Sõnale habras leiti 71 luuletust
Armas naine
Naise hing on õrn
kui habras lilleõieke,
kui tal haiget teed,
siis murrad tema südame.
Kui naise pilgus rõõmu näed,
siis tea, et tuleb õnnelik ta päev.
Kui kuuled naise hella häält,
siis tea, et ta ongi armastust väärt.
Hoia naist
ja paku talle sõnadeta armastust.
Las kuu jääb taevasse olema
ja tähed tema ümber särama,
siis õnne südamesse jagub kuhjaga
ja iga päev saab rõõmupäevaks olema.
Lili Marleeni kuulates
kui habras üleni
on elu hurm
hetk tagasi veel elus
siis asemel surm
meil laterna all
on lahku minek
ees öö pilkaspime
vaid üht saan paluda
hääletult anuda
sind kurja eest ilmas
hoidku mu arm
kare suitsune sinel
hellus karm
ära ainult öösse veel mine
Kuidas?
kuidas sa oskad olla nii voolav ja loogiline
õhkõrn aga puudutamatu
kalk aga südamlik
südametu aga samas nii habras
et sinu puudutamine nõuab vaimujõudu
ja hingejõukust
ära ole nagu kauge täht seal taevas
vaid vaata ka nende poole
kes on siit alla sadanud
sest
kui oled kõrini mudas
keera nägu tähtede suunas
ja jälgi
kuhu su unistused on teel
Luuleringis
Luuleringis kõik on koos
luuletavad täies hoos
pliiats jookseb paberil
mõtted peas on ärevil
Luuletaja hing on habras
süda nutab, kui elu hoope jagab
kannatab ja kannab koormat
tihti kurvameelne näib
Siiski luulering on rõõmu täis
seal mõnus jutuvada käib
hea tunde annab südame
jagatud saab rõõme kõigile
Emale
Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.
Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.
Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.
kask on hakanud kolletuma
kase õlgel kuldne rätt
vaadata on piin
hanedega lendu
tõusta tahaks siit
tee ääres koldseks
üleni saab peagi kask
nii habras armas
see suvega
pikk hüvastjätt
*
tee ääres koldseks
peagi üleni saab kask
nii puhas armas
see suvega
pikk hüvastjätt
kase õlgel
kuldkollane rätt
Armastus on kummaline
Armastusel on vesihallid silmad
seljas kuu kuldne kuub
juustes tilisevad tähekellad
südamel istub tunne kuum
Armastusel on suudlusi täis punahuuled
südamel habras karikakraõis
kaela ümber on keelatud viljad
Ihul läbistav Aamori nool
Armastusel on kiira-käära rajad
kummalised ja eksitavad teed
hingepõhjas kumav päiksesära
rõõmuallikad kristallselges vees
Armastusel anda on nii palju
ta ikka püsib südamete peal.
Armastus kindel on kui kalju,
kui teda hoida oskad,
siis haiget ei tee ta eal.
Armumine
Armumine-
on võti kellegi südamesse,
see hing võib olla habras ning noor,
nagu meie maakoor.
Vastu tahtmist öelda kellelegi,
asendasin sind millelegi.
Tean, et hoiad sa mind,
tead, et hoian ma sind.
Minu maailm see suletud tuba,
sõnu maalin- korrata ei luba.
Kes kord üle astus,
see igavikku jääb.
Mõni mõte mis unustatud on juba,
kadunud tundeid meenutab alatasa.
Kuid siiski korrata ei luba,
oli vaid maailm ja see suletud tuba.
õhtuseid pudemeid
kuu valgus toas
nii õrn nii habras
nii puhas
hetk sama verele meenus
ära küsi vaid oli see kunas
mind valdab tänu leebus
et see öös ei neeldund
*
eha kustumist
sirelite õitseajal
järve kohal vaadates
suu äkki öösse lausub
ikka veel armastan Sind
Su elu kohal
kord maadligi laskudes
hooga üles kord tõustes
tiirleb kaeveldes
ärevalt endiselt hing
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
Lapse valu
Võta lapse valu kuulda,
ära jäta mures üksinda.
Kuivata ta põsilt pisar,
räägi lahke häälega.
Lapse hing on hell ja habras,
puruneb, kui haiget saab.
Mõista last ja ole tema päralt,
anna andeks, andesta.
Laps ei tule üksi toime
oma suure murega.
Kui on lapsel raske hingel,
ära tal järgi käi ja tänita.
Võta pool valu ja mure enda kanda,
siis saab laps rohkem rahu tunda.
Räägi talle elust, olust,
oma lapsepõlvest,
see aitab üle saada valust suurest.
Eesti keele ilu ja valu
Eesti keel meie oma emakeel.
Nii kaunis, nii habras, nii kaduv,
Nii kaunilt edasi kanduv.
Selles keeles on kuulda me paksude metsade kohin, lainete mühin ja Kaljuste helin
Selles talletunud on esiisade jutte
ja kaugete aegade keelt.
See on kui meie salakeel, keegi ei mõista ei aru saa.
Üks väikene rahvas vaid tunneb ja teab ning südames edasi kannab.
Selles keeles on kuulda me valu, orjus ja ikalduse,
aga ka vabadusjanu ja võiduhõigete noot.
See on ühe sitke rahva põhjamaine ja haldjalik keel.
See kestab me ajas ja ruumis ja rahva südameis.
ma ei taha Sinust lahku minna
Sa oled kogu aeg minus olnud
isegi siis kui Sind veel polnud
midagi väga habrast puhast
ja õrna sellist mida pelgasin
endale kogu aeg palusin
miks muutusid Sa äkki sõnadeks
ma uskusin meeletult uskusin
sellesse mida pilguga puutusin
kartsin eile trammis pärast
Sinuga kohtumist vagunist
väljumisel inimeste
puudutusi
ma ei tea kus on valu piir
sellistel öödel kui kuu pudeneb
meres kildudeks
jalgade all krudisevad lehed
mille pungi kevadel
Sinu asemel suudlesin
paadi kolksatused
aerude küljes kuu heledad killud
Sa oled mus alati olnud
kuula .....
kui padja hõõg magada ei lase
ja jälle unetuna kevadöös
padja hõõg magada ei lase
kesk Linnuteed
kui asuks ase
kõik ümberringi
heliseb ja vulab
lumi sulab
lillatavad kasel võrad
meel plikalikult
habras puhas
maast lahti tõukab
iga jala aste
mul saada lase lapseks
nüüd suult võta ära
lausumiseks kõik sõnad