Sõnale foon leiti 25 luuletust
Peol
Pidu meis endis väljus raamidest,
sellest tekkis üks korralik mürgel.
Nii mõnigi ontlikest daamidest
leidis end keerlemas karusselli pääl.
Sai kõnesid peetud ja räägiti heast
kaunis kontsert paitamas meeli.
Üks väärikas isand viimasest reast
tõusis püsti ja laulis ka.
Tolle õhtu lustakal foonil
unus argihalluse taak
ning peojuht kelmikal toonil
lausus sõbrad, me elame veel!
Ürgne
Auuu Auuu
Hundistiiiiiiiiiil
Auuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu
Anna mulle mic, et saan näidata kellel on taip. öelda asju millel on maik
Sest kui mina räägin oled sina vait, kuulad kõrvad kikkis ja kui ei kuula siis pühi kõrvavaik
mikrofoon on selleks et minusugused saaksid asja teha selgeks
ma mõtlen asju kergeks
hundistiil teeb meid terveks
oma maailma loome selgelt
sissevaateid teeme kuni hakkame tundma helgelt
mõtleme ennast tundma ja nägema mida tahame
negatiivsus kahaneb ja pole enam pahane, kui saab raha meel siis juurde valame
kuni kõigest on küllus ja külmus, kogu ma .....
"Symphony of Souls."
"Symphony of Souls," kus helinad kohtuvad,
Iga noot jutustab, kuidas armastus loob.
Hingede sümfoonia, sügav ja lai,
Elu rännakul me koos sellel teel.
Noodid tantsivad, kõrvu paitavad õrnalt,
Südamete keel, mis kõlab igavesti järjest.
Symphony of Souls, igas helis peitub lugu,
Armastuse meloodia, mis kõigile kuulub.
Haydni „ Lahkumissümfooniat “ kuulates
seda suve enam iial
ei tule tagasi neid lilli ja pilvi
puhtevärskeid hommikuid
täis loojangut õhtuid
taeva alust pilgeni täitnud
õitsemist suurt
pikk hüvastijätt ootamas
ees iga astriga aias õunaga
puul kokku pigistan suu
et sa ei näeks
kuidas hinges vallandub
karje valu lämmatav nuuks
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Jah
ei taha naist ega inimest
kes räägiks mulle ja ütleks mulle seda
mida ma juba tean
ei taha naist
kes algul räägiks mesijuttu
ja siis näägutab ja näägutab
peale seda tuleb uuesti oma mesijutuga
sa tead et see ei vii kuhugi
see lihtsalt aja raiskamine
nii sulle kui ka minule
kuid ma tean naisi
enamus töötab just sellel foonil
ei ole mulle vaja agregaati
kes teeks minust tolbajoobi
naudin elu üksinda
ega saa aru sellest praktikast
et igal mehel peab olema enda näägutaja
suukäärutaja
sest maailmas neid niigi palju
ei olegi vaja abielu
Uskumused
mõned surevad ära suurest hirmust,
et nad ei saa hakkama oma kolakambrites tuulutamisega
et parem on ennast põletada
kui fööniksina tuhast tõusta
mina nii ei arva
olen käinud surmadžunglis
seal ei ole midagi nii kiiduväärt
et kipuks tagasi
nautida elu, seniks kuni seda on,
mida alandlikumaks elu sind teeb,
seda tänulikum iga hingetõmbe ja lilleõie eest oled
olla alandlik
ei tähenda,
et lased kellelegi endast buldzooseriga üle sõita
vaid lihtsalt lased ennast õpetada ja kanda
ja ei aja nina püsti, kui tead õiget vastust
sest iga vastus on muutlik
nii na .....
Juba sügis ringi hiilib
Juba sügis ringi hiilib,
tuul ta vihmamärgu juukseid föönitab.
Suvi ei taha jääda sügisele jalgu,
oma kuldsed kingad sügisele annetab.
Päevavalgus tõmbab ennast kokku,
jupikese endast hämarusele ulatab.
Traatidele linnud kogunevad kokku,
otsivad oma lõunakaart.
Kahju sellest, et rännuteele,
oma laulud nad kaasa võtavad
ja minu hinge kurva meele,
maha jätavad.
Juba krõbistabki sügis aias,
puudelehtedes sahistasb.
Tasa, tasa oma kuube,
vahest nuttu lahistab.
Siiski igas vihmapiisas
on päiksehelk sees.
Siiski iga järgnev päev
rõõmu meile teeb.
Armastus
Armastus on kui tiibadega lind,
mis kõrgele taevasse sind lennutada võib.
Armastus on kui kaunis õienupp,
mis avab oma südame, sulle just.
Armastus on kui lõõmav päikene taevas,
mis tundeid suuri üles kütab.
Armastus on kui värske ja mahlane õun,
mida südameni ära süüa sa võid.
Armastus on kui sümfooniline muusika, mis kõik tunded paneb sus elama.
Armastus on kui sõrmkübar su näpuotsal,
mis kaitseks on, kui nõel sind torkab.
Armastus on kui üks avastamata üksik saar,
kus vahel mõelda hea....
oma elu peal'.
Sümfoonia
Ajas kostumas tunnete kõla,
üks heli me südame sees,
mida hetkes ei kustuta ära,
see õnnelikuks meid teeb.
Kui on algamas elu sümfoonia
meie sees, ei seda juhtida saa,
ainult uusi helisid luua
oma hetkedes südamega.
