nüüdki,
ema, ära mine,
kui nutma ma jään,
ema, ole ise
minu juures nüüd sa...
Ema, miks läksid,
kui vajasin sind,
ema, miks jõid,
endal uhkust täis rind,
ema, miks võtsid
valguse elust,
ema, kas tundsid
rõõmu laste valust...
Ema, ära tule,
kui vanaks sa jääd,
ema, ole ise
oma mõtete mäel,
ema, ära tunne,
et vajad nüüd mind,
ema, lihtsalt mine,
olgu uhke su rind...
- Tarmo Selter -
Kevad ärkab...
Pilla-palla kõik on valla -
kuivand' lehed kukkund' alla,
lumest peidust varjudena
sulab kuivand' oksadena
välja sügisene elu,
tuhmiks jäänud lehevõlu,
mädanenud õunad sealt
aiast värske muru pealt,
mis annab märku tärkamisest,
roheluse ärkamisest,
uuest elust kevades
ka meie oma hinge sees...
- Tarmo Selter -
Kevad
Kevad see vuliseb,
veekene suliseb,
kadumas hanged ja jää...
Päikene sulatab,
kiirega ulatab,
tärkamas maailma näed...
Kevad on südames,
hinges ja silmis,
õisi siin tärkamas näen!
Mõtlen, kas ongi see
unes või ilmsi,
ma laulan nüüd kevadele...
Noppides õisi
siniseid, valgeid,
kevade ilu on see...
Rohelust lehtedes,
uus lootus hingedes
äratab headust me sees...
Tarmo Selter
Kevad tärkab...
Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära silmi saab,
päike paitab põske,
loodus tärkab, teab -
tal hinge tulla laske...
- Tarmo Selter -
Trolli-till
Volli sai lahti vanast võõbast
kogu elunäinud Krõõdast
muutus asjast julgemaks
ning ka pea läks selgemaks
vaatas siit ja katsus sealt
justkui nõidus pagan teab
kuidas ilm on muutunud
sellest ajast saati kui
eesti vabaduse sai
maa on raisus
raskes seisus
elu sool on raskelt maas
elust oodatust nii hääst.
Hooldushaigla luule
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Selle ajani kui sinu põhisisuks elus
Küünelõikus, telekas ja kokakoola
Mida laps toob palatisse hoolimata keelust
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Saad üksi olla siis sa omaette
Jääb nägemata naabri värinad ja kooma,
oiged, viimsed hingetõmbe hetked
Kõik su haridus, su tähtsus ja su edu
On lõpusirgel need kui muinasjutt
Ja ainus küsimus mis hoiab sind veel elus:
Kas tuleb laps sind vaatama või on tal rutt
Ah,ära luuleta
Ma hakkasin nüüd luuletama,
ah,ära luuleta.
Sa ju luuletasid kogu aja,
ja jälle luuletad.
Sa ise ei usu kedagi
ja sulle haiget teeb,
et olen jõudnud luuleni
mööda konarlikku teed.
Elust,valust, läbi ronind,
nüüd õnnelik on meel.
Sa ei tunne ennastki,
veelgi vähem mind.
Jaa,ja, hästi luuletad.