Sõnale eva leiti 5414 luuletust
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…
Emakeel on au sees
Emakeel on ilus nagu kevad,
mis õitseb luules ja lauludes.
Emakeel on kui päike, mis särab,
särab keelel, särab südamel.
Emakeel on nagu kuningas, tähtsal kohal,
aupaklikult kummardan tema ees.
Emakeel tuksub kui süda rinnus,
mida välja ei saa rebida seest.
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Hommikul
Hommikul ärgates,
päikest märgates,
linnulaulu kuulates,
ilma vaadates,
mul rõõmsaks muutub meel.
Soov mul oleks alati
ärgata päikeses, linnulaulus
ja sooja ilma sees.,
et rahu oleks hinges ja südames.
Kevad imeline
kõike seda teeb,
kevadet tunda on ja näha,
kogu ilma sees.
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
Kevad tuleb
Kevad tuleb, koputades
Talvetaadi uksele,
kes nüüd kiirelt kokutades
hanged kokku pakib veel,
aru saades, et on juba
ära vaja kolida,
tühjaks teha talvetuba,
külmasaani ronida,
sõita ära põhja poole,
härmamantli tõmbab üll,
kevadiste tuulte hoolde
nüüdsest jätta võib meid küll...
- Tarmo Selter -
2024
Kägu "kuk-ku"
Kägu kukub kuusikus,
kaasiku ja tammikus.
Käo kukkumise kaja
kõrvus mul on kogu aja.
"kuk-ku", "kuk-ku"...
Mets on hingel püha,
seal olla hea,
kui rahu ja vaikust tahad.
Kevad kutsub metsateele
ilu nautima,
tasast metsamühinat kuulama-
Mets alles jääb ja kägugi
"kuk-ku", "kuk-ku" kukkuma.
Tööle!!!
Lumi sulanud on ära,
pane kohe valmis reha,
labidas too kuuri alt -
kui ei kaeva, tõuseb malts.
Kummikud veel pane jalga,
kevadhooaeg kohe algab,
kindad tõmba enne kätte,
muidu jääd Sa kohe hätta,
muld see läheb küünte alla
järele ei tohi anda,
tööd tee ära, mis Sa passid,
muidu suveks peenrad sassis.
- Tarmo Selter -
2024
et ilm muutub
siiski näo pöörad ära
mis siis et päevas olla saad
kus päikese heldus
taeva alla muudkui
jõena õhtuni voolab
raagus puude asemel
mets peagi saab heleroheliseks
nukruseni seda kuid
olen oodanud
rõõmu õhetamiseni
veres lootnud
ei pilk suuda vaadata
hetke mis kildudeks puruneb
et ilm muutub kogu aeg
aina rohkem rusudeks
*
Kevadine tunne
Sammal lume alt on vabanemas,
linnulaulu kostub metsast rohkem,
lehed okstel pungumas on juba,
kevadine tunne hinge laskem.
Lumikellukesed varsti väljas,
lehetipud paistmas mulla seest,
märtsikellukene ennast aias
sirutamas välja maja ees.
Päike Sinu punapõski paitab,
tuul on jahe, ei Sind sega see,
nõnda varakevad ennast näitab
ööde külmas, härmatise sees...
- Tarmo Selter -
2024