Ei vaiki need helid ka siis,
kui on laiali läinud me tee,
ajas kordumas ikka see viis,
mis on loodud me tunnetele.
- Tarmo Selter -
Tädi Sofia fööniks
Fööniks on surematu
ja seega lõpp olematu
tädi Sofiagi on alistamatu
tema hing on lõpmatu;
see koduloom kuulub tädile
kes soetas perele
võlurilt linnu, mis punane
sest fööniks on Sofiaga sarnane;
ühel päeval lind puuris haihtus
kiigel tuhaks ära uhtus
pauguga kodu leekidesse lõi
mis tädi Sofia elusalt ära sõi;
tuli mees ja pojad koju
leiti tuhast tõusnud linnupoju
keegi ei viitsinud minna poodi
nii perenaise kõrbenud liha ära söödi
Aeg Surra
Perekonna sidemed, eri olukorra pigment,
Tina ja püssirohi pidemes, päästmas hinge seest,
kui päästikut pigistab higistav pillimees,
populeeritud aladel hiilides, võitlemas iga millimeetri eest,
Sümfoonias, sõjatehnika surma toomas,
jooksis või roomas, seljas kandmas moona,
kaasvõitlejat langemas kooma, veri jõgedes voolab,
ei mõista poliitik sõjaplaani mida ta koostab,
A Käed pole ohtlikud kui ära lõigata koletise pea,
Mida ta ka sõjast teab, tema pere end tule joonele ei vea,
kaitsmas vargaid sead, mul on häbi elada teie argpükside seas!
Alla käib see ühiskon .....
"Tärkamine"
Ma igatsen sind nii väga, et lähen katki ja...
mind ei saagi enam parandada.
Minu kilde ei saa kokku lappida, ei saa
teibiga terveks teha.
Ma ju tean, et sa ei tule tagasi ja
see teeb mulle nii kohutavalt haiget.
Sa tead, et ma vajan sind,
vajan nii väga, et ma lihtsalt ei saagi hakkama.
Mul on vaja, et sa mu killud kokku korjaks ja need mulda istutaks.
Siis mõne aja pärast sünnin uuesti,
nagu fööniks, kes tuhast tõuseb.
Sünnin ja olen jälle terve klaaskera,
samasugune nagu varem, aga hapram.
Sa ei tohi mind lõputult katki teha,
sest üks kord tuleb hetk,
kui ma e .....
Elu Pahupool
Kui pusle tükk on üle ja ei mahu enam suurde pilti
Või elu on nii hale ning keegi kannab seda musta silti
Siis viimaks oma häbi peita, ainiti viha viimaks toita
Kuniks vaid pimedad riismed, alles vaid sünged tahvlid ning nimed
Tommy noor oli
Üksi ärkas, uinus ja mängis - polnd kedagi
Koolis tõugata, lükata võis muretult tedagi
Muutus üksindus raevuks, kiusamine vihaks
Mõtted mustad toitsid hinge, vaid vereihaks
Kui lahenduse leidis ja viimaks endaga rahul oli
Siis Tommy oli koolis ja Tommyl püstol oli
Tommy oli rumal
arvas, et olemas jumal
Ei teda oota keegi vär .....
Mats ruudus
Ei ole ise nad sugugi paremad;enamuse elu endale valetand;
kadedad; nende emotsioon;nõnda kardetav; vinguv viiul;
üle ulgu mere parvetab;palvetab; et ta räpaseid tegusi;
mees rusikaga ei lahendaks;ennast ideoloogiasse see eit takerdab;
Arvab, et mehe oma ajuvabadusega,Oma tahte järgi pakendab;
Lõikav su vinguv hääle toon;mees on mees ja naine on hoor;
sellepärast polegi tuhandeid aastaid;teie käe all olnud rool; On nii nagu ta on!
Hoiia kinni!; Pühi pisaraist silmi;tule välja oma ulme filmist;
pane facebook kinni;laku tilli; ei tantsi keegi kui mängid oma pilli;
Mis nagu .....
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
naine
naine -
mis imeloom see küll on?
naine -
mitu kodu küll temal on?
kellele köögikatana toitu moorib
peretülide käigus sibulaid koorib
naine -
miks ta alatasa tal vaja nutta?
vajub "tervendavate" sõimude mutta
ja ei saa kehvade spa teenuste eest kurta
naine -
tema kannatusi kannab pesunöör
pisaraid ei kuivata silmist iföön
naine mõtleb
kellele end ma ülesse löön
mees elab füüsilises olekus tööl
kandes seksuaalvoorust püksivööl.
naine
kuidas ei märka et ta on alati naturaalselt ilus?
kuidas ei mõista me mõtlematute tegud .....
unenäos veel
läbi saatuse oled kandnud raskused
ära sõnagi kurtmata vaikselt õlul
kuuldes ära kõige valusamad vastused
ei ole kustutanud see silmist võlu.
sinu elujoon on kirjutatud tähtedesse
näitamaks tugeva karakteri imelist sära
süda süüdatud lootuse palvena taevasse
fööniksina põleda mineviku tuhaks ära -
ärkamaks uuesti igavese hommiku päiksesäras.
ei ole sind seal kus mälestuseks kivi
milles raiutud alguse - lõpu daatumid
tuulte huulte sosinas keerlemas nimi
ikka veel... kuigi ingli ametisse astusid...
heites valguse varjundi lähedaste õhtuhakul
m .....