Sõnale ema leiti 4761 luuletust
Ulakate nimekiri
Jõuluvana teab, kes halb ja hea
vanemad kittuma oma lapsest ei pea
aga mõnikord kinke ikka jagatakse
ilma jõuluvanata pühi peetakse;
USA on musternäide
kuidas MITTE lasta soove täide
lastel, kes veel on arenguruumi
iseloomus neil porbleemi;
14 - 15 aastased vennad ja püstol
nõrgub nende õe veri fotol
sest keegi teine sai hoopis kuuli
juhtunust surnu ei välguta oma huuli;
vanem vend tulistas omakorda
nooremat ja tema ise ei kurda
kui pihta pole saanud
peagi mõlemit politsei arreteerinud;
varemgi süüdi mõlemad tatid
et Floridas autosi varastasid
nüüd es .....
Elus hing
Kes unustanud palju,
jätab meelde
ka pisemagi märkamatu rea...
Ta harjunud on
hammustama keelde
ja mällu kirjutama
iga väikse vea...
Kuid kellel meeles on
see, mis on meelel ise,
mis ühtki meenutavat nõksu
eal ei nõua -
ta võtab ette armastuses
elamise,
sest palju rohkemat
üks elus hing
ei jõua.
/Mari*Uri/
Leidsin üles vanad polaroidid
Leidsin üles vanad polaroidid
pole aastatega muutunud
mingi ajatuse vaakum on minusse jäänud
mingi ajaline nihe, et kõik pildid tehtud nagu eile
palju aastaid antud panti lihsalt seetõttu
et ei osanud vastu võtta otsust
nüüd saades süüdistusi selle eest,
et otsus on range, külm ja läbipaistmatu
pean ma olema nii iseenda mehelikus kui ka naiselikus rollis
samal ajal liigselt hoolitsedes teiste ees
jättes ennast taas tahaplaanile
või süütundega endale aega leides
mu pisike mina on hakanud minuga käima,
sisemine laps, nii nad seda vaimsetes ringides kutsuvad
hea .....
Ürgne
Auuu Auuu
Hundistiiiiiiiiiil
Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
Anna mulle mic, et saan näidata kellel on taip. öelda asju millel on maik
Sest kui mina räägin oled sina vait, kuulad kõrvad kikkis ja kui ei kuula siis pühi kõrvavaik
mikrofoon on selleks et minusugused saaksid asja teha selgeks
ma mõtlen asju kergeks
hundistiil teeb meid terveks
oma maailma loome selgelt
sissevaateid teeme kuni hakkame tundma helgelt
mõtleme ennast tundma ja nägema mida tahame
negatiivsus kahaneb ja pole enam pahane, kui saab raha meel siis juurde valame
kuni kõigest on küllus ja külmus, kogu ma .....
Zwarte Piet
Mis viga sul nägu määrida
jah, kui must, näita ust
miks on vaja traditisoonist pärida
mõnel jookseb seepärast kust;
hollandlaste püha koos abivalmi
haldjaga, mis läbi korstna ronib
temast ikka kirjutada salmi
ei tee paha ja pühi ehib;
aga vat, neegritele ei meeldi
et neid "mõnitatakse"
isegi Hollandi riigikohtus vaieldi
et neegerorje halvustatakse;
sest Euroopas Holland
see, mis essana pigisi tassis üle mere
ja sellest jutust mul villand
ajab keema sita ja vere;
tänapäeval on kõik solvav
ärgu elagu siis Euroopas
tõmmude soig on mulla painav
et asi po .....
Sirel
Vana laguneva maja juures korjab noor tütarlaps sireleid,
pool sajandit tagasi siin samas aias visati üheskoos tireleid.
Pehkinud puidu ja mõranenud klaasidega maja kunagist hiilgust meenutamas vaid sirelipõõsas nii suur,
selle põõsa taga on ajalukku vajunud kunagine uhke kuur.
Minu ema ema sai vaadata, kuidas ei kusagilt hakkas hiilgus tekkima,
minu ema sai vaadata, kuidas hiilguse sambad särasid, kuid vaikselt hakkasid pehkima.
Mina vaatan vana lagunevat maja ja viimast kunagise hiilguse sümbolit-sirelit,
minu tütar, kui peaks ta tahtma mulle tulla, saab eikusagil, kaaslasek .....
Mis?
mis mullast on võetud, see mullaks peab saama,
mis õitseb, peab närbuma,
mis laulab, peab vaikima,
mis jookseb, peab peatuma,
mis sünnib, peab surema,
mis võidetud, peab kaotama,
mis müüdud, tuleb tagasi osta,
mis kord rünnatud, tuleb nüüd kaitsta,
mis väärt, tuleb visata,
mis väärtusetu, tuleb hoida,
mis püha, tuleb põletada,
mis saatanast, tuleb nüüd kummardada,
mis päästetud, tuleb hukutada,
mis hukutatud, tuleb päästa,
mis hoolitsetud, tuleb unarusse jätta,
mis armastatud, tuleb vihata,
mis kuuldud, tuleb unustada,
mis leitud, tuleb kaotada,
mis pü .....
