Sõnale ema isa leiti 1161 luuletust
Ema-isa silmatera
Laps on ema-isa silmatera,
laps on rõõmus, laps on elav.
Vahest nutulaul tal kõva,
see ikka appihüüdena kõlab.
Ema arm ja isa hool,
last on saatmas igal pool.
Olgu laps siis suur või väike,
ta ellu vajab ikka päikest.
Nii hea on näha lapse rõõmu,
kui tal naeratus on suul,
Südamesse jookseb soojus,
kui lapsed rõõmust kilkavad.
Lapsed on kõik nunnud, kallid,
ükski laps ei ole halb.
Halb võib vahest keskkond olla,
kus puudub armastava ema- isa roll.
Lapse kasvulava peab olema päikseküllane ja hea,
et ta süda ei tunneks kurbust
ja hirmu kogema ei pea .....
Ema
Ema on see, kes hoiab,
kaitseb ja armastab Sind
ning elu lõpuni toetab,
on armastust täis tema hing.
Ema on alati ema,
Sa mõtteis tal oled ju ikka,
Sa teda hoia nüüd täna
nagu siis, kui olid veel plika.
Ema on vahel ka isa,
olles lastele perepea eest,
nii kasvabki poisist meheikka
täisväärtuslik hakkaja mees.
Ema on vahel eikeegi,
hoolimatu, tühi koht elus,
kel laps see tüli vaid teebki,
luues väikestel kurbust ja valu.
Elu on hoidnud ju neid,
kel ema on toeks kogu elu,
kelle peale laps loota ju võib
läbi kasvamise elu ja valu.
- Tarmo Selter -
2022 .....
Ema südames
Ema, Sinu päev on täna,
päev, mil rohkem rõõmu tunda võid.
Ema, Sinu ümber täna päike särab,
lilled õisi avavad,
tuuled soojad linde lõunast toovad,
Sinu südamesse hõiskama.
Kogu ilu ja armastus on täna Sinu päralt,
eemal oled nukrast hingekärast.
Ema, Su põsil pisarad on kui kristallid,
neis õnnehelk on sees.
Kui vaid saaks, kõik pisarad korjaksin ma kokku
ja neist pärlikee Sul teeks.
Ema, Sinu päev on täna,
õnne täis ja päikesesära.
Sooviksin, et seda sära
ei võtaks keegi Sinu silmist ära.
Isa
Isale saab patsu lüüa,
kui ta jõuab koju,
isaga saab palli püüda,
ehitada maju.
Isa vahel laulab ka
või mängib mõnda pilli,
võib ka lihtsalt jaurata
või emal´ viia lilli.
Isast saab ka vanaisa,
suureks kasvab laps,
kasvamas on perelisa,
pojast saab ka paps.
- Tarmo Selter -
2023
Ema süles
Laps see oli ema süles, ema süles kiikumas,
üles korraks ärkamata, ärkamata uinumas,
Ema lapsel tegi pai, tegi pai ja naeratas,
õnnepisar naeratades, naeratades põse peal.
Kui on valus lapsekesel, lapsekesel pisar siis,
ema käte raviv toime, raviv toime valu viis.
Laps see kiirelt kasvas suureks, kasvas suureks, tugevaks,
südames on ema hooles, ema hooles, hinges ka.
Ema saab kord vanaemaks, vanaemaks hellaks, heaks,
lapselapsi oma süles, oma süles kiigutab.
- Tarmo Selter -
2023
EMA
Emal on säravad silmad
Emal on naeratav suu
Emal on habras hing ja süda
Ema on andestav ja truu
Ema on kui soe päikese süda
Ema on kui öös särav kuu
Ema süda on kui õrnalt paotuv lillenupp
Ema on kui linnu nokatäis laulu-imelist
Ema hing on suuremeelne ja lahke,
kõik hea ja halva ajab joonde.
Emas on valu-ja õnnepisarad
Ema süda on suur ja andestav
Ema on kui taevane õnnistus
Ema rind on kui rahupaik,
kus tühjaks nutta end võid.
