Sõnale hand leiti 200 luuletust (parimad)
põrgu kool
Kool on üks suur piinakamber
Peame iga päev orjama
õpside pilgu all
õpilased alluvad
nagu koerad
Ja saavad pahandada kui midagi
Sitasti teevad
Pxrsse kõik õpsid ,tired
ja koolid
Teeme kõike nii
kuidas arvame
Klassijuhatajad
paneme põlema ja
Kodused tööd
söödame loomadele
mitte midagi ei tee
tunnis kaasa
kui miski ei meeldi
siis paneme krillvarda
pxrsse kinni
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
MISS & KISS
"I miss you, So I try to hug and kiss you."
I use animated domain, to stimulate your in my brain.
I guess.
This platform is art form where i express my heart storm.
My emotsions is like amazing reform
my intentions must be good
have so much intrest to you
I use so many diffrent dimension to show you that.
Yes.
This is real chat.
Yes, No stress at your address. Never love less.
You are here?
I like your essence, but not only that, holy crap.. I like everything.
Yeah true.
Evrything about you...
You my beautiful view, know.
When you sleep, you never know how i heat
my f .....
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
järve ääres
kaldal lumest räsitud
roog meelel korraga
meenub jääst vabaks
saanud on järvel lained
vastu paadi külge nende
loksumine pärast talve
nende uuesti sünni ime
tuhandeid aastaid
järv peegeldanud on pilvi
kaldapuid täiskuud
loojangupuna oma ees
näinud kedagi vaatamas
seda kaua vees
Kuldne pilet
Sa oled mu kuldne pilet
Igavikulise elu juurde
Sind ootab mu ema õnnistus
Ainukene, kes õnnistuse saab
Sest ta süda tunneb ära, selle mis õige ja vääriline
Nii tahab ta uskuda
Nii ma hoian seda piletit
oma südamelaeka taga ja kui elu koost mureneb
kasutan selle ära
ja pudenen tuhandeks lendlevaks kullapuru killuks
Is it life or is it love?
What is life and what is love?
It is below as is above.
We can cry a thousand tears.
Or we can wait a hundred years.
We could sail the seven seas
and climb above the highest trees.
We would laugh and we would cry.
With life itself among our side.
Take my hand and we shall go.
To touch the sands, to touch the snow.
At night the moon shall make our way.
So in the dark, we will not stray.
A hundred years I will commit.
To make the road we walk stay lit.
A tiny thing I ask of you.
To me and us will you be true?
25.03.2022
mida on mul öelda
noorte sõdurpoiste
poolt tapetutele
sõjas surnutele
elust ja päikesest
ilma jäänutele mul
kes ma alles hoian
päeval kinni käest
kasevõrade kevadist
õhetamist pea kohal
märtsi sinas näen
joobuma alles hakkan
metsade lehtimise
rohu kasvamise
taeva alla tagasi
tulnud mulla väest
ja nii tuhandeid aastaid
teie kaaslastele
kelle hinged olid samuti
maa ning päikese lapsed
kel samuti pääsu polnud
aja poolt neile antud saatustest
25.03.2022
seegi rõõmustab silma
tilgub majal räästas
jäätund tee päikse .....
Lumest vabanenud kõrrepõld
me midagi ei tea sellest
mida tähendab põllule
igal kevadel olla uuesti põld
ja niimoodi tuhat aastat järjest
terveks suveks odrale rukkile
nisule saada koduks
pilvise taeva all üks lahja mullast lapp
astritele peenral õunapuude all
hallani õitseda
mida tähendab mäele
olla miljoneid aastaid mägi
Niilusele tuhandeid aastaid
kõrge pilliroo vahel
voolata oma sängis
granaatõunapuul mägedes
lasta uuesti õitseda leekivalt
oma erkpunastel õitel
ookeanil Euroopa ja Ameerika
vahel olla silmapiiri tagagi
miljoneid aastaid
tuulte käes ääretu ookean