Sõnale emotsioonid leiti 72 luuletust
Sõnad
On sõnadega vahel raske,
kas öelda üht või öelda teist?
Emotsioonid välja laskem,
kuid enne veidi mõelda võiks.
Lihtsam on vist kirjutada,
enne saatmist läbi loed,
saad mitu korda kustutada,
ehk veel saatmata see jääb.
Sõnadel on võimas mõju,
sõna loob ja hävitab,
hinges tunned elu võlu,
hingevalu valuta.
- Tarmo Selter -
2023
Sitane elu
Tõeliselt enesetapualdis ei räägi sellest kellelegi,
ta pigem naeratab, kui et räägib sulle enda elust,
räägib enda valust
Emod ja muud sellised, jah!
See on nende "kultuur",
see lõikumine
Nad lõikavad risti
ja see ei tapa -
see on enamasti puberteediea probleem,
ei suudeta enda emotsioonidega üksinda toime tulla
ja tahavad abi
Päris enesetapja kaob vaikselt kasteheina,
ei ütle kellelegi,
ei tee teist nägugi -
tal on elust lihtsalt villand
Enamasti on see kõik abi küsimise taga,
seda saab parendada,
ei tasu sitase elu pärast nii palju muretse .....
As the crow flies....
Sa ei julge enam mulle halvasti öelda,
sest ma andestan Sulle,
et ma ennast ei väärtustanud,
et oleksin võinud küsida rohkem palka,
paremat mees,
suuremat korterit,
tõukassi ja
mida kõike veel.
Kõik on andeks antud,
ma ei pea elama teie emotsionaalse sodi sees,
sest mul puudub huvi tegeleda teiste emotsioonidega,
ma olen ise.
Ja ka mina, muidugi
kogun endasse innovaatilist jõudu, mis
võiks liigutada mägesid,
aga need mäed ei liigu nii kiiresti
ja teised ei taha kapata alati minuga ühes suunas,
siis see jääb see sõit kuidagi aeglaseks minu jaoks...
M .....
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
Mõtisklusi vihmasajus
Kord vihmasajus taevast nii tumedat,
silmitsen sumedat valgust jubedat.
Sulgedes silmad, kõndida lennates.
Kadunud hingi, kordi veel emmates.
Põigates kohtades, radadel vanadel.
Surudes ohtratel, emotsioonidel sadadel.
Kohates jälle, tuntud tundmata teid,
et kuulata uuesti vanu kuulatud ei’d.
Erinevad inimesed, rajad, sp pole enam teid…ja mõndasi neid.
Ära kurvasta…varsti pole ka meid.
Elu retsept
Kui võtta pisikene
sõrmeotsatäis naeratust,
valada veidikene
juurde hellust ja soojust,
tilgutada sekka
veel rõõmu ja armastust,
raputada hulka
veidi kurbust ja igatsust,
segada sisse
emotsioonide pisaraid,
puistata peale
eluhetki nii säravaid.
Nii igaüks ise oma elu loob,
elades hetkes oma eluloos...
- Tarmo Selter -
Öö
Öö on pimedust täis,
mõni külmakraad krabistab lehte,
palju mõtteid külas mul käis,
viies une, astudes hetke,
luues melu emotsioonide vallas,
tuues erksust ses' pimedas öös,
mis kõiki neid mõtteid nüüd kannab,
ole homme Sa kodus või tööl...
Lõpuks uinud ehk koidukuma paistel,
vajud unne, olles väsinum veel,
enne äratust uinuda laskem
emotsioonidel hommiku eel...
T. S.
Hinge emotsioonide ladu
Vahest mõttega
Püüad hoomata tundeid
Ja südame radu
Mõistes, et hing
On emotsioonide ladu
Kus on kõike, mälestusi..
Tundeid, rõõmus läbisegi
Kus on seda-
Mida keegi tegi…
Kus on armastust ja viha
Andestust ja usu lootust
Kus on väga palju
Südamega ootust!
Kus on valgust
Kõvaraid teid
ja taevatähtede sära
Aga, kus ei ole
Väsimust ja kära!
Hinge emotsioonide laos
On kõike…
Enda hingega korjatud
Elude radade kilde
Talletatud hetke
Tunnete tulvas
Raiutud kulda
Mälestuste mullas..
Mälestuste mullast
Võrsud sina-mina
Uuena, et sündida
.....
Hinges
Hinges ma hoian ja tean,
et talletub sinna see kõik,
mida südames meeles ma pean -
iga valusaim kaotus ja võit...
Hinges ma hoian, kui olen
emotsioonidest üles köetud,
ei siiski ma unusta, kui tuleb
me lõpp, need hetked on loetud...
Hinges ma hoian ja kogun
headust ja kurbust ning neid,
kes osalenud on minu elus,
igatsema jääda neid võin...
Hinges ma hoian ja tean,
et edasi liikudes hing
seda kõike ju meeleski peab
ka siis, kui tuleb uus sünd...