Ema rind on kui varjupaik,
mis turvatunnet on täis.
Ema rind ja tuksuv süda,
nii hea, kui tunda saad kõike seda.
Isa
Kallis issi, isa, paps -
nõnda hüüdmas teda laps,
kasvades nii läbi aja,
laps see ikka isa vajab.
Laps see läbi elu veel
toetub isa sõnale,
selles peituvale väele -
vahel karmile, kuid heale.
Siiski ei saa unustada,
"isaks" seda nimetada,
kes on lapse elust veel
nelja tuule poole teel.
Isa kasvatab ja hoolib,
lapse elus olla soovib
mitte paberil, vaid elus,
lapse rõõmudes ja valus.
- Tarmo Selter -
2022
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...
Ema,tule!
Ema,tule!
Ema,ole!
Ema,minu juurde jää!
Katnud Sulle laua olen
igatsenud iga päev
Ükski lill ei närtsi vaasis
janu neil ei otsa saa
Laudlinikul on tikand
oma Ema nimega
Ise küpsetasin koogi
soojad sõnad pisar sees
Ootamast ma eal ei väsi
mil Ema uksest siseneb
Ema
Sa soojalt kallistad ja kunagi ei küsi
Mu tegudele mingeid seletusi.
Su helge pilk ja naeratus nii siiras
Sa lahkeid sõnu ütlemast ei piira.
Kuis suudad olla sa nii õigel ajal?
Mul toeks, kui ma seisan raskel rajal...
Ei soovitusi jaga... kurje sõnu kõla
Vaid tugev toetus, mis kannad enda õlal!
Kas suudan olla tänulik ma Sulle?
Su hoole, siiruse ja hingetoe eest...
Mu kallis, Ema! Hüppan sinu järgi tulle!
Ja toon su süles välja külmast veest!
Tule mulle järele mu ema
Tule mulle järele mu ema
kasvõi sõbrapäeval sõbraks võta mind
Kas sa tõesti pole nutnud minu pärast
mina nutnud sinu pärast küll
Kevadel,kui tärkamas on loodus
linnupere pesal askeldab
Ööbik tuleb laulma toomepuule
õhkõrnad kastepiisad lehe peal
Ema,kas tunned siis ka puudust?
Kas ka süda valutab?
Tule mulle järele mu ema!
Sõbrapäeval kaasa võta mind!
Isa
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi,
armastan ma oma ema,
nagu minu isagi.
Kuri ta ei oska olla
minu vastu kunagi,
kuigi vahest olin paha,
ei andnud mulle vitsagi,i
kulmukortsutades sõnas,
mu laps, armastan sind ikkagi.
Tundsin temas eluvalu,
pisaraid ei näinudki,
soojad pihud,soojad sõnad,
meeles minul tänini,
Tahan ruttu saada isaks,
olla nagu isagi.
Ema
Maalisin emale ilusaid pilte,
õhina ja kirega,
kirjutasin kirju hoolega,
peenikese sulega,
tint läks vahest laiali,
kui pisar pääses voolama.
Kaugel emakene oled?
Mina aina joonistan ja kirjutan,
kätte saand sa neid ei ole,
veel ei ole vastust saand,
joonistan,kirjutan enesele,
südames neid kaasas kannan endaga.
Ükskord ikka tuled,tulen -
südant puistama...
Ema
Iga ema seda teab
millal kõige armsamaks
oma last ta peab...
Siis kui laps on uinunud
kätu emme käel,
nutt ja kisa ununud,
õnnemuie näol...
Ja kui laps on pikutand,
ärkab unest üles,
käed su poole sirutab,
naeratab su süles...
Kui ta tujus vallatus
sinu naeru ootab
või ükskõik, mis hetkel, kus
pilk teil rõõmus kohtab...
Kui sa oled kurb või mures
ja su laps su juurde tuleb,
sügavalt su silma kaeb,
puudutab, - ja õnn sind laeb...