Sõnale floks leiti 5 luuletust
päike loojus
kuidas tänada valgust
mis on olnud päevas
kinni hoidsid kus
elu kaelast lase tal
rahuks minna
muidu selle lihtsalt
pillad
*
kui ollakse alles poisieas
päike paistab ütleme
kui valgusest täitub
taeva alune soojeneb õhk
aias flokside hullutav lõhn
õitelt ära ei saa silmi
paljajalu kõrvetavas kastes
üks poiss kõhn ta lendu
tõuseb igast jala astest
tal minna nüüd vaid laskem
Suve hommikul
Suve hommik toas
kärbeste suminast
unest ärkad üles
läbi praokil akna
tuppa kandunud
flokside hullutavast
lõhnast tunned oled
suve hiigelsüles
põsk eile olnud päikesest
padjal alles õhkab
muud justkui ilmas
enam pole
kui see kuldse valguse
jõena päeva voolamine
aias jorjeniõite lõputu
sirutumine taeva poole
liblika lillelt lillele
hõljuv lend
lahti tõukab kui õielt end
sinugi hing end üleni
andnud vaid suve hoolde
õiena lahti õhtuni
üksnes päikese poole
kuu valgus toas
Täiskuu öösel augustis
isa värsse lugedes
kuu valgus öösel
ärgates toas
poisieas
nüüd hall sul pea
Vaikne ookean
on nende vahel
sealpool silmapiirigi
õiteks muutunuid riimisid
*
floksil õis alles hõõgvel
hing kui jõudnuks koju
käib nüüd paljajalu
kasteses rohus
suud annab kase tohul