Sõnale enneolematu leiti 19 luuletust (top)
Dominatsioon Vahemerel
On Maroko ja Hispaania
jalgpall ja palju merd
olnud mõlemale agoonia
peas muudkui peksab verd;
et väravat saada
enne penalte ei juhtunud
meeleheites palli taga ajada
mingit imet ei tulnud;
ent 3:1 kõrberahvas sai
kõik on 5 löögil hindel
värav ongi suur ja lai
ning suund peab olema kindel;
Marokot ei poolda
aga Hispaaniat ei salli
baskidel ja ktalaanidel ei lasta elada
ei anna ma romaani ravale kalli;
paras neile seal
8 sekka edasi ei saa
on pürenee rahval hinge peal
kaotus, mis põleb terve maa;
Aafrika saanud eelmine dekaad
aina paremaks selles spordis
.....
Taevas kõndija
Sõnum kirjutatud seinale, mille taga te kõik end peidate,
võrsub valu, ennast ehk leiate, eirates mu veidratest,
tunnetest kasvanud luulet, une seest, muutumatult,
uutsust kandnud, truudus saabus, untsus kasvul,
juhtub kasu, udu pasun, saamata aru, kuidas see maru,
vere janu, hetke on saabund, miski ei laabund,
leidmata kaaslust, kinni kasvatamas haavu,
maandund, kohas mida keegi omaks nimetada ei tahtnud,
armun, uuesti, nendes tunnetes kuuled mind,
sõnad seal puresid, mõõtmas eal muresid,
tean vaid seda pead, nõnda teda nean, ei miskit head,
välju eal, sealt, kõikide se .....
Veebruar
Veel on neil koidikutel kulmud hallid,
päev uinub enne pärisärkamist;
on õhtuil õlgadel jääst kootud sallid,
kust helbekaupa hargneb härmatist.
Ööd halavad täis külma kõrkust,
vaid hullu uskumatust hingab tuul,
ja enneolematut võõrast nõrkust
ma tajun eneseski sellel kuul…
Siis kuulen, kuidas tasakesi hõikab
mind kauge kevad läbi laisa jää
ja meenutuseks meeltepõhja põikab
arg lohutus, et jäädavalt ei jää
ka külmad mitte…
Retsept Tžumaal
Kaua kirjutanud, ajusid liigutanud, piilund kuhu kiindus valu, kus virkus lasub, laulmas oma laulu, mis taeva poolt mu soontesse voolama pandud, kaob raskus, lapsepõlv on naasnud, tugev tukse rütmi kaldub, kus iga sõna nii haakuv, see mu saatus, edendada jaksu, teha teed kui Ta kõrgemalt laskub, need ideed on andnud austust, meel mis selgineb igakord kui mõistan apaatsust, positsioonilt taandund, troonilt mis pähe soonib, kuulsin vaid valskust, vaid muusika millese ma armund, tähelepanu, väledalt kaduv, lähedal asub, vähemalt astun, tähendan kasvu, alla pole andnud, ei iial, isegi .....
— M KJalad ei liigu
Baltimaade häbiplekk spordis
on tänapäeval Eesti
käib tase alla igas rekordis
kuldmedalid maha pesti;
kossus 6-varbalised üllatasid
kõike endast suuremaid
enneolematult skoorisid
ja oli teisi paremaid;
ning me kotid mehed
isegi ei võida svenssoneid
jalkas arengus suured vahed
rääkimata, mis kossus tabanud meid;
esivanemad pöörlevad hauas
nemad lõid ju viikingid välja
tänapäeval mis nupud on küll lauas?
et meie üle tehakse nalja;
pole mõtet millegile kaasa elada
kui on sitt tulemus
alla käinud tase, et võidelda
lahinguväljal raudselt ka kõrge su .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
Sügisel on kulda ja karda
Enneolematut kulda kallab sügis,
seda kõikjal looduses näha võib.
Värve kirevaid on puudel ja puiesteedel,
kogu ilm on kulda ja karda täis.
Sügis kestab veel kaua, kaua,
kuni hing saab ilu ja rõõmu täis.
Sügis talve ära ootab,
kõik kohad saavad valget, pehmet lund täis.