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Naeratus
Mu mõtted keerlevad kui torm,
ei ma kunagi poolda olla morn.
Naeratus on õnnelaeka võtmeks,
naerata, et iga kurb hetk lõppeks.
Naeratus on see, mis avab hinge,
polegi vaja inimesele muid kinke.
Naeratus on võluva toimega,
eriti, kui kaasneb rõõmuhõiskega.
Siiras naeratus on parim murede ravim,
vahet pole, kas oled noorim või vanim.
Naeratus on kui müstiline hüpnoos,
ei sellest teki kunagi üledoos.
Naeratus on see, mis tõmbab ligi,
võimalik, et armastuseni see viibki.
Naeratus on see, mis paneb särama,
hommikuti võluval moel ärkama.
Naeratus on õnnelik .....
Öeldakse, et proovi
Seekord ma tõesti proovisin,
ja kogu hingest soovisin,
et kõik see üks ainus kordki läheks nõnda, nagu ma plaanisin,
kuid jälle ma end pettumust täis kaanisin.
Seekord ma proovisin, püüdsin,
ent jälle nüüd pisarais hüüdsin,
“Et kuigi ma proovisin, ei olnud sest küllalt!”
Öeldakse ju, et proovi,
kuid, mis siis kui elu lavalaudadel avastan, et elu näitemängul puudub peaproov?
Olevik ühele igavesti surevale surematule liblikale
Plaanides mitte siia kauaks jääda,
on imelihtne neid sõnu sääda.
Sündides liblikana elaks vaid loetud päevad,
kuid nüüd ma vaatan, kuidas sajad aastad mööda läevad.
Ma elan kui liblikas, ehk ka kui lind,
sest vabana on sündinud minu hing, millel puudub hind.
Ma unistan, unustan, usun ja nean,
ja kõige vabamaks hingeks end pean.
Ma põletanud olen oma iidse silla,
ja loodan, et oma tulevikku ma maha ei pilla.
Mis sest, et elan vaid loetud päevad,
oleviku tunnid ju siiski ruttu mööda läevad.
Mida me tahame?
Mida teha saab üks inimene oma riigi heaks?
Kes üldse meist keegi sobiks rahva arvates me riigipeaks?
Kes üldse kannataks kogu rahva laimu?
Kas nõnda üldse on asjadest võimalik saada aimu?
Kas leidub üldse keegi, kes kõigile sobiks?
Või kas riigipea ametit peab rahvas lihtlabaseks hobiks?
Kas otsime me perfektsust kaosest, kus kõik nii inetu?
Või soovime me näha kedagi, kes oleks rahvale tundmatu ehk teisisõnu nimetu?
Mida me üldse tegelikult tahame?
Kelle sõnu kuulda tahame me rahuajal?
Kellelt abi paluksime, kui eksinud oleme rajalt?
Miks keegi ei aita meil otsu .....
See kõik on muinasjutt
Kuninganna peegli ees,
merineitsi vee sees.
Kuri kuningas on troonil,
prints, kel rubiinid kullast kroonil.
Lumivalgeke hammustamas õuna,
kuri kuninganna himustamas südant lõunaks.
Narratiiv on paigast ära,
muinasjutt on kaotamas oma iidse sära.
Vassilissa kaunis, ilus,
kurjus peidab end varjude vilus.
Baaba Jagaa oma majas koldes tuld teeb,
punamütsikesel seismas ees pikk tee.
Hunt nii kaval ootab aasal,
prints see käe on ulatamas kaasal.
Kolmest rubiinpunasest tilgast verest saab loits mis neab,
ja endaga kogu muinasjutumaailma põhja veab.
Tähtedelt abi on pa .....
Ajaloo ilusaim kevad
On veider, kuidas ühel hommikul ärgates,
avastad, et kusagil maailmas roheluse tärgates,
ei rõõmusta lapsed, vaid nutavad pisaraid,
sest nende ümber inimesi on kisavaid,
nutavad, sest veel eile kaunis kodumaa on kaotamas oma sära,
nutavad, sest sünnimaalt lähevad nad nüüd ära,
nutavad, sest isad, emad, onud, tädid jäävad kodumaa eest võitlema,
ja kuulide eest peavad nad nüüd põiklema,
nutavad, sest paljud teised ei saanud seda võimalust, mis nemad,
on veider, sest ma lootsin, et tulemas on ajaloo ilusaim kevad.
Emand
Amm laulab ja kiigutab hälli,
vanad silmad vaatavad öist taevast nii halli,
amm laulab ja lapsuke magab,
ööpimedus päeva maha matab,
amm kiigutab hälli, laulab ja vaatab aknast kohisevat merd ja pimedat ööd,
ta hilisõhtul, hommikul, päeval teeb tööd,
amm hoiab ja kasvatab, armastab ka,
võõrast last, keda südame all kandnud pole ta,
amm näeb kõrvalt, kuis rinnalapsest noor kaunis emand sirgub,
juba lapsuke hällist kukekiremise saatel ise virgub,
kuhu lähevad aastad, kui armastad võõra verd,
kuhu lähevad aastad, kui hällilaulu lauldes vaatad öist pimedust ja .....
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....