- Tarmo Selter -
mõistulugu 1osa
Öeldakse et päike ei saa kuud armastada
ja vastupidi
Aga ütlevad need, kes on jäigad
oma mõtetes ja tunnetes
Päike ja kuu on kumbki omal
orbiildil...jah on..aga kas see
on takistus asrmastuseks?
Ei
Öeldakse et päike ei saa kunagi
kuud endale või vastupidi...
Nad unustavad selle
et ükskord päikese võim
kasvab ja ta võtab
endasse kõik planeedid ja ka KUU
ja siis kui kõik on päikeses..
ta plahvatab
Koos kõigega
ja nii sünnivad uued tähed
supernoovas
Kui päike ja kuu kohtuvad
üksteise sees
ei ole vahet, kes esimesena armastas
või oma esimese sammu teg .....
Viimane aktus
Üks vastik nägu mu ees lendab
mind jälle see survestab
omane on masendus
nüüd siis lõpuks tuli närvivapustus;
mil vljapuud õitsevad
õpilased lõpuaktusele kokku tulevad
riigihümn aga jäi saalis poolikuks
sest kostis nagu kusagil paukuks;
sisenen ja käin koolis ringi
mis tuleb, seda minevik ei kingi
teen koridorides lõpupäeval laske
sest rikutud elu on nii raske;
koridoris parfüüm asendub püssirohuga
pidulikku meeleollu tullakse raevuga
halastus pole argument
iga sihtimine on tõe moment;
purskub verd koolikiusaja kehast
ta süüdi et piinas klassikaas .....
Mõte
Püüad minna edasi vihmas,
libastud kivisel teel,
leiad end mudases mülkas,
püsti ajada proovid end veel.
Vaata edasi, kõik selja taha
Sa jäta, mis olnud on veel,
kõik halb pühi endalt siis maha,
unusta hinged kõik need...
Hoia neid, kes hoidnud on Sindki,
aita neid, kes aidanud on,
enda ümber Sa hoia neid hingi,
ära unusta elutee joont...
Ole varjuks Sa neil, kes on varjand
Sind tormiseil teil on aidand´,
Mine edasi, jättes vaid maha
ainult heade emotsioonide raja...
- Tarmo Selter -
Mõte
Dm Am
Püüad minna edasi vihmas,
Dm Am
libastud kivisel teel,
Dm Am
leiad end mudases mülkas,
E Am
püsti ajada proovid end veel.
Vaata edasi, kõik selja taha
Sa jäta, mis olnud on veel,
kõik halb pühi endalt siis maha,
unusta hinged kõik need...
Hoia neid, kes hoidnud on Sindki,
aita neid, kes aidanud on,
enda ümber Sa hoia neid hingi,
ära unusta elutee joont...
Dm Am
Ole varjuks Sa neil, kes on varjand
Dm Am
Sind tormiseil teil on aidand, .....
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Sa pole siiras
Kadunud, sama kiirelt kui oli saabunud,
kaaslus mis haihtunud, ei möödu miski valutult,
kust see laul on tulnd? Ei see pole armastus,
ei see pole enese austus, seda uhkust nad kandnud,
pole andestust, pole vabadust, ei palu vabandust,
kui nende enese varjamine on puhas alatus,
järjekordne kaval uss, keda tabab masendus,
sest lõhki ajab juust, otsib põgenemiseks alati põhjust,
arvab, et olen tal võrgus, haiget saada vaid temal õigus,
vaevalt ta oma tegude tagajärge iial mõistnud,
suured ajud, tunded nagu emotsioonid kiirelt kadund,
käimas vaid must ebausalduse tusk neil k .....
Pigem kurb kui loll
Midagi meelde tuleb, rinnus tunnen, pühkinult une,
naha alla pugend, tugev, nukker, kurbusest juba,
kasvanud ajus muskel, tagasi tulemas mu juurde,
ei usu sõnu, lubamine pettuse muster, pettun,
see usaldus sees ära vägistatud, iga nende tegu,
rinnust läbi on lasknud, valu selle kolba vallutanud,
uhkus neil nii suur, et see roostes noa haavadest,
Enam südame juurde läbi ei mahu, kasutati,
kuniks oli minust kasu, vaid hüppelaud, paremasse ellu,
kaaperdades omale uut meest ju, kes paremini ei teadnud,
ei alles jäänud isegi natukest austust, et anda vastust,
vaid valskus ja ig .....
Lõuad H...!
Ei nuta ta midagi, ja tuul on tige,
sest nägi su hinge sisse, olen kindel,
kui see vaenlasi enam ei leia rindel,
on ta sama arukalt edasi kiitlend,
justkui ainult päike oleks talle säranud,
Päike paistab kõigile võrdselt,
enamus teist on ära andnud,
nii oma lähedased kui pered,
riigid piiridega ja pead pole terved,
kogu arvamuse kujundab mingi teler,
sitta rääkiv kast elutoa nurgas,
kogu teie info tuleb sealt, julgast,
pole revolutsionääre meie hulgas,
kes teist maailma parandas?
Ainult iga päev siin halamas,
oma emotsioonide tagalas,
samal ajal teiste pihta sajat .....