Nutiluti Pöialiisu
Libastun, väljendan kirja luult; mind nad pilganud; kui end minuga võrrelnud; see pea neil pooltki nii ei mõtelnud; krabiseb igas päevas vaid jõledus; nõme ju; kõrbeb kortsus kulm; mu moodus on hull; naeratus suul; mu mure on kuult; tundmus mis juhtunud; plaan ei luhtunud; sest teda polnud; kurku tuld; tekitades; mekkind maailma vaadet; settib tasapisi hingepõhja varavalges; juurde sulle andes; ande mis vaatleb; ei ma kahtlend; vedada on minu see rakend; nõnda lahkelt lasen oma tahke kiire ande; mis piinleb puhtas aates; kurbuse saatel; muundun seest pannes; sõnasid kõlama; .....
— M KKaks Teist
Kõigest Kaks teist, ei midagi erinevat,
Kõigest Kaks teist, kes vaid teenind kus tõde elab,
/
Kaks teist, ühed vennad,
teile Hoidmas pöialt, et vabalt lendaks,
Ühe sooviga, ühel toonil nad, vaid rahu soovitand,
tulles tegema, ei midagist proovimas, hoolikalt,
silpe poolitand, et fookust roolida, mis koolitas,
seda tukset rinnus, enamikule vaid silmas pinnuks,
ei leia kahte teist kellel selline virkus, paigast nihkund,
tõe sõdurile au ja kiitus, inimkonna nimel riime vihund,
tundsin kohe, et sinust enneolematu sirgub,
ma vaid masinlik pildur, aega nõnda põgenedes viitnu .....
Maa küljes kinni.
Kandmas Vimma; iga ta rida kargab ninna;
Õilsat ei saa sallida; ta palju virkam; ja kindlam;
pinnapealset vaid kribad; igas oma manifestis
kindlapeale parim eestis; kuues element otse eetrist;
teesklustes justkui aadlik; auk puuritud Paati;
välja su Elu ise praakis;riimi sülgan välja sahtlist
kuigi me kõik teame...
Oled me peamine Tankist;
kui äike sahmis;peidust vihma eest;
kui äike sahmis; häälel kuulen kõhtu lahtist;
kuid kooli aeg ammu läbi; aeg minna vastu enese tahtmist;
ja äratada enest unest; kiirelt virkalt püsti;
Elule vastu julgelt; enne kui järgmine juub .....
Lollvara
Üllatus
Tulles sõnal mille mõistmine jääb teadmatuks,
Peaga puus, seadmas suus, ei peata puur,
iial laps sees ei muutunud, ei murdnud tuul,
muunduv kõik pealuus, midagi kindlat küll
ma siin ei uskunud, kutsun kuud,hämaras,
ta puudutus, katab maad hõbedane kuub,
üksindus, milles kuulnud muud, kui naabri koeri,
miks puuris lind laulab?
kui kauua, kui kauua,
pole mõõta võimalik mis saanud armsaks
laulan, et ma kardan, et ei saagi kunagi vabaks,
võitlusest, et jahimees mind ei tabaks,
või perepoeg sulgi ei kiskuks mu sabast,
Kui kaua, kui kauua? turvapaika endale .....
Meelte vallas
Kosmilises vallas, armastust saatmas, ei miskit tahtmas, las ta kaasa mind haarab,
Kodune tunne, kohuseks kulgev, nooruse mudel, täide minematta soov unelm,
mida ära karjunud, kõige sellega juba harjunud, midagi juurde taadilt ei palunud,
ladunult, ja ehk saavutan midagi, enne kui olen kadunud, samas sammus hull,
kui peale suur vaim on tulnd, millestki muust, kuigi olen kõigest lihast ja luust,
vihjan, enneolematut silmand, tunnen ennast kindlalt, kuigi miski teeb liiga,
vahest ka veidi piirab, nii kaugele tõidki mind tiivad, kui jään siiraks,
ehk kaugemalegi viivad, makaveli ja .....
