Sõnale esop leiti 31 luuletust
Tundes säravas
Ikka veel on tunne särav,
säravad tuled kuusepuul,
küünlasoojus hinge paitab,
südamele soojust tuua aitab.
Ei taha lahti lasta särast,
lahti lasta valgusest,
ära minna kallist jõuluajast,
viibida eemal inglitest.
Tahan jõule ikka tunda,
pikalt oma südames,
hingesopis kaasas kanda,
rõõmu tunda kaua veel
aasta uue eel.
Advendiaeg
Advendiaeg võib pisut olla kurvameelne,
kui ta hingesoppi ronib
ja pisaraid sealt teele saatma hakkab
lahkunuile, kel küünlasära ammu,
silmist kustunud on.
Advendiajal jääb rõõmude vahele
ikka veidikene kurbust, nukrust,
mida imeline jõulumuusika
veelgi võimendada võib.
Siiski advendiaeg pakub palju soojust
ja sinuga kaasas käib-,
ei üksinduse tunne
rabada sind või.
Suletud uksed
rohkem kui kümme aastat tagasi käisin
kesklinna kirku ukse taga
hingevalust lootes,
et uks on avatud
ei saanud ma sinna müüride vahele
minna andestust paluma ja pisaraid poetama
hiljem sain teada, et uks on lahti,
aga segaduses olin valinud vale ukse,
mis oligi kinnine
nii on eluski,
iga uks ei avane
ja see õpetab asju teisiti võtma
ja kristallipoodides oma taskuid
kristallidega üle valama
kui valgustervenduse kursuselt tulin
särasin oma Jaspisiega
imestan, et teised võtsid mind nii nagu olin,
kui rääkisin nende jaoks arusaamatus keeles
ja nüüd nõuta .....
ENESEKAOTUS
Vahel peegelpilti vaatan
kas seal olen mina.
Ajuti end justkui kaotan
ei tunne ennast ära.
Ühel hetkel kõrgustesse
tõusen linnutiivul.
Peatselt aga põrgutesse
langen hirmuviivul.
Hingesoppi õudus imbub -
kutsub põhjatuse vägi.
Appikarje öösse sumbub
haarab sügaviku käsi.
Piinab juba põrgukära
hajub minu meel.
Aga siis end tunnen ära.
Pääsen. Seekord. Veel.
Suvesoe sügispäev
Naudi täna viimast
suvesooja sügispäeva,
homme tõelist sügist
saad sa juba kaeda.
Suvesoojal sügispäeval
palju on veel anda,
ilu, võlu, rõõmu rohket
nii palju, kui suudad kanda.
Oivaline sügise algus-,
tuleb meelde jätta,
igasse hingesoppi
ja südamesse kaasa võtta.
Naistepäev
Täna passin vaikselt kodus,
olen täitsa omaette.
Minu elu on ju ohus,
ei ma anna ennast kätte.
Kui ma mõtlen kust saab lilli,
tunnen vererõhu tõusu.
Taevas koondub musti pilvi
tajun hingesopis õudu.
Parem oleks haigeks jääda,
teha ennast armetuks.
Ehk siis naine kahe käega
minu eest vaid hoolitseks.
Päris hea
Kerttu ja Silver olid olnud lapsepõlvesõbrad ning olid alati väga lähedased olnud. Nad käisid koos koolis ja veetsid palju aega koos pärast tunde. Kuid kui nad said keskkooli, hakkasid asjad muutuma.
Kerttu tundis, et Silver oli hakanud teda ignoreerima ning hängis rohkem teiste tüdrukutega. Ta oli pettunud, et Silver oli oma uued sõbrad valinud tema asemel ning tundis end maha jäetuna. Ta otsustas, et ei taha enam temaga suhelda ning ei vastanud enam tema sõnumitele ega kõnedele.
Silver oli üllatunud, et Kerttu oli tema vastu nii kuri. Ta ei teadnud, mida ta oli valesti tei .....
Jõulude ootel
Mul jõuludest on rõõmus meel,
ta ikka hingesoppi poeb veel.
Tunne magus on südamel,
üllatusi ootan pühadel.
Hiirekõrvul kuulatangi juba,
püüan olla rahus ja tasa.
Ahjusuugi ootel on juba,
ootab piparkookide küpsetamiseks luda.
Varakult ehitud kuusepuul
on rõõmu palju jõulukuul.
Suurimaks kingiks oleks jõuludelt see,
et meis kõigis valitseks rahulik meel.
Jõulud on hingele lähedal,
päevad kiiruga lähevad.
Jõulud muudki tulevad,
meeled on nii ärevad.
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
Tõde
Kui otsid minult halastust,
Sa ei saa seda,
saad karmi ja otsekohest tõde
ilma ilustamata ja keerutamata
ausalt ja alasti
puudutades hingesoppides
väärastunud inimhinge
väärikust
Tulemuslikkus loob tänapäeva ühiskonna
Anna andeks, sõber hea,
kui puudutades Su hinge keeli
said Sa osaks minu
plahvatusohtlikust manifesteerimisoskusest
Ma igatsen Sind, mu sõber hea,
kus küll oled Sa, ei tea?!
Testament
Elus tundma sain õisi ja okkaid,
sestap tuhk heitke roosipuu alla.
Ümberringi las kastehein lokkab
ja tee olgu tuultele valla.
Minu pärast ei ole teil nutta!
Kevadvihm peseb pisarad palgeilt.
Elu kiirelt on edasi ruttav,
te püsige kindlana jalgeil!
Andestage, kui tegin teil valu,
kui ei mõistnud elu helgemat poolt!
Vahel nähvatud sõnadel alust
ei olnud, aga nüüd tunnen hoolt.
Hingesopis las sügaval settib
Rõõm puhas me kooskäidud teest!
Tean, oli meil ilusaid hetki,
ma tänan teid, kallid, selle eest!
Naeratus
Just nagu suvepäike sillerdaval veel...
su naeratus mu murekortse silus.
See naeruvirv jääb oma leebes ilus
nüüd hoidma soojust minu hapral hingeleel.
Hetk õnne vahel pöördub. Pääsu otsib meel
ja ootab naeratust ses argses ilus.
Neist sõnadest, mis mõttesopi vilus,
on raske leida õigeid, tõrgub keel.
Hing sumeneb kui suure lumma eel-
sest avaneb me südamete värav
ja tasanduvad konarused teel.
Su kaunis naer on pärlendav juveel
ses elulabürindis- kirkalt särav.
Jääb hoidma soojust hapral hingeleel.
Mõned laulud nii valusad on
Mõned laulud on nii valusad,
et hingepõhja kraabivad,
seest pisarad välja kisuvad
ja südame nutma panevad.
Kui sa niiväga kedagi armastad,
siis kuuladki valusat muusikat,
Kui heli läheb valjemaks,
paisub rinna sees valugi suuremaks.
Valu kiirgab siis, su igasse hingesoppi
ja südamel raske vahest,
on saada sellest sotti.
Küll tuleb naistepäevi veel!
Ei saa üle,ega ümber tänagi,
Ukrainast, mis tuge nõuab siiani.
Ükskõik,kui pidulik täna on meel,
kuskil hingesopis kurbus veel keeb..
Naistepäeval tõotada võib ju ometi,
et me sõbraks jääb Ukraina alati.
Küll tuleb naistepäevi veel,
mis kõigi naiste südamed
rõõmsaks teeb!
Täna kevad on nii ilus!
Täna kevad on nii ilus,
päike paistab puude vilus,
teerada valib ojake,
niriseb samblasülesse.
Lilled tärganud on juba,
õitsemiseks antud luba,
puudel pungad punnitavad,
hiirekõrvul kikitavad.
Lindudel on nokas vilin,
kuulda kellukese tilin,
rohutirts veel viiulikeeli nühib,
aeglane tigu,maja seljas, rühib.
Täna kevad on nii ilus,
sõnadest tuleb puudustki!
Äkki on kevad
tärganud ka Sinus,
jõudnud hingesopini!
,