Sõnale emotsioon leiti 145 luuletust
Arglikus
"Ma jälestan seda päeva, kui sa sündisid"
ütleb ülem sulle silme ees
"miks sa minema küll kõndisid?"
talle ei loe haav su hinge sees;
loodus geenidesse tegi vea
adrenaliini valesti kasutasid
mis saab sellistega, sa ei tea
debati enesekaitseks ohvitseriga pidasid;
pidid ju kodumaa nimel kõigeks valmis
olema, aga alla andsid
näha on kõigi silmis
arglikus - millega oma sõna murdsid;
konflikti ajal ei loe, mis sa tunned
pidanud olema valmis, hing, ihu ja sooled
kui vastu kõigile hakkadki, siis sured
ja miks seda enne ei tehtud, kui nõrk oled?
Võib tunduda
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav!
Sõbrad, tuttavad, lähedased- mõni jõukam
neist, teine vaesest perest.
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav,
kuidas kopsud hingavad ja süda õiges
rütmis pumpab verd. Tihtilugu ei pane seda
tähelegi- mille puudumisel pole võimalik
eksisteeridagi!
Sest kõik tundub iseenesest mõistetav,
kuigi tead, kus sa öösel magad, sest see
on kodu, mis saanud tavaks. Ja kuigi sulle
näib, et see kõik on iseenesest mõistetav,
siis vaata järgi- millele võid tunda tänu, et oled
a.oja
sinnajõudnud.
.....
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Hingerahu puudumine ehk hetkesse uppumine
Meid mõjutab reklaam
Ja hetkeemotsioon
Siin kurval maal
Igaüks on loom
Vaid väike valu
Endast viib välja
Näiliselt vaikses kasesalus
Hingerahu näljas
Arvamus kõigub
Kui keegi ütleb halvasti
Kaotused ja võidud
Lõpuks kõik ikka halvasti
Kohe kui Kukume
Kisa juba lahti
Ego sisse upume
Suitsu vaikselt pahvin
See on hea
Hetkeline nauding
Ei tea
Miks peetakse kauniks
Tunded on head
Aga hingerahu pole
Me ei tea
Kui kaugel oled
Ehk ise tead
See oli nali
Mõtteid pole väga peas
Me ei ole väga salliv
Mõjutatavad hetkest
Oleme kõik
Eluretkel
Kõ .....
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
jõulud
lumepuistega värvitud puud
valgeks sümboliseerimaks rahu
tähed naeratusega ehtind suud
sädelusega üksildasel kuul -
kelle piiratu valgus ei mahu
muidu aknast kiirena sisse
tulukesena igasse südamesse.
härmatise tolmu maailmale
saputand üleannetu pakane
vilkuva virmalisena silmale
hingeline hinguse hetk vagane
--------------------------
härdavõitu tunne ilusale
mõeldes - elu klaaspind
õrn... sile... tasane...
Kui ma tuleksin..
Kui ma tuleksin su juurde,
silmad täis mineviku valu.
Sina ju ei sosistaks tuulde,
'' anna mulle andeks palun.''
Sa võtsid mu silmadelt sära,
ainus, mis jäänud, on pisarad.
Sa võtsid kõik, mis said, ära,
peitmiseks kasutan kiharaid.
Kiharaid nagu kardinaid akna ees,
neid sulgedes,
ei tea meist mitte keegi,
mis toimub tegelikult seal sees.
Maivis L.
10 aastat.
Luba täna mul olla kurb,
luba täna mul nutta.
Luba täna mul leinata,
Luba ainult täna
valul mind haarata,
murda,
ellu äratada,
surmata.
Et homme saaksin tõusta,
et homme oleks parem.
Et homme poleks pisaraid
mis põletavad hinge.
Luba täna olla kurb,
lasta valul mind murda.
Täna sind embas surm
täna, sa lahkusid mulda.
Luba mulle ainult tänane päev,
päev, mil olid kahe vahel.
Päev, mil embasid elu ja surma,
Sest homme, homme sind enam ei ole.
Maivis L.
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
Muuda oma elu paremaks
Sa räägid ainult halvast,
mitte heast, vaid pahast,
sa tahad minema siit kohast,
eemale oma vihast.
Sul on kogu aeg depressioon,
kuid mis on sinu missioon,
sinu maailma visioon,
kas ainult kurb emotsioon,
või on midagi enamat.
Kas on üldse midagi kenamat,
sellepärast ütlen sulle,
et ela elu elavat,
ära üldse kuula teisi,
tee nii nagu sulle meeldib,
küll maailm selle ära seedib,
peaasi, et ise naudid.
Mõtlen end täpiks
Mõtlen end täpiks su silmas
Ja kujutlen kuidas mind vaatad
Mõtetes küsides tohid
Sel öösel ehk olla mu saatja
Mõtlen end täpiks su käele
Ja kujutlen kuidas mind puutud
Tunnen kuis soontes su veri
Siis soojaks ja elavaks muutub
Mõtlen end lõhnaks su õhus
Ja kujutlen kuidas mind haistad
See hõng aina nõudvamalt kutsub
Mu huuli nii magusaid maitsma
Mõtlen end veiniks su klaasis
Ja kujutlen kuidas mind rüüpad
Kuidas mind kui sigaretti
Sa heleda leegiga süütad
Mõtlen miks hommik nii vara
Meid äratab sumedast unest
Meri meist nutma jääb maha
Nii rõõm .....
Mis tunne on olla naine?
Sitt,
jah me kõik toodame sitta!
Me kõik toodame sitta,
sest meile meeldib kui teistel läheb sitasti...
sitt, sitt, sitt
Mis veel?
Ahjaaa, kõik mehed on sitapead, sitapead, sitapead!
Mul pole nende vastu midagi,
lihtsalt ei meeldi kui minu silmade asemel nende pilk pigem alla vajub
***
Vihkan seda kohta
vihkan siin kõike
see ajab mu marru
Ma karjun
Ma jooksen
ma põgen
arvan et leian väljapääsu
See hullumaja on lõppmatu
Karjun APPI
keegi ei kuule
Nõrkussest kukkun
Kui ärkan
Olen haiglas
Olen hirmul
Tahan tagasi paika mis ajas mind marru
tahan tagasi paika kus vihkasin kõike
Mingid tädid tulevad
tõmban tekki üle pea
ning karjun taas
Tuleb üks valges kuues onuke
ütleb et minuga on köik
Ma ei saa aru mis toimub
Karjun taas appi
Teen silmad lahti
näen ema jooksmas oma tuppa
Karjun et ta mind kunagi ei jätkas
ta kallisitab mind
ja üt .....
Ehk sa tuled
Ainuke mis mõttest läbi käib,
kui mind vajad minu juurde tagasi tuled.
Ust su ees sulgenud pole,
hoian selle lahti, ehk sa tuled.
Enda kõrvale jätan ma koha,
ehk mu kõrvale tagasi ilmud.
Naeratust hoian ma suul,
sest oled südamele ikka nii lähedal.
Iga hetk mõtlen mis teed,
mida mõtled ning mis on su südames.
Tunnen nagu üks tiib
on täiesti murdunud.
Kuidas saan ma edasi lennata,
ilma ühe tiivata.
Tuhat mõtet käib läbi peast
iga uus hetk toob minu uut küsimust.
Vaikuses, varjudes ma kuulen,
kuidas mu süda su poole hüüab.
Näen sind unes, et pöördud taga .....