Kirve Irve
Pole mingi mõrvar,käsi käes kõigi kõrval,kuigi mõnele ei kõlba, kui mus lõõmab,
võiksid saada sõbra, kui ei mõõdaks,leiad minust vaid tõpra, kui üle sust sõidan,
sest lahendan kiirelt, rakendan ja selles mihkel,sõna võttu kuningannale ei ma luba,
selle mõrvarina ennist surma, öös on küllus,ja mu voodi alune on puhas,
varjud ja vaimud,ei keegi karjund, maksku mis maksku,
teisse nad pannud, sa parem armu,enne kui näed rammu,
mis tasasel sammul, käib kadekopsidel kannul,
pea vangub, oeh, loen välja kui soe,kuu sära toel, muu ei loe,
tähtedesse poen,ja planeete .....
Loovuse Loovutus [3]
sest, sulg on surmavam kui ükski relv, kõne sees, mõtte lend, mis võtteks teeb,
kui kõrben nendel sütel, kui püüdlen, et kostuks sinuni mu hüüded, mu süü see,
et ei oska samastuda, et ehk ei oska vabalt tulla, ehk ma olen nii nartsisist, et teid ei kuuland?
Kui pillasite oma kulla, mu jalge alla trampida mutta? Või ehk polnud mus piisavalt,
ehk olidki igal pool vaid pisarad, mida nõnda kindlalt siin iga sõnaga visandan,
surematu ja visa ta...soovin vaid olla auväärne isa ma,visata inimkonnale sitta ka,
et neid pimestada, ma ei saa-ma ei tohi, kuidas pärast pojale silm .....
Kuklalask[1]
Kuhu suunda see maailm on minemas, teades inimloomust miski enam imesta,
Tee paistab õige libedalt, iga uus seadus aina kurssi kiirendab, pooled on pimedad,
ülejäänud pool närtsib lillena, enam kellegi laused tõde ei kirjelda, üksteisi piinamas,
sõber sõpra ei hinda kah, vaid solvangutes võid olla kindel sa, ükski liider ka,
mingeid piire taha avada, ega neid likvideerida, ei keegi ravi vaja, kui saaks aind vehkida,
ennast kulla ja karraga ehtida, keda petsid nad? Keda kepib ah? Mind ei meelita,
Silm peal igal mendil ja kui skoori täis ei saa, peavad leppima ühe palgaga,
.....
Õhuke Joon(2)
mida ma ikka unistan,kauua ma selle maailma pahu pooli ise ei tunnistand?
Nõnda käike uuristan,seal kus eelnevad teadmised olid mind juhmistand,
aastaid infot, mitte midagi kasulikku,mängivad nad bingot,
sügavad ikka hõredat tagumikku, pettus kõikjal kus ma lähen,
särast pimestatud tähed, arusaamata sellest, et sigareti suitsust hääl
on kähe, Lapsel kordus-kasutuses mähe ja see paha hais
sigareti suitsuga ka ninast ära ei lähe,arulagedus,
kogu selle toodetud rämpsu tarbetus, tõde rääkides
muutud kardetuks,justkui tulnukas kes oleks esimest korda inimeste keske .....
Nii kuum on ilm
Lilleõiel mesimumm,
kuum on lille süda,
päikselõõsas kuivab lill,
niiväga vihma on vaja.
Puudelehil vihmapiisku
pole ammu näind,
enneolematu läitsak
närib suve, näib.
Kogu loodus vajab vihma,
raske on põldudel,
siis viljasaaki pole loota,
nälg see puuduks veel.
Äkki loitsimine aitaks,
käed sirutaks kõrgele,
hüüaks mõttes taeva poole:
"Päästa ilmake!"
Pläraleerukedaaknapealteileitud
Tindist imbunud vihikute saaga,
pastakas mis mu tähelepanu ja käe
suutis ärandada,
äratab ta mu harva,
unistuse-tõsiduse, luulest,
nõnda tugevalt ta kulgeb,
üle valgete tühimikke,
immutades arusaamise mustrid,
kavandile,
läbi vastandlike, samas lihtne,
see kuidas õitsema viljeldab lille,
Enamik kes selle tindiga kohtunud,
on suht kindlad, et ta on osa mu käest,
lõbusast väest, õdusalt päev.
mööda lüüriliselt taas mul läeeb,
ja ma teda iial ei pilland,su kohtulikku hinnangut
lihtsustan virkalt,eesmärki mida ma silman, virutan kirja,
nõrgukeste hala mind .....