Mul suve tulekust on rõõmus meel, kuid kevade minek, mind kurvaks teeb. Midagi jääb kripeldama südamel, nii väga armastan ma kevadet.
Jõesängis vesi sulinal Keegi jõe taga tulistab Muutub elu üsna tülikaks Lootos aja üsas külmetab
Rukkilille põld on kui sinetav meri Sinine taevas on valgete pilvetupsudega segi Mõtted voolavad kui ojake vaikse jõesängi poole Kas võtaksid mu südame enda hoolde?
Tidi-tit vidi-vii laulavad linnud linnas. Nähtamatult ikka nii, tidi-tit vidi-vii Minu hinges rõõm nüüd särab, tidi-tit vidi-vii, süda kaasa laulu hõiskab, tidi-tit vidi- vii!
Emotsionaalide sein on ees ja taga Nende keskel olen kurb ja vaga...