Sõnale hall leiti 470 luuletust
Valimistest
Oh,
tühjade sõnade vaht
ja lubaduste õhupallid
alp plakatite maht
peal mõtted halehallid
Jah,
neil mõtted halehallid
kõik kukepoksiks reas
neil liisingautod kallid
ja saamahimu peas
Noh,
see saamaisu pillerkaar
ei annaks alust loota
ometi nii noor kui vaar
veel loodab õnne oota
Säh,
näe valimiste järelpeol
on kukepoisid leppind
ja võimuliidu ühisteol
taas rahvas ohkab: pekkis
Moraal:
Nii,
läheb aastast aastasse,
kord võimu võtab Jõle,
kel oma enda rahvasse
suurt armastust ei ole
Jah
nii läheb rahval alati
kui kaotab huvi teada, .....
Hallid kardinad
Kuidas päev see läheb mööda veel,
astud uksest välja, naeratad.
Väljakutsed ootamas Sind need,
mis kõik ületamist vajavad.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Igast päevast leia rõõmupiisk,
mis ei lase stressil tekkida,
elu tuleb nautida just siis,
kui Sa ise tahad elada.
Hommikust saab lõuna taas,
lõunast õhtu veel,
end läbi elu leiad astumas.
Eest nüüd tõmba Sa
hallid kardinad,
et päikest lasta halli maailma.
Lase endasse Sa päi .....
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
kuhu minna Su sõnade eest
luulega abielus olemine
ei tuleks enamusel
kõne allagi ometi tehakse
seda aastaid ollakse koos
vihmased venivad sügised
hallid pikad talved korraga
päikest pilgeni täis kevaded
ööd kus padi on kuum
tuba kahvatuvalge
kuhu minna Su sõnade eest
mis on liialt puhtad malbed
kui hing arglikult lehtib alles
Elu oli "vale"?!
kõik mu suhted olidki ehk valed
valedel alustel valedel kokkulepedel
teiste soovide järgi painutatud
ja kui tegin lõvist kisa
siis hakata ettekäändeks tooma mu hallitooni kleiti
hiirekesed nii ei tee
kuidas teine saab anda hinnangu
kui ma isegi olen veel kahe vahel,
kas ma pole mitte draakonite munast sirgunud isend
sa näed ainult seda, mida sa koged
ja kogemine on puhtalt subjektiivne
isegi kehalised märgid ja tajud,
mida arvad, et nägevad, võivad olla sinu mõistuse manipulatsioon
seega, kuidas sa usaldad midagi, mis tundub nii õrn ja hea
võib-olla vähe oled va .....
suvehütis
meel tagasi on
suvehütis kus tuppa
kostab käo kukkumine
ees kevadöösse minek
oled jälle üleni vaid
sina ise hinge
lehtimise imes
*
lausuda hommikul
tulpide avanedes
tere mu armas kallis
oled päeva minemas
valmis ka üleni
pilves halli kus akna all
varisevad pojengid
astrid ootavad vihma
suud lahti sinagi hetki
endasse enam ei ahmi
võilillede kiiskav kullendav nurm
linnast rongiga tulin ära
jõe voolamisega kuppudes
saada tahtsin üheks
penikeelte vahele
kõrgesse roogu kaduda
pilvedeks vees
aduda on teinegi kulg
taeva all mille omaks võtab
inimene vast alles siis
kui pea on hall
koos olla võililledega
päikese joomises
pojengide pillavas
õitsemises enam
öö et pole pime
sa maha jätad oma nime
kui pähe hakkab
sirelite unund lõhn ja
kobrutav hurm õhtuni
võilillede kiiskav kullendav nurm
elu heldus korraga
sus muutub
üleni vaid helluseks
Tule, tule suvekene
Tule, tule suvekene
sõua üle maa ja vee,
jõua ruttu päevakesse,
muuda rõõmsaks meel.
Tule, tule suvekene,
poe mu südame,
lükka ära hallid pilved,
päike pai teeb.
Tule, tule suvekene,
las hääbub tusameel,
mängi pilli hingekeeltel,
üks luuletus las tulla veel.
Tule, tule suvekene,
aknast sisse poe,
tule täna kindlasti...
Milline kohtingurõõm vast see!
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Wheatus - Teenage Dirtbag
Ta nimi on Noelle
Mul on temast unistus
Ta kõlistab mu kella
Mul on kehaline kasvatus poole tunni pärast
Oo, kuidas ta rokib
Ketsides ja põlvikutes
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Jah, ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Kuula Iron Maiden'it, kallis, minuga, ooh
Tema poiss-sõber on idioot
Ja ta toob kooli relva
Ja ta lihtsalt lööks
Mind läbi, kui ta teaks tõtt
Ta elab minu tänaval
Ja ta sõidab IROC'iga
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline .....
Gerli värsse lugedes
sõnadele anna valu
klahvidele pisarad
palju kordi seda palu
kuni sellest tühjaks saad
uuesti näed lillel
õis on läinud lahti rohus
pilk jääb kinni
kase valgel tohul
päike paitab heldelt põske
uduna hajub ilm rõske
üle pika aja meel saab
pisut rõõmsaks
linnu sule kui leiad maast
miski selles hommikus siis
enam pole külm ja võõras
vihmast halliks läinud laast
/ lihtsalt vedelema jäänud laast
maihommik
mesilase lennust
kõikuma hakkab
rohus võilill
tuulest õunapuu vari
päikse soojast kirsil
oksal avaneb õis nii kaua
seda oodanud oled et
sellest rõõmust tihkuda
pisut hääletult võib
pärast pikka halli talve
et õitsemine
põsed õhetama lõi
meel seda hommikut
ahnelt jõi
Õnnesära
Su silmades näen õnnesära täna,
emake, mulle see nii tähtis on.
Eriliselt emadepäevgi särab täna,
südamel nii soe olla on.
Emake Sind kiitmast ma ei väsi,
ikka silitan Su õrnu töökaid käsi.
Emake Loodus Sul juustesse pununud on hõbehalli,
elu vorminud imelisi jooni Su kätele on.
Eluilmaski ei unusta Sind ära,
igal pool kannan kaasas Su silmade sära.
Hoian Sind keelel ja meelel kogu aja,
emake õnnetoojana alati särab.